← Eesti

2-23-112040/6

Obsah (12)§ 468§ 472§ 187§ 178§ 162§ 174§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-112040 Tsiviilasi

§ 468

lg 1 p 2).

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või EE062200221059223099 Swedbank AS-s või EE221700017003510302 Luminor Bank ASs või EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude alusteks on järgmised kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud lepingud: 12.06.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89008896208, 24.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89009274489. Nõuded on hagejale loovutatud 20.03.2023. 2

(4)Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab tarbijakrediidilepingu nr L89009274489 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50,00 eurot ja tarbijakrediidilepingu nr L89008896208 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30,00 eurot. Seega nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 80,00 eurot. Kuivõrd hagejale tarbijakrediidilepingust nr L89008896208 tuleneva õiguslikult põhjendatud nõude suurus on alla 500 euro, võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist selle nõude puhul kogusummas kuni 30 eurot. Kuivõrd hagejale tarbijakrediidilepingust nr L89009274489 tuleneva õiguslikult põhjendatud nõude suurus on üle 1000 euro, võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist selle nõude puhul kogusummas kuni 50 eurot. Järelikult võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 80,00 eurot. Hagiavalduse selgituste kohaselt kandis hageja sissenõudmiskulusid 100 euro ulatuses, kuigi hageja esitas sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kogusummas 80,00 eurot. Kohus leiab, et vastavalt VÕS § 1132 lg 2 punktidele 1 ja 3 on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud kogusummas 80,00 eurot. Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus

162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 315,00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507,00 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (

§ 4842

). Sama säte kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot. 1 2 K. Vainola, V. Kõve.

III komm vlj, § 4842, p 3.2. K. Vainola, V. Kõve.

III komm vlj, § 4842, p 3.1.3. 3

(4)Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund (ilma käibemaksuta) ei pea kohus põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot/1 tund (käibemaksuta). Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3 tundi: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 2 tundi. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 575 eurot (315 + 20 + 120 + 120). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 575 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.