Obsah (7)

§ 46§ 53§ 148§ 23§ 2§ 8§ 145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13. detsembril 2021.a. Tallinnas Tsiviilasi TYCOON OÜ kaebus Tallinna koh

§ 46

lg 2 p 1 alusel kuni kohtutäituri tegevuse peale kaebuse läbivaatamise kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohtutäitur ei ole kaalutlusõiguse piire ületanud, kuid ta peab arvestama sellega, et kui arestimistoimingu läbiviimine on vastuolu seadusega ja avaldajal ei ole võimalik raha tagasi saada sissenõudjalt (juhul, kui raha on sissenõudjale ülekantud), siis tuleb kohtutäituril selle eest vastutada. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus on vastuolus

§ 53lõikega 1.

Seda põhjusel, et avaldaja vara on arestitud Harju Maakohtu 06.10.2020.a määruse alusel, mis täielikult tagab sissenõudja nõuet ja täitekulusid ja ületabki seda. Kohtutäituri teadmist ülearestimisest tõendab asjaolu, et ta on 14.09.2021.a soovinud sissenõude pööramist kohtu deposiidis olevale rahale, mis oli hagi tagamise määruse alusel kohaldatud abinõu. Märkimisväärne ja oluline on kohtutäitur tegevus koheselt sissenõudjalt täitmisavalduse ja täitedokumendi saamisel. Nimelt esitas kohtutäitur kinnistusregistrile 30.09.2021.a avaldused käsutamise keelumärgete sissekandmiseks kohtulike hüpoteekidega koormatud korteriomanditele ja seda enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Seega on veelgi arusaamatum kohtutäituri põhjendus, et avaldaja oleks saanud kohtuotsusega välja mõistetud summa täita vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul olukorras, kus kohtutäitur on ise juba arestinud (ka käsutamise keelumärke seadmist loetakse arestimiseks) enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist avaldaja kinnisasjad.

§ 53

lg 1 kehtestab proportsionaalsuse põhimõtte, st keelatud on riivata isiku põhiõigusi rohkem, kui seadusega lubatud ulatuses. Sissenõudja seisukoht nagu kohtutäitur ei ole korteriomandeid arestinud (vt kohtutäituri otsuse punkt 3.3.), kuna saatis üksnes teate arstimistoimingu läbiviimise kohta, on vastuolus

§ 148lõikes 1 sätestatuga.

Kohtutäitur on rikkunud ka

§ 53

lg 3, mis sätestab, et vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Kohtulike hüpoteekide seadmisega olid nii sissenõudja kui ka avaldaja huvid tagatud. Kohtutäituril puudus alus asuda kasutama teisi sissenõude pööramise viise. Kohtutäituril tuli avaldaja kui võlgniku õigustatud huvide kaalumisel lähtuda Harju Maakohtu 06.10.2020 põhjendustest, milles kohus juba selgitas välja poolte huvid ning kohaldas hagi tagamise abinõusid. Kohtutäituril ei saanud tekkida ka mingit kahtlust võlgniku maksevõime osas, kuna jätkuvalt kuulub võlgnikule kokku 71 kinnisasja. Arusaamatuks jääb kohtutäituri tegevus käsutamise keelumärke seadmisel ajal, mil avaldajal oli vabatahtliku täitmise tähtaeg. Põhjusel, et kohtutäitur arestis avaldaja ettemaksukonto Maksu- ja Tolliametis, tekkis avaldajal maksuvõlg, sest 2 temal riigi ees olevate kohustuste täitmiseks ettenähtud summa ettemaksukontol oli arestitud. Avaldaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda ja kohtutäiturilt välja mõista riigilõiv summas 15 eurot ja esindajakulu summas 1 380 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused

1. Sissenõudja palub jätta esitatud avaldus rahuldamata. Kohus on kahes erinevas tsiviilasjas otsustanud jätta menetluse peatamata täiteasjas nr 034/2021/
2. Tsiviilasjas nr 2-20-1466 taotles avaldaja 04.10.2021.a hagi tagamise korras täiteasjas nr 034/2021/2414 menetluse peatamist. Kohus leidis 05.10.2021.a määruses, et avaldaja selline taotlus väljub tsiviilasja piiridest, kuna tegemist saaks olla üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võimaliku tagamise abinõuga, mitte aga viidatud tsiviilasjas esitatud rahaliste nõuete tagamise abinõuga. 11.10.
3. esitas avaldaja sissenõudjale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kattuvas ulatuses tsiviilasjas nr 2-18-16352 jõustunud kohtuotsusest tuleneva avaldaja tasumiskohustuse summas 464 381,34 eurot väidetava avaldaja põhinõudega summas 1 699 080 eurot, mille tasumist ta nõuab sissenõudjalt tsiviilasjas nr 2-20-
4. Lisaks tasaarvestusavaldusele esitas avaldaja 11.10.2021.a kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, väites, et sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et jõustunud kohtuotsusest tulenev sissenõudja nõue on lõppenud 11.10.2021.a teostatud tasaarvestusega. Viidatud hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-
5. Veel väitis avaldaja viidatud tsiviilasjas, et sundtäitmise läbiviimine tema suhtes on vastuolus hea usu põhimõttega, mis seisneb väidetavalt selles, et kohtutäitur on asunud arestima täiendavat avaldaja vara lisaks tsiviilasjas nr 2-18-16352 kohtu poolt otsustatud hagi tagamise abinõudele. Hagi tagamise korras taotleti ka selles tsiviilasjas täiteasja menetluse peatamist. Kohus otsustas jätta täitemenetluse peatamata. Kuna täitemenetlus on lõpetatud kohtuotsuse sundtäitmise tõttu ning tänaseks on arestitud raha kohtutäituri poolt sissenõudjale juba välja makstud ning täitemenetlus on kohtuotsuse sundtäitmise tõttu lõpetatud, siis pole avaldajal võimalik saavutada oma kaebusega taotletavat eesmärki. Sissenõudja ei ole taotlenud hüpoteekide seadmist avaldaja viidatud neljale korteriomandile, need on seatud viimase taotlusel. 02.11.2018.a määrusega tagas kohus tsiviilasjas nr 2-18-16352 sissenõudja hagi ning ta on kogu aeg vaielnud vastu avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahasumma asendamisele nelja kohtuliku hüpoteegiga. Kohtutäituril oli õigus esimeses järjekorras arestida jõustunud kohtuotsusest tuleneva sissenõudja nõude katteks avaldaja ettemaksukontol olevad rahalised vahendid.

§ 53

lõikest 3 tuleneb, et kohtutäitur peab vara arestimiseks määrama sellise järjekorra, mis võimaldab nõude rahuldada kõige kiiremal viisil. Kohtutäitur ei ole kohtulike hüpoteekidega koormatud korteriomandeid arestinud. Nagu eelnevalt selgitatud, on neljale avaldaja omandis olevale korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek viimase enda taotlusel, et asendada tagatisena kohtu deposiitkontol asunud raha. Kohtulike hüpoteekide näol on tegemist tagatistega, mille eesmärk on ära hoida olukord, kus kohtuotsuse täitmine pärast kohtumenetlust ei ole võimalik (TsMS § 377 lg 1). Kohtulike hüpoteekidega koormatud korteriomandid ei ole aga arestitud

-i mõttes. Kuigi kohtutäitur saatis 11.10.2021.a avaldajale teavituse, et kohtulike hüpoteekidega koormatud korteriomandite arestimine toimub 18.10.2021.a, siis oluline on, et enne arestimist teavitas kohtutäitur avaldajat, et kavandatud arestimist ei toimu. Korteriomandite planeeritud arestimine jäi ära põhjusel, et kohtutäiturile laekus jõustunud kohtuotsuse täitmiseks piisav rahasumma. Koheselt pärast selle ülekande saamist loobus kohtutäitur arestimise läbiviimisest ja taotles kinnistusregistriosakonnalt käsutuskeeldude tühistamist. Järelikult ei ole kohtutäitur 3 kõnealuseid korteriomandeid

-i mõttes arestinud ehk avaldaja ületagamise etteheide on alusetu. Sissenõudja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda ja välja mõista esindajakulu summas 960 eurot. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused

1. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja kaebusega ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 11.11.2021.a otsuses kaebusele esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur ei ole pidanud avaldaja kaebust olematuks või põhjendamatuks. Samuti ei vaidle kohtutäitur vastu ka sellele, et täitemenetluse osalisel on võimalik esitada kaebusi ja taotlusi ka pärast täitemenetluse lõppu. Kohtutäitur on nimetanud avaldaja taotlusi ebaaktuaalseks põhjusel, et 11.11.2021.a otsuse tegemist ajaks oli täitemenetluses rahaline nõue rahuldatud ja avaldajale oli 19.10.2021.a tagastatud ka enamlaekunud summad. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil taotleb avaldaja 08.10.2021 arestimisakti tühistamist olukorras, kui täitemenetlus on lõppenud ja üle laekunud raha on avaldajale ka tagastatud. 08.10.2021.a arestimisakti tühistamisel ei ole mõtet, kuna avaldaja kontod on juba arestist vabastatud. Kui avaldaja eesmärk on läbi kaebuse tagasi saada arestimisakti alusel saadud raha, siis kohtutäituri arvates ei ole see võimalik eelkõige sellepärast, et 08.10.2021.a arestimisakt oli seaduslik ja sellest alusel saadud rahalised vahendid olid kasutatud nõude rahuldamiseks. Kui avaldaja oleks vabatahtlikul perioodil nõude tasunud, ei oleks 08.10.2021.a arestimisakti ka koostatud. Kohtutäituri arvates ei saa lugeda täitemenetluse läbiviimist kahju tekitamiseks, kuna võlgnikult rahaliste vahendite sissenõudmine rajaneb kehtivale täitedokumendile. Kohtutäitur palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
4. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 034/2021/2414 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
6. Täitemenetluse seadustiku (

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 9. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 11.11.2021.a otsusele täiteasjas nr. 034/2021/2414, millisega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata (I köide t/l 58-62). 4 10.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. 11. Täiteasjas nr. 034/2021/2414 on 06.09.2021.a avaldaja suhtes alustatud täitemenetlust sissenõudja 06.09.2021.a täitmisavalduse alusel võlgnevuse kogusummas 464 381,34 euro ja sellele lisanduva viivise sissenõudmiseks. Nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates (I köide t/l 18-19, 88-89). Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-18-16352 (I köide t/l 8-17). Vaidlust ei ole, et avaldaja sai täitmisteate kätte 07.09.2021.a, millest hakkas kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg 07.10.2021.a (II köide t/l 88). Vaidlust ei ole, et avaldaja nõuet vabatahtlikult ei täitnud. 12.

§ 8

lg 1 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 järgi täidetakse täitedokument nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta. Täitemenetluse ülesanne ongi nõude rahuldamine ja kohtutäituri ülesandeks on seda teha võimalikult kiirelt ja efektiivselt.

1. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja kaebusest.
2. Avaldaja palus kohtutäiturile 18.10.2021.a esitatud kaebuses peatada täitemenetlus täiteasjas nr 034/2021/2414, tühistada 08.10.2021.a konto arestimise akt ning tagastada ebaseaduslikult arestitud summa (I köide t/l 52-55). Kuna avaldaja on esitanud kohtutäiturile mitmeid etteheiteid, siis annab kohus oma hinnangu nendele eraldi.
3. Avaldaja on rahuolematu, kuivõrd kohtutäitur ei peatanud täitemenetlust eelpool märgitud täiteasjas.

§ 46

lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Viidatud sätte kohaselt on kohtutäituril õigus teatud asjaolude esinemisel täitemenetlus peatada, kuid ei kohusta teda seda tegema.

1. Käesoleval juhtumil on kohtutäitur piisavalt oma otsust põhjendanud, miks täitemenetluse peatamine pole vajalik (I köide t/l 56-57). Täitur on selgitanud, et kuna 13.10.2021.a seisuga laekus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele sissenõutav summa ja kohtutäituri tasu, millest tulenevalt ei toimu arestimist 18.10.2021.a, 14.10.2021.a on kohtutäituri poolt kinnistusregistrisse edastatud keelumärgete kustutamise avaldus ning 13.10.2021.a seisuga on arestist vabastatud avaldaja arveldusarved, siis pole põhjendatud kaebuse lahendamiseni täitemenetluse peatamine (I köide t/l 56 pöördel).
2. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on kohtutäitur objektiivselt hinnanud menetluse peatamise vajadust ning pole ületanud kaalutluspiire. Vastupidi, kohtutäitur on oma vastava otsustustega hoidnud ära võimaliku kahju tekkimist.
3. Avaldaja on oma kaebuses palunud tühistada 08.10.2021.a konto arestimise akt, millise kohaselt kuulub arestimisele avaldaja konto summas 468 599,34 eurot/472 799,34 eurot (sõltuvalt täitmisest) krediidiasutustes ning Maksu- ja 5 Tolliametis (I köide t/l 155-156). Ka on 11.10.2021.a kohtutäitur teatanud avaldajale kuuluva vara arestimisest 18.10.2021.a kell 10:00 kohtutäituri büroos (I köide t/l 161162).
4. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette konto arestimist ning on seisukohal, et see on vastuolus

§ 53lg 1.

Avaldaja leiab, et tema vara on arestitud Harju Maakohtu 06.10.2020.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-16352 alusel, mis täielikult tagab sissenõudja nõuet ning täitekulusid (I köide t/l 6-7). 20. Kohus vastava avaldaja etteheitega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et arvestades nõude suurust olid kohtutäituri toimingud nõude täitmisel põhjendatud ning järjestatud kooskõlas

§ 53lg 3.

1. Viidatud sätte kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. 06.09.2021.a täitmisavalduses on sissenõudja p 3 märkinud, et soovib pöörata sissenõuet avaldaja nõudeõigustele ja seejärel p 4 märkinud, et soovib pöörata nõuet avaldaja vallasvarale ja p 5 avaldaja kinnisvarale (I köide t/l 88-89). Seega on sissenõudja määratlenud oma eelistused väga selgelt.
2. Kohus nõustub kohtutäituri ja sissenõudja arvamusega, et ülearestimist ei ole käesoleval juhul toimunud. Täitetoimikust nähtuvalt on arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole laekunud kokku 477 223,97 eurot (II köide t/l 1). Peale nõude rahuldamist 13.10.2021.a on kohtutäitur teavitanud menetlusosalisi 14.10.2021.a sellest, et kinnisasjade arestimist ei toimu ning et kinnistusraamatusse on esitatud avaldus keelumärgete kustutamiseks (I köide t/l 163, II köide t/l 54). Kohtutäitur on tagastanud 19.10.2021.a avaldajale 790,13 eurot (II köide t/l 1). 21.10.2021.a on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse, kuivõrd nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud (I köide t/l 204-205).
3. Ülearestimise väited lükkab ümber ka asjaolu, et kuivõrd avaldaja on oma kaebuses avaldanud, et talle kuulub 71 kinnisasja, siis kohtutäitur on keelumärked seadnud üksnes 4 kinnisasjale (I köide t/l 4), milline on lubatav kooskõlas

§ 145lg 4.

24. Kuivõrd sissenõudja eelistus oli, et nõue rahuldataks esimeses järjekorras rahaliste vahendite arvel, siis oli kohtutäituril õigus ka selliselt toimida, milline on kooskõlas

§ 53lg 3.

Selliselt on ka täitedokumendi – jõustunud kohtuotsuse täitmine kõige kiirem ja efektiivsem.

1. Avaldaja väited, et sellega on tekitatud talle kahju on antud juhul paljasõnalised. Ainuüksi see, et kohtutäituri vahendusel on nõue rahuldatud võlgnikule vähem sobival viisil ei saa olla aluseks kahju tekkimiseks. Sellisel juhul saaks võlgnikud alati väita, et nõude rahuldamisega on neile tekitatud kahju.
2. Avaldaja väited selle kohta, et kohtutäituri arestimise tagajärjel tekkis tal maksuvõlg on täielikult tõendamata. Ka E-äriregistri väljavõttest nähtub, et seisuga 13.12.2021.a avaldajal maksuvõlg puudub (II köide t/l 110).
3. Asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtule sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi seoses 11.10.2021.a tasaarvestuse avaldusega ei ole aluseks jõustunud kohtuotsuse mittetäitmiseks kohtutäituri poolt. Kohtutäitur ei pea laskuma menetlusosaliste omavahelisse õigusvaidlusesse.
4. Kuna nõude täitmine on kohtutäituri poolt läbiviidud kooskõlas

sätestatuga, siis on põhjendamatu ka eelpool toodu alusel avaldaja nõue tagastada talle arestitud rahasumma. 6

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebus kohtutäituri 11.11.2021.a otsustele rahuldamisele ei kuulu ning esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
3. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
5. Kohus on 22.11.2021.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 5 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (I köide t/l 69-70).
6. Kuivõrd kohtutäitur ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda.
7. Sissenõudja palub avaldajalt välja mõista esindajakulu summas 960 eurot, mis koosneb 6 töötunnist tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta (I köide t/l 75 pöördel).
8. Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot. Kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu määr 160 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kokku on sissenõudja esindaja ajakulu 6 tundi, mis hõlmab avaldaja kaebuse ja selle lisade analüüsi ning menetlusdokumendi koostamist.
9. Riigikohus on 02.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-134-16 punktis 56 selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
10. märtsi
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18216, p 14;
12. veebruari
13. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu
14. mai
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
16. Kohus leiab, sissenõudja esindajakulu on põhjendatud, kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning tuleb rahuldada. Seega kuulub avaldaja poolt hüvitamisele sissenõudja esindajakulu summas 960 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 7