1-17-4418/9

(17233000261)Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Asi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anne Kirss`i erakorraline ettekanne nr 8-2/942-1 U.H suhtes Kriminaalhooldusalune U.H elukoht xxx, isikukood XXX, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 13.06.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 lg 1 järgi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud ja 27 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud. RESOLUTSIOON KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata U.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-17-4418 lisakohustusi, mida ta on ise nõus võtma endale täitmiseks – mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Määrus saata U.H-le ja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4418 tunnistati U.H süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.03.2017 kuni 18.03.2017, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti U.H-le 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.H ei pane katseajal 1 1-17-4418 toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrati 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Katseaja algus – 13.06.

1. Kohtuotsus nr 1-17-4418 jõustus 29.06.
2. 08.01.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.H suhtes ettepanekuga määrata talle lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, - osaleda sotsiaalprogrammis vastavalt KarS § 75 lg 2 p
3. Käesolev erakorraline ettekanne on koostatud, kuna U.H rikub KarS § 75 lg 1p 2 sätestatud kontrollnõuet „ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele“. Nimelt, ta ei tulnud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 21.12.
4. 27.12.
5. andis kirjaliku seletuse et ei ilmunud määratud ajal 21.12.2017 registreerimisele, kuna ajas registreerimise kuupäevad segi. Teades et rikub kontrollnõudeid, ilmuda registreerimisele määratud ajal ning edaspidi lubab mitte rikkuda kontrollnõudeid. Samuti palub kohust mitte pöörata karistust täitmisele, vaid anda veel ühe võimaluse jätkata katseaega ja läbida sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Esimene kohtumine U.H-ga toimus 12.07.2017, millal talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Õigused ja kohustused on U.H-le olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. Varem on hooldusalune juba korduvalt rikkunud kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele 06.09.2017, 07.09.2017, 11.09.2017 põhjendades mitteilmumist sellega, et ta tarvitas alkoholi, mille eest sai esimese kirjaliku hoiatuse. Samuti ta ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 12.12.2017, mille eest sai teise kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusametnik hindab katseaja kulgu probleemseks, kuna hooldusalune on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid. Kuid U.H on motiveeritud edaspidi elada seaduskuulekat eluviisi, teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd, leiab kriminaalhooldusametnik, et U.H suhtes vangistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et hooldusalusele võiks siiski anda võimaluse katseaja positiivseks läbimiseks. Seoses sellega, et varem U.H on põhjendanud registreerimistele mitteilmumistest alkoholi tarvitamisega, kriminaalhooldusametnikul on alus arvata, et alkoholi tarvitamine U.H poolt takistab edukat katseaja läbimist ja toob kaasa uue kuriteo toimepanemise riski. Seega, kriminaalhooldusametniku arvamusel hooldusalusele tuleb määrata lisakohustust „mitte tarvitada alkoholi“. Samuti kriminaalhooldusametnik arvab, et U.H on vaja osaleda sotsiaalprogrammis, et leida seaduskuulekaid lahendusi oma probleemidele ja õppida uusi sotsiaalseid oskusi, mis aitavad teda edaspidi elada seaduskuulekalt ja tulla toime tema probleemidega. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata U.H-le lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, - osaleda sotsiaalprogrammis vastavalt KarS § 75 lg 2 p
6. 2 1-17-4418 Maakohtu seisukoht Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1 otsustab KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. On tuvastatud, et süüdimõistetu U.H on katseajal rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuna tarvitas alkoholi ning ajas segi registreerimise kuupäevad. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud probleemselt, kuid kriminaalhooldusalune mõistab oma rikkumiste tõsidust ja palub läbida sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb U.H-le anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Nii tuleb talle katseajaks määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. See aitaks süüdimõistetul edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning hoiduda uutest seadusrikkumistest. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. KrMS § 427 lg 1 tulenevalt otsustab KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks määrata U.H-le lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 427 lg-st
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 3