Obsah (8)

§ 2231§ 481§ 48§ 2§ 223§ 37§ 38§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17323 Kohtu

) § 481 lg 1 ja TsÜS § 143 alusel aegumise kohaldamist ja täitemenetluse nr 014/2007/1190 lõpetamist. Kuna nii sissenõudja kui ka kohtutäitur vaidlesid vastu nõude aegumisele ja täitemenetluse lõpetamisele, siis teatas täitur 12.08.2022 võlgnikule täitemenetluse nr 014/2007/1190 jätkamisest. 5. Avaldaja palub

§ 2231lg 1 alusel: 1) kohaldada Ts

ÜS § 143 ja § 157 lg-st 1 tulenevalt Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 06.11.2007 otsusega võlgnikult väljamõistetud täitekulu 246,43 euro osas aegumist; 2) lõpetada

§ 481

lg 1 p-st 1 tulenevalt täiteasja nr 014/2007/1190 menetlus seoses nõude täitmise aegumisega. Puudutatud isikute seisukohad

1. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets märkis, et võlgniku suhtes on sissenõudja Riigi Kinnisvara AS avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-4696 alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressilt Lühike jalg 9A/ Lossi plats 11, Tallinn. Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud, kuid tasumata on täitekulud 246,43 eurot.
2. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-8023 tehtud lahendis leidnud, et kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik

§ 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituriseaduse (KTS) § 41² järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. 8. Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi

§ 2

lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid

§ 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 ning KTS § 41² sisutühjaks.

Seda muuhulgas põhjusel, et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal. Nimelt reguleerib nii sissenõudja nõude täitmise aegumist kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude aegumist TsÜS § 157 lg 1 (vt ka RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). 9. Justiitsministeerium, kes koostas täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu, millega tehti muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis nõude täitmise aegumise tõttu, on samuti leidnud, et

§ 48

¹, § 50¹ ja § 223¹ ning KTS § 41¹ ja § 41² sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda

§ 48

¹ järgse avaldusega kohtutäituri või

§ 223

¹ lg 1 järgse avaldusega kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur 2 2-22-17323 peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 14.09.2023 määrusega jäeti avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 423 lg 2 p-le
3. Käesoleval juhul ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning seetõttu on avaldus perspektiivitu.
4. Avalduse perspektiivitus tuleneb sellest, et

§ 2231

lg 6 välistab võlgniku nõude täitemenetluse kulude osas täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.

§ 37lg 1 kohaselt on täitekuluks muuhulgas kohtutäituri tasu.

Avalduse kohaselt toimub täitemenetlus nr 014/2007/1190 just kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.

1. Täitemenetlust ei saa ka seetõttu lõpetada, et KTS § 412 annab täiturile õiguse teha uus täituritasu otsus olukorras, kus sissenõudja nõude täitmine on aegunud. Esialgse avalduse kohaselt oleks sissenõudja, Riigi Kinnisvara AS-i kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine aegunud 11.10.
2. Kuna KTS § 412 alusel muutub kohtutäituri nõue sissenõutavaks alles sissenõudja nõude täitmise aegumisega, siis ei saa kohtutäituri uus tasunõue olla tänaseks aegunud. Seega on täituril võlgniku vastu seadusest (KTS § 412) tulenev nõue, mida täitur saab nõuda samas täiteasjas, milles toimus algne sissenõudja nõude täitmine. Kohtutäituri kohustus nõuda täituritasu sisse samas täitemenetluses, mis algatati sissenõudja nõude rahuldamiseks, tuleneb

§ 38lg-st 2 (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15 p 12 viimane lõik).

1. Tallinna Ringkonnakohus on 05.04.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-8023 (p 11.2–11.3) leidnud, et sellises olukorras tuleb võlgniku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avalduse perspektiivituse tõttu.
2. Käesoleva avalduse menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus täiteasja nr 014/2007/1190 lõpetamiseks seoses kohtutäituri tasunõude aegumisega või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule asja uueks läbivaatamiseks.
4. Avaldaja palus jätta asja läbivaatamisel kohaldamata

§ 2231

lg 6, milles säte ei võimalda nõuda täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri põhitasu sissenõudes alustatud täitemenetluses esitatud nõude aegumisel, ja KTS § 412 osas, mis annab kohtutäiturile õiguse kohtutäituri põhitasu sissenõudes esitatud nõude aegumisel nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses sissenõudmata kohtutäituri põhitasu nõudest, tunnistades sätted vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 11, 13 ja 32 ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. 18. Maakohus on ekslikult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Avaldus on esitatud avaldaja õiguste kaitse eesmärgil. Maakohus on valesti sisustanud

§ 2231

lg-t 6 leides, et avaldaja avaldus on perspektiivitu, kuna säte välistab võlgniku nõude täitekulude aegumise osas. 3 2-22-17323 Maakohtu tõlgenduse kohaselt on täitekulude sissenõudmisega võimalik lõputult venitada, mis ei ole kooskõlas aegumise loogikaga.

1. Ebaõige on maakohtu viide, et Riigi Kinnisvara AS-i nõude täitmine oleks aegunud 11.10.
2. Kohus ei selgita, miks aegus nõude täitmine just nimetatud kuupäeval. Võlgnik märgib, et Riigi Kinnisvara AS-i nõue täideti hiljemalt 06.11.2007, seetõttu on viide juba täidetud nõude aegumisele ebaõige.
3. Maakohus on ebaõigesti sisustanud ka KTS § 412 leides, et võlgnik ei vabane täitekulude sissenõudmiseks läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja hinnangul ei ole täitekulude, sh kohtutäituri põhitasu nõude aegumisel uue põhitasu väljamõistmine seaduse mõttega kooskõlas. Ekslik on maakohtu seisukoht, et asjas kuulub kohaldamisele Riigikohtu 16.12.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 p 12 viimane lõik ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-8023 p-d 11.2–11.3, kuna käesoleva tsiviilasja asjaolud on erinevad eelpool nimetatud tsiviilasjadest. Käesolevas asjas on sissenõudja nõue täidetud enne täitekulude väljamõistmist. Seega ei saa rääkida sissenõudja nõude aegumisest. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks ainult kohtutäituri tasu nõue ja nõude aegumine. Menetlusosaliste seisukohad
4. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets märkis vastuseks määruskaebusele, et täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud, tasumata on täitekulud summas 246,43 eurot. Harju Maakohtu otsuse nr 2-06-4696 alusel on algatatud ka täiteasi nr 014/2007/1189 võlgnevuse sissenõudmiseks Riigi Kinnisvara AS kasuks. Otsuse nr 2-064696 alusel võlgnevuse nõudes alustatud täitemenetluse on kohtutäitur osaliselt lõpetanud 15.08.2023 põhinõude aegumise tõttu. Täitemenetlused nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190 jätkuvad täitekulude sissenõudmiseks

§ 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 alusel.

1. Võlgniku taotlus tunnistada KTS § 412 sätted vastuolus olevaks põhiseadus §-dega 10, 11, 13 ja 32 ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus, tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2-23-1986 p-s 26 võlgnikule selgitanud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur vastuseks ringkonnakohtu selgitustaotlusele, et täitemenetluse nr 014/2007/1190 käigus on kohtutäitur koostanud järgmised otsused: 1) 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult välja menetluse alustamise tasu 100 krooni ja kohtutäituri põhitasu 1800 krooni ning mis on koos käibemaksuga kokku 145,72 eurot; 2) 11.12.2007 täitekulu väljamõistmise otsuse summas 719 krooni, mis koos käibemaksuga on 55,21 eurot; 3) 10.01.2008 täitekulu väljamõistmise otsuse 593,22 krooni, mis koos käibemaksuga on 45,50 eurot.
4. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et täitemenetlust nr 014/2007/1190 ei ole lõpetatud nõude aegumisega. Sellekohast avaldust ei ole võlgnik täiturile teinud.

§ 48

¹ kohaselt tuleb võlgnikul kohtutäiturile esitada avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu. Antud juhul võlgnik seda teinud ei ole, vaid on pöördunud avaldusega otse kohtu poole. 4 2-22-17323

1. 25.10.2023 esitas võlgnik taotluse määrata kohtutäiturile trahv TsMS § 45 lg 4 ja § 46 alusel. Kohtutäitur on korduvalt ja teadlikult eksitanud kohut ja võlgnikku väitega, et täiteasjas nr 014/2007/1190 on sissenõudjaks Riigi Kinnisvara AS ja täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-
2. Samuti on kohtutäitur kohut eksitanud 25.10.2023 menetlusdokumendis väitega, et võlgnik ei ole täiteasjas nr 014/2007/1190 esitanud

§ 481lg 1 p 1 kohast avaldust ega tasunud KTS § 411 lg-s 1 sätestatud tasu.

Avaldaja esitas asjaomased dokumendid. Täitur on ka eiranud kohtu nõuet esitada koopia täitetoimikust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud käesoleval juhul ebaõigesti avalduse läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suhtes sissenõudja Riigi Kinnisvara AS avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-4696 alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressilt Lühike jalg 9A/ Lossi plats 11, Tallinn. Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et täitedokumendis märgitud nõue on täidetud 10.12.2007 kinnisasja valduse äravõtmise aktiga. Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on tasumata täitekulud 246,43 eurot.
3. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus sissenõudja nõude täitmine oleks aegunud (kuivõrd sissenõudja nõue on täidetud) ning seetõttu on ebaõiged maakohtu viited sätetele, mis reguleerivad täitekulude kandmist täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu (s.o

§ 223¹ lg 6 ja KTS § 41²).

1. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et täitemenetluse nr 014/2007/1190 käigus on kohtutäitur koostanud: 1) 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult välja menetluse alustamise tasu 100 krooni ja kohtutäituri põhitasu 1800 krooni. Koos käibemaksuga on see hetkel kokku 145,72 eurot; 2) 11.12.2007 täitekulu väljamõistmise otsuse summas 719 krooni, mis koos käibemaksuga on 55,21 eurot; 3) 10.01.2008 täitekulu väljamõistmise otsuse 593,22 krooni, mis koos käibemaksuga on 45,50 eurot.
2. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on täitemenetluses nr 014/2007/1190 täitedokumentideks 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 kohtutäituri täitekulu otsused, milles täidetakse kokku nõudeid summas 246,43 eurot.

§ 2

lg 1 p 16 järgi on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Avaldaja leiab, et täitekulu täitmine summas 246,43 eurot on aegunud. 32. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud Ts

ÜS § 157 lg-s 1 (vt RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg 30 aastat. 5 2-22-17323 Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).

1. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt hakkas kõnealune kümneaastane aegumistähtaeg kulgema 05.04.
2. Seega hakkas 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmisele 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai nõuete täitmine aeguda kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) 05.04.2021 (vt ka TlnRKm 18.08.2023, 2-22-9761, p-d 12.1, 12.2; TlnRKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 14.5.2; p TlnRKm 28.11.2022, 2-21-5977, p 29).
3. TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele.
4. Arvestades, et 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmine sai aeguda kõige varem 05.04.2021, tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel kindlaks teha, kas nõuete täitmise aegumine on peatunud või katkenud, ning kui on, siis millal nõuete täitmine aegus või millal nõuete täitmine aegub. Nimelt on avaldaja 02.01.2023 menetlusdokumendis välja toonud, et nõude täitmise aegumine oli peatunud 554 päeva (avaldaja viitas TsÜS § 160 lg-le 1 ja lg 2 p-le 31), mistõttu aegus nõuete täitmine avaldaja hinnangul hiljemalt 11.10.
5. Vastavas osas ei ole kohtutäitur oma seisukohta esitanud.
6. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et võlgnik ei ole esitanud täiturile

§ 48¹ kohast avaldust, vaid on pöördunud avaldusega otse kohtu poole.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri poole (

§ 481

lg 1 alusel) või otse kohtusse (

§ 2231lg 1 alusel). Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole (Tln

RKm 05.04.2022, 2-21-8023, p 10). Siiski nähtub asja materjalidest, et 12.08.2022 täitemenetluse jätkamise teate kohaselt esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu

§ 481lg 1 alusel.

Kohtutäitur leidis, et täitekulude nõue täiteasjas nr 014/2007/1190 ei ole aegunud ning seetõttu täitemenetlust ei lõpetanud.

1. Vastuseks avaldaja taotlusele määrata kohtutäiturile trahv märgib ringkonnakohus, et trahvi määramine on kohtu diskretsiooniotsus ning menetlusosaline ei saa seda teise menetlusosalise suhtes kohtult taotleda. Ringkonnakohus märgib siiski, et kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid alust trahvi määramiseks või trahvihoiatuse tegemiseks. Mis puudutab avaldaja väidet, et kohtule edastatud täitetoimiku koopia ei sisalda võlgniku 05.07.2022 avalduse koopiat koos maksekorraldusega ega võlgniku poolt kohtule esitatud kohtutäituri otsuseid ega kohtutäituri 24.10.2022 e-kirja koopiat (mille avaldaja esitas 25.10.2023 kohtule ise), märgib ringkonnakohus järgmist. Täitur selgitas 25.10.2023 kohtule, et ta esitas koopia paberkandjal toimikust (menetluse algusest kuni
2. aastani, mil menetlus läks üle elektrooniliseks) ning täitetoimiku sisukorra. Viimati nimetatud toimik on elektrooniline ning koopia tegemine eeldab ükshaaval dokumentide allalaadimist, mistõttu palus täitur kohtul täpsustada, milliseid dokumente on vaja esitada. Kuna avaldaja enda 25.10.2023 kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu

§ 481

lg 1 alusel, ei pea 6 2-22-17323 ringkonnakohus menetluse käesolevas staadiumis vajalikuks täiendavaid dokumente kohtutäiturilt küsida.

1. Arvestades, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, siis muudele määruskaebuse väidetele ringkonnakohus hinnangut ei anna.
2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 7