Obsah (5)

§ 657§ 244§ 171§ 696§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2023 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-11101 A

) § 244 lg 1 kohaldamisel takistuseks. Avaldaja hinnangul on eeltõendamismenetluse algatamiseks piisav üksnes vajadus koguda enne hagi esitamist asjakohaseid tõendeid hindamaks, kas on alus hagemiseks. Avaldaja ei nõustu maakohtu väitega, et kui tõendi kogumist saab taotleda hagimenetluses, siis ei ole põhjust algatada eeltõendamismenetlust. Tõendi kogumine enne hagimenetlust võib muuta hagimenetluse sisutuks või luua just piisava aluse hagi esitamiseks. Avaldaja taotletud tõendist sõltub tema vanemate Hans ja Aino Pastiku pärimismenetluse sisu ja pärandvara nimekiri. Avaldaja palub võtta eeltõendamismenetluse algatamise avaldus menetlusse. 5. Maakohus edastas Ringkonnakohtule. määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a määruse resolutsioon muutmata arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹, § 659).

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

1. Eeltõendamismenetluse algatamise eelduseks on üldjuhul see, et avaldaja ise on eelnevalt pöördunud vajaliku dokumendi saamiseks vastaspoole poole või püüdnud dokumenti tuvastada muul viisil. Riigikohus on
2. mai 2022 määruse nr 2-21-5736 p-s 14 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, s.h teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Praegusel juhul esitas avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks hagi esitamata, et tuvastada notar A. Kuilli poolt tõestatud kinkelepingus Hans Pastiku kirjalik nõusolek ja esitada see avaldajale. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et avaldaja on eeltõendamismenetluse vastaspooleks nimetanud korteriomandi omaniku Triinu Punderi, kelle valduses peab olema kinkelepingu üks eksemplar. Seega on avalduses märgitud, et andmete kogumist taotletakse Triinu Punderilt. Kuid avaldaja ei ole välja toonud, et oleks Triinu Punderilt taotletava nõusoleku kohta küsinud ja et Triinu Punder oleks keeldunud dokumenti väljastamast. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole vastaspoole poole dokumendi nõudega pöördunud. Ringkonnakohtu hinnangul võib lisaks Triinu Punderile olla tehingut tõestanud notar isikuks, kellelt on võimalik andmeid koguda. Avaldaja arvates ei saaks tehingut tõestanud notar temale kui tehingus mitte osalenud isikule nõusoleku osas vastata ilma kohtumenetluseta. Ringkonnakohus märgib, et isikul on õigus saada tema kohta käivaid notariaalseid dokumente. Kui avaldaja on Aino Pastiku pärija, on tal võimalik pöörduda notari poole lepingu ja sellele lisatud dokumentide saamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on tutvunud kinnistustoimikuga, milles Hans Pastiku nõusolekut ei sisaldu. Muus osas ei ole avaldaja välja toonud ühtegi asjaolu, mida ta ise on teinud, et dokumendi asukoht tuvastada ja see välja nõuda.

§ 244

lg-st 1 tulenevalt on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et tõendi säilimine võib olla ohus, kuna maakohtu määruse järgi on tehingut tõestav notar oma ametitegevuse lõpetanud kuid Notarite Koja veebilehel taoline info puudub. Ringkonnakohus selgitab, et eeltõendamismenetlus on 3 seaduses sätestatud erandlik võimalus, mida kasutatakse vaid juhul, kui on mõjuv põhjus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenev oht peab olema reaalne ja usutav. Seega saaks eeltõendamismenetluse käigus Hans Pastiku nõusoleku välja nõuda ainult siis, kui avaldaja põhistaks nõusoleku kaduma mineku ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas alust arvata, et esineb oht tõendi kaotsiminekuks, sest tegemist on notariaalse lepingu lisadokumendiga. Samuti ei ole avaldaja usutavalt põhistanud, et nõusolek võiks kaduma minna. Eelnevast tulenevalt ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused praegusel juhul täidetud, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 8. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

9.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 247lg 4 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 4