Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-23-1836 Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2023, Tartu Kohtuasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigu

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, RÕS § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Politseija Piirivalveameti (PPA)
3. augusti
4. a vastuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamist tõlkida kaebajale
5. juuli
6. a otsus nr 15-5/12411 (dtl 2) vene keelde. Kaebuse kohaselt keeldus PPA kaebajale nimetatud otsust vene keelde tõlkimast. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. 3-23-1836
7. PPA selgitas
8. augusti
9. a vastuses kohtunõudele, et PPA pikendas esitatud elamisloa ja reisidokumendi taotluse menetlust kuni
10. septembrini 2023 seoses elektroonilise valve alla vabanemise võimalusega, kuid teadaolevalt on isiku kohtuistung edasi lükatud just praeguse halduskaebuse tõttu. Kohtunõude vastusele on lisatud kaebaja tähtajalise elamisloa ja reisidokumendi taotlus, riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus, PPA
11. juuli
12. a otsus ning otsuse tõlkimisega seotud taotlus ja vastus sellele.
13. Tartu Vangla selgitas
14. augusti
15. a vastuses kohtunõudele järgmist. Kinnipeetav X on
16. novembril 2020 keeldunud riigikeele taseme testimisest. Kinnipeetava kohta on vangiregistris märgitud
17. juulil 2011 riigikeele tasemeks „0“. Riigikeele õpe on kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud aastateks 2021-2024, kuid ta on riigikeele õppest korduvalt keeldunud seoses sellega, et ei pea seda enda jaoks vajalikuks. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse lubatavuse hindamine (kaebeõigus) 4.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohtu hinnangul nähtub Xi kaebusest, et ta soovib PPA

1. augusti
2. a vastuse (dtl 3) õigusvastasuse kindlakstegemist (

§ 37lg 2 p 6) ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamist tõlkida kaebajale 18.

juuli 2023. a otsus nr 155/1241-1 vene keelde (

§ 37lg 1 p 2).

1. PPA jättis
2. juuli
3. a otsusega nr 15-5/1241-1 (dtl 2) Xi riigilõivuseaduse § 39 alusel vabastamast tähtajalise elamisloa ja reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisest. PPA selgitas otsuses järgmist. Riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik. Siseriiklikuks isikut tõendavaks dokumendiks on elamisloakaart ning pass ei ole kohustuslik dokument. Taotluse ja sellele lisatud dokumentidega on tõendatud, et X on kinnipeetav, tema isiklikul kontol on piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (vt konto väljavõte dtl 23-27). Seega ei olnud esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks PPA arvates põhjendatud. PPA märkis otsuses ka vaidlustamisviite. 6.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. PPA keeldus
2. augusti
3. a vastusega (dtl 3) rahuldamast kaebaja taotlust tõlkida talle vene keelde PPA
4. juuli
5. a otsus nr 15-5/1241-1 ning ühtlasi selgitas, et Eesti Vabariigis on haldusmenetluse keeleks eesti keel ning PPA ei osuta tõlketeenust.
6. PPA
7. augusti
8. a vastus kujutab kohtu hinnangul endast menetlustoimingut, millega keelduti kaebajale tõlkimast menetluse kestel tehtud otsust.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või 2 3-23-1836 toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise õigus. Kaebajal on võimalik soovi korral vaidlustada PPA

1. juuli
2. a otsust nr 15-5/1241-1, millega PPA keeldus Xi vabastama tähtajalise elamisloa ja reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisest.
3. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 näeb ette võimaluse kasutada haldusmenetluses tõlgi abi. Samas ei ole see absoluutne õigus. HMS § 21 lg 2 kohaselt võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt tõlkekulude eest tasumist. Praegusel juhul ei ole PPA küll seda võimalust kaebajale selgitanud ega andnud talle võimalust ise tõlke eest tasuda. Samas võib kaebusest koos haldusasjas esitatud tõenditega järeldada, et kaebaja eeldab PPA-lt tasuta tõlke saamist ning peab sellest keeldumist õigusvastaseks. Seejuures ilmneb kaebaja konto väljavõttelt, et PPA-le taotluse esitamise aja seisuga oli tal raha. Seega ei saaks eeldada, et PPA olnuks valmis kaebajale dokumenti tasuta tõlkima. PPA tegevust ei ole põhjust pidada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et haldusorgan on jätnud selgitamata tõlkimise eest tasumise võimaluse.
4. Kohtu hinnangul ei riiva PPA keeldumine kui menetlustoiming kaebaja õigusi ka kuigivõrd intensiivselt. Vastustaja esitatud selgitustest ilmneb, et kaebaja osas on käimas menetlus elektroonilise valve alla vabanemise otsustamiseks (kohtute infosüsteemi andmetel kriminaalasi nr 1-18-6989). Selle menetlusega seonduvalt on justiitsministri
5. jaanuari
6. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 kohaselt vanglal kohustus ka välja selgitada välismaalasest kinnipeetavale elamisloa andmine või tema väljasaatmine. Kohtu hinnangul peab vangla selle kohustuse raames suhtlema ka elamisloa ja reisidokumendi taotluse esitanud kinnipeetavaga ning muu hulgas talle vajadusel taotluse menetlusega seonduvat (nt riigilõivu tasumise kohustust) selgitama. Kaebaja saab oma viibimisõiguse menetlustega seonduvalt küsida seega abi vanglaametnikelt (sotsiaaltöötaja vastavalt määruse nr 11 § 42 või kontaktisikult). Praegusel juhul piisanuks kaebajal PPA
7. juuli
8. a otsuse nr 15-5/12411 resolutsiooni mõistmiseks ja otsuse vaidlustamiseks vaide- või kohtumenetluses vaid vanglaametniku lühidast selgitusest.
9. Kohus peab siinkohas oluliseks rõhutada vastuseks kohtunõudele saadud teavet, et kaebaja on pikema aja jooksul keeldunud nii enda riigikeele oskuse taset testimast kui ka riigikeele õppes osalemast. Seega on kaebaja ise tahtlikult vähendanud enda võimekust ise osaleda enda õiguste kaitseks ette nähtud menetlustes.
10. Kohus ei pea tõlkimisest keeldumist selliseks haldusmenetluse toiminguks

§ 45

lg 3 tähenduses, mis intensiivselt rikuks kaebaja õigusi ning kohus ei pea tõenäoliseks, et rahuldaks selle menetlustoimingu peale esitatud kaebuse.

1. Eelnevat arvestades tagastab kohus Xi kaebuse PPA
2. augusti
3. a vastuse vaidlustamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 ja p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-23-1836 Menetlusabi taotluste lahendamine

1. Kaebaja palub ka määrata talle advokaat. Kohus mõistab seda taotlusena määrata talle riigi õigusabi korras kohtumenetluses esindaja vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 14.
3. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja ainuüksi käesoleval aastal esitanud Tartu Halduskohtule juba üle 30 kaebuse. Ka praeguses asjas on ta kohtu hinnangul võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika välja kohus omal initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimispõhimõte. 14.
4. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väljavaade praeguse kaebusega enda õigusi kaitsta kuigi suur, kuna eelpool kohus tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p-de 1 ja 21 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri 2023 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri 2023 määrus Resolutsioon
3. Jätta Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata.
6. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel. 4 3-23-1836

1. Jätta Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse põhjendusi kaebuse tagastamise osas käesoleva määruse põhjendustega. 5