Obsah (4)

§ 361§ 362§ 10§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1827 Määruse kuupäev 22.08.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusess

) § 15 lg-le 6 ja § 362 lg-le 2. PPA on seisukohal, et isiku puhul esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Taotluses märgib PPA järgmist. 1.1. 16.08.2023 kell 03.06 fikseeris Smartdec kaamera mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud ametnikud teostasid piirkonnas otsingu ja tabasid kell 03.12 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Kolodavitsa külas, Piiroja tee lõigul 1 põõsas 3-23-1827 istumas viis isikut (kaks meest, kaks naist ja üks laps), kes väitsid end olevat Kuuba kodanikud. 16.08.2023 kell 03.12 pidasid PPA ametnikud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni Kuuba Vabariigi kodanikust puudutatud isiku (sündinud 20.04.1993), kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. 16.08.2023 kell 04.06 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni

alusel ning alustati menetlustoimingutega. 1.2. Puudutatud isikut on vaja kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb põgenemise oht (

§ 361lg 2 p 4).

Põgenemise oht tuleneb sellest, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 6 8 p 8). Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult, vaid ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Isik ei ole PPA-le esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis pärast piiriületust edasi teha, kuid toob välja, et tema plaan oli paluda Eestilt asüüli ja seejärel liikuda Hispaaniasse, kus elab tema abikaasa, kes ootab poliitilise asüüli otsust. On vähetõenäoline, et väikelapsega koos liikuv isik ei plaani täpsemalt ette oma tegevusi ja edasist liikumist Eesti piiri äärest. Kui uskuda isiku väidet, et abikaasal on Hispaanias seaduslik alus viibimiseks, jääb PPA-le arusaamatuks, miks otsustas isik ebaseaduslikult piiri ületada, kui abikaasa juurde jõudmiseks on olemas ka seaduslikud võimalused. Isiku teguviisist tulenevalt on eluliselt usutav, et abikaasa liikus Hispaaniasse samuti ebaseaduslikult, viibib seal ebaseaduslikult ning isiku tegelik plaan oli liikuda otse Hispaaniasse abikaasa juurde, mitte paluda Eestis asüüli, nagu ta väitis. Eestis liikudes varjas ta end autode ja isikute eest ja peitus, kui auto tuli. Isiku ütlused kinnitavad PPA järeldust, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Hispaaniasse. Kui isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelist kaitset paluda, siis oleks ta ise pärast piiriületust ametivõimude poole pöördunud või palunud abi möödasõitvatelt sõidukitelt. 1.

1. 16.08.2023 kell 00.51 sisenes Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduauto, mida patrull kontrollis kell 01.07 samas piirkonnas, kus ületasid ebaseaduslikult piiri viis Kuuba kodanikku, sh puudutatud isik. Sõiduautos olid kaks isikut, juhiks Hispaania kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Kuigi taotluse esitamise hetkel pole võimalik väita sõiduki ja ebaseaduslikult piiri ületanud isikute tõsikindlat seost, on väheusutav, et viis ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud kuubalast, kelle sihtkoht oli Hispaania, ning Vene Föderatsioonist ja Hispaaniast pärit isikud sõiduautoga sattusid kokkusattumusena Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda sarnasel kellaajal öisel ajal. Sõiduauto võis olla tulnud ebaseaduslikult piiri ületanud kuubalastele vastu. Sõiduautos viibinud isikute Hispaania kodakondsus ja viisa kinnitavad isiku ütlusi sihtkoha osas ning PPA hinnangut põgenemisohu osas. Piiriületajate ja sõiduautos viibinud isikute omavaheline seos vajab veel uurimist. 1.
2. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud isiku selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ametivõimudele kättesaadav. Usutav ei ole isiku väide, et ta soovis taotleda esmalt Eestis rahvusvahelist kaitset. Arvestades isiku ütlusi ning sarnasel ajal samas kohas sama sihtkohaga autot, võib järeldada, et tema eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus ta Eestisse, kuna soovis kasutada seda marsruuti võimalusena liikuda Hispaaniasse. Isikute väited ei ole usutavad ka sellepärast, et nende jutt erineb. PPA-le jääb arusaamatuks, kuidas koos reisinud seltskonnast osa viidi sõiduautoga otse 2 3-23-1827 piiri äärde, osa aga kasutas muid transpordivahendeid ja kõndis. Tulenevalt vasturääkivusest on ka muud isikute väited kaheldava väärtusega. antud 1.5.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isiku põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on öelnud, et tema soov oli minna Hispaaniasse tulevikku otsima. Kuna isiku emakeel on hispaania keel, on eluliselt usutav, et isik eelistab liikuda Hispaaniasse, kus riigikeeleks on tema emakeel. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiulevõtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Samuti oli isikul PPA hinnangul planeeritud edasine transport Euroopasse liikumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. PPA jäi Tartu Halduskohtus 17.08.2023 toimunud kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA märkis, et kuigi seos 16.08.2023 Eestisse sõiduautoga sisenenud Hispaania ja Vene Föderatsiooni kodanike ning puudutatud isiku vahel vajab veel uurimist, ei saa selline samal ajal samas kohas viibimine olla kokkusattumus. Samuti rõhutas PPA seda, et koos liikunud kuubalaste ütluste vahel esinevad vastuolud, ning seda, et puudutatud isik ei ole proovinud siseneda Euroopasse seaduslikult. Seda, et PPA paigutas varjupaigataotlejate majutuskeskusesse puudutatud isiku 3-aastase lapse koos tema vanaemaga, põhjendas PPA sellega, et vanaema hoolitses menetlustoimingute ajal lapse eest ning vanaema ja lapse põgenemisoht on väiksem, kui teised viibivad kinnipidamiskeskuses.
2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et lahkus Kuubast 06.08.2023, saabus Venemaale 07.08.2023 ning otsis kohta, kus ta vastu võetakse ja teda aidatakse. Eesti oli tema sihtkoht. Hilisem plaan oli minna koos tütrega Hispaaniasse, kuid plaani, kuidas sinna jõuda, tal veel polnud. Veel sõnas isik, et tal ei ole tema kinnipidamisele vastuväiteid. KOHTU SEISUKOHT
3. Vastavalt HKMS § 264 lg-le 1 annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures tegutsevad nii PPA kui ka kohus sellises olukorras esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel. 5. Kohtule esitatud PPA taotlus tugineb

§ 361

lg 2 p-le 4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vastavalt

§ 361

lg-le 21 käsitatakse põgenemisohuna muu hulgas seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Puudutatud isiku suhtes esineva 3 3-23-1827 põgenemisohu põhjendamisel viitab PPA VSS § 68 p-le 8. Selle sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Eestis viibimise õigusena selle sätte tähenduses ei ole käsitatav

§ 10

lg 2 p-st 2 tulenev varjupaigataotleja õigus Eestis viibimiseks (Riigikohtu 30.01.

1. a määrus nr 3-17-792, p 18.5). Põgenemisohu hindamisel tuleb hinnata iga juhtumi asjaolusid eraldi ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 15.04.
2. a määrus nr 3-202119, p 18 ja seal viidatud praktika).

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamine võimaldab seda, et taotleja on liikmesriigi ametiasutustele kättesaadav eelkõige selleks, et nad ta ära kuulaksid ja seejärel selleks, et kaasa aidata taotleja võimalike edasiliikumiste ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.

1. a otsus nr C-18/16, p 39; vt ka Riigikohtu 30.01.
2. a määrus nr 3-17792, p 18.1). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ei ole selged ning neid asjaolusid on vaja isiku abiga täiendavalt täpsustada.
3. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik peeti PPA ametnike poolt kinni 16.08.2023 kell 03.12 Võru maakonnas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone lähistel ning enne seda oli ta ületanud ebaseaduslikult kontrolljoone. Ametnikud tuvastasid, et isikul puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks. Nii PPA taotlusest kui ka isikuandmete ankeeti kantud isiku selgitustest (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 16) nähtub, et pärast tema kinnipidamist väitis ta politseiametnikele, et tema sooviks oli jõuda ja jääda elama Hispaaniasse, kus on tema abikaasa ja lapse ema. Samuti kinnitas isik, et ületas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikult (dtl 22). Puudutatud isiku selline käitumisviis vastab VSS § 68 p-s 8 toodule ning viitab seetõttu võimalusele, et isik võib ka edaspidi käituda mitteusaldusväärselt ja põgeneda. Võttes arvesse ka seda, et isik ei olnud otsinud seaduslikke võimalusi Eestisse sisenemiseks, puuduvad kohtul alused arvata, et isik käitub edaspidi ametnikega koostööd tehes ainult usaldusväärselt ja järgib nõuetekohaselt kõiki talle võimalikult kohaldatavaid järelevalvemeetmeid. Kohtule on usutav, et isiku peamiseks eesmärgiks oli jõuda Hispaaniasse enda abikaasa ja tütre ema juurde. Seetõttu annavad isikuga seotud asjaolud kogumis alust arvata, et ta võib tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel Eestist lahkuda ja enda teekonda kas juba ette planeeritud abiga või ilma selleta jätkata. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.

7.

§-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Arvestades isikuga seotud ja PPA poolt välja toodud asjaolusid (sealjuures võimalik seos Venemaa Föderatsiooni ja Hispaania kodanikega sõiduautoga, mis sisenes Eestisse ligikaudu samal ajal ja samas kohas, nagu seda tegi puudutatud isik) ja isiku selgitusi, ei saa PPA-le ette heita, et isiku suhtes selline usaldus puudub. Pigem esineb suur tõenäosus, et isik ei täidaks korrektselt tema suhtes kehtestatavaid leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik ei ole toonud välja, et tema puhul esineks vastunäidustusi (nt tervislikke) kinnipidamiskeskuses viibimiseks. Eelnevat arvestades tuleb pidada isiku kinnipidamist tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise ajaks proportsionaalseks. 8. Kokkuvõttes leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Kohus rahuldab seega PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (

§ 364lg 1).

9. Tuginedes

§-le 13 ning HKMS § 175 lg-le 3 asendab kohus kohtulahendi avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4