← Eesti

1-16-11595/55

1-16-11595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-11595 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi Sergejs Gribustsi süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Apellant Kaitsja Prokurör Vanemprokurör Saskia Kask Kaitsja Vandeadvokaat Alar Neiland Sergejs Gribusts (ik: 38808105716); viibib vahi all Tallinna Vanglas (Magasini 35, Tallinn); kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 22.-
  4. augustil 2016; vahistatud alates
  5. augustist 2016 Süüdistatav RESOLUTSIOON
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. mai
  8. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroole AE Consult seoses vandeadvokaat Alar Neilandi poolt Sergejs Gribustsile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 96 (üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks).
  10. Välja mõista Sergejs Gribustsilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergejs Gribustsile eraldi dokumendina. 1-16-11595 EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Sergejs Gribustsile esitati süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi selles, et
  12. augustil 2016 tappis ta ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis tahtlikult piinaval ja julmal viisil GI. Nimelt peksis kannatanust füüsiliselt oluliselt suurem ja tugevam S. Gribusts kannatanut intensiivselt klaasist viinapudeli, rusikate, tabureti ja jalgadega pea- ning keha piirkonda. Kui kannatanu pärast pea piirkonda peksmist kokku varises ja vastu tema pead purunenud pudeli kildudele kukkus, jätkas S. Gribusts maas lamava kannatanu peksmist jalgade, tabureti ja rusikatega, sh hüppas ta jalgadega oma keharaskusega maas lamava GI seljal. Sellega väljendas süüdistatav erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes ning põhjustas kannatanule suurt valu, hapnikupuudust ning rohked vigastused kehatüvel, pea piirkonnas ja ülajäsemetel. Peksmise tagajärjel GI suri kuriteopaigal kuni mõni tund peale vigastuste tekitamist. Surma põhjuseks oli rindkere tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdude ja vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne veri-õhkrind ning äge verekaotus. Veel on S. Gribustsile süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi esitatud selles, et
  13. aprillil 2016 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud isikuna varastas ta
  14. augustil 2016 Tallinnas xxx asuvas xxx kaupluse müügisaalist Adidas dressipüksid, väärtusaega 30 eurot.
  15. Harju Maakohtu
  16. mai
  17. a otsusega tunnistati S. Gribusts süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati viieteist aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati S. Gribusts süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks viisteist aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg, arvestades karistuse kandmise algusaega S. Gribustsi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  18. augustist
  19. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. S. Gribustsilt mõisteti menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul riigi kasuks välja sundraha 1175 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 250 eurot, DNAekspertiisi kulu 741 eurot, ukseluku avamise kulu 80 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud 936 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot jäeti riigi kanda. Sama otsusega tunnistati süüdi veel ka R.D, kuid tema osas ei ole apellatsiooni esitatud. Maakohus jättis kriminaalasja materjalide juurde 3 CD-plaati ja 4 DVD-plaati salvestistega, samuti lukuabi arve. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe 6, Tallinn) hoiul olevad esemed määras maakohus kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele nende omanikele. 3.
  20. Maakohtu hinnangul on S. Gribustsile KarS § 199 lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistus tõendamist leidnud tuginevalt süüdistatava ütlustele; asitõendite vaatlusprotokollidele (kaupluse turvakaamera videosalvestise ja varastatud dressipükste vaatlus); kaupluse avaldusega varguse toimepanemise kohta; kaupluse videokaamera piltide kuvatõmmistega, 2 1-16-11595 millest nähtuvalt kandis süüdistatav varastatud dressipükse ja isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt olid S. Gribustsil kinnipidamisel jalas kõnealused dressipüksid. Kuna süüdistatavat on Harju Maakohtu
  21. aprilli
  22. a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena. Maakohus asus seisukohale, et S. Gribusts pani varguse toime kavatsetult. Tema teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.
  23. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse luges maakohus samuti tõendatuks. 3.2.
  24. Maakohus märgib, et süüdistatav on selle süüdistuse osas enda seisukohta korduvalt muutnud. Kuna süüdistatava maakohtu istungil ristküsitlusel antud ütlused erinesid kohtueelses menetluses antud ütlustest, avaldati prokuröri taotlusel vastuolude kõrvaldamiseks tema varasemaid ütlusi kuriteosündmuse kulgemise kohta. Süüdistatav selgitas, et mäletas kohtueelsel ülekuulamisel sündmusi detailsemalt ja ta jääb nende ütluste juurde, mida ta kahtlustavana kinnipidamisel
  25. augustil 2016 andis, kinnitades nende ütluste õigsust. Samas on tema ütlused kannatanu peksmise ja peksmise järgselt toimunu kohta ebajärjekindlad olnud ka kahtlustatavana kinnipidamise järgselt toimunud ülekuulamise kestel. Seetõttu luges maakohus süüdistatava ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks arvestas neid tõendina üksnes ses osas, et süüdistatav tarvitas koos kannatanuga alkoholi, neil tekkis tüli, mille käigus asus süüdistatav kannatanut peksma. Maakohus ei arvestanud süüdistatava ütlusi aga tõendina peksmise käigu, selle asjaolude, peksmise viiside ja järgneva tegevuse osas, kuna süüdistatava väited ses osas pidevalt muutusid ja on vastuolus teiste kohtus uuritud toenditega. 3.2.
  26. Maakohus märkis, et süüdistatav ei ole eitanud, et oli isik, kes tekitas GI-le vigastusi. Tulenevalt eksperdiarvamusest oli kannatanu surma põhjuseks rindkere tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdudega ja vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu tekkis vasakpoolne veriõhkrind ja äge verekaotus. Lisaks sellele esinesid kannatanul hulgalised roiete nihketa ja killunenud olulise nihkega murrud koos lihaste rebenditega, mõlema abaluu nihkega murrud, lülisamba rinna ja nimmelülide murrud, põrna rebend, kopsu alasagara rebendid, verevalumid maksas, kõhunäärmes, neerus jne, samuti hulgalised peavigastused. Ekspert on muu hulgas asunud arvamusele, et vigastused põhjustati kõvade tömpide esemetega korduvalt lüües (nt rusika, jala, tabureti või pudeliga lüües või kannatanu peal hüpates). Selle põhjal võib öelda, et kannatanut peksti tugevalt ja talle tekitati üliulatuslikke vigastusi. Kohus osutab, et eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kannatanul tuvastatud enesekaitsele iseloomulikke vigastusi. Eksperdiarvamuses kahtlemiseks puudub alus. Sellega riimuvalt kinnitab süüdistatava süüd ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Kohtu hinnangul ei saanud sündmuskohal leitud suur hulk verd näha süüdistatavale märkamata. Verepritsmeid on sündmuskohal kõikjal, mis viitab tugevale peksmisele või ka kannatanu kehal hüppamisele. Eelnevaga haakuvad ka kohtus tunnistajana üle kuulatud VM ütlused, kes kinnitas, et süüdistatav helistas talle öösel kella kolme paiku, rääkis GI tapmisest (sh taburetiga pähe löömisest) ja palus abi laibast vabanemiseks. Seda, et S. Gribusts peksis kannatanu surnuks, kinnitavad ka laiba vaatlusprotokoll; DNA ekspertiisiaktis 16E-GE1007 esitatud ekspertarvamus; S. Gribustsi isiku läbivaatuse protokoll; Häirekeskuse kõnede vaatlusprotokoll; sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja vaatlusprotokollid. 3 1-16-11595 3.2.
  27. Maakohus leidis, et süüdistusaktis on S. Gribustsi teod on õigesti kvalifitseeritud toimepanduks julmal ja piinaval viisil. Kannatanule tekitati väga suur hulk erinevalt paiknevaid vigastusi, mistõttu on ilmne, et ta tundis peksmise ajal suurt valu. Sealjuures eksperdiarvamusest nähtuvalt peksti kannatanut esmalt rusikate ja pudeliga pähe (ja sel ajal ta seisis püsti – s.t oli teadvusel), kuid surmani viinud kehatüvevigastused tekitati alles seejärel. Seega oli tapmistegu toime pandud piinaval viisil. Tapmine oli julm, sest väikest kasvu ja kõhetule kannatanule, kes ei osutanud mingit vastupanu, tekitati põhjendamatult jõhkraid vigastusi ja seda suurel hulgal. Teda peksti erinevate esemetega ja rusikaga peksis süüdistatav kannatanut oma sõnutsi seni, kuni rusikas valutama hakkas. 3.2.
  28. Süüdistatav tappis GI otsese tahtlusega. Sellele viitab nii vigastuste paiknemine, nende suur hulk, kannatanu asend vigastuste tekitamise ajal (maas lamamine), enesekaitsele viitavate vigastuste puudumine, peksmisel kasutatud vahendid ja peksmise viis (nt kannatanu kehal hüppamine). Kõik nimetatu viitab sellele, et süüdistatav soovis pekstes kannatanu surma. See, et süüdistatav sai juhtunust täiel määral aru, nähtub tema püüdlustest laibast vabaneda ja kuritegu varjata. Süüdistatav ei ole osanud ka kohtule selgitada, miks ta rünnet varem ei lõpetanud, vaid põhjustas kannatanule sedavõrd ulatuslikke vigastusi. 3.2.
  29. Maakohus ei tuvastanud S. Gribustsi puhul, et tapmistegu oleks toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse tõttu, mille põhjustas kannatanu teoeelne käitumine. Samuti ole tuvastatavad teo õigusvastasust ega süüdistatava süüd välistavaid asjaolusid. 3.
  30. S. Gribustsile KarS § 114 lg 1 p 1 alusel karistust mõistes luges maakohus tema süüd suureks, sest kannatanu oli temast oluliselt väikse ja kõhetu. Samuti on peksmisega talle tekitatud vigastuste hulk suur, vigastusi tekitati erinevate esemetega. Maakohus arvestas süüd kergendava asjaoluna seda, et süüdistatav kahetses toimepandut. Kohus ei pidanud võimalikuks S. Gribustsit varguse eest rahalise karistusega karistada, sest KarS § 114 lg 1 p 1 näeb karistusena ette vaid vangistust ning vangistuses viibiv süüdistatav ei saaks rahalist karistust sissetulekute puudumise tõttu kanda. Vangistus on arutataval juhul varguse eest ainuvõimalik karistus ka põhjusel, et süüdistatavat on juba varem varguste eest karistatud. Varem karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kuna tekitatud kahju ei olnud suur ning S. Gribusts kahetses varguse toimepanemist, siis pidas maakohus võimalikuks mõista karistuse sanktsiooni keskmisest madalamas määras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  31. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule S. Gribustsi kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüditunnistamise osas KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja S. Gribustsi selles süüdistuses õigeks mõistmist, vähendades mõistetud liitkaristust kuue kuuni. Alternatiivselt palub ta mõista S. Gribusts KarS § 114 lg 1 p 1 asemel süüdi tunnistada kergemas kuriteo ja vähendada karistust. Alternatiivselt palub ta kergendada S. Gribustsile mõistetud karistust. Kaitsja arvates on S. Gribusts ebaõigesti süüdi 4 1-16-11595 tunnistatud GI tapmises piinaval ja julmal viisil. Kaitsja osutab, et süüdistatava ütluste kohaselt kukkus kannatanu pärast esimest lööki kohe põrandale. Puudub teave, et tapmine oleks toime pandud kavatsetusega. Kaitsja osutab, et ekspertarvamuse kohaselt ei ole kannatanu kehaasendid kehavigastuste tekitamise hetkel ja ka kannatanu tervisekahjustuse tekitamise järjestus täpselt määratletav (arvamuse p 6); kannatanu kehavigastused on tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul; kannatanu teadvuse seisund peale vigastuste tekitamist ei ole täpselt määratletav, mistõttu ei ole võimalik vastata küsimusele kui kiiresti tekkis kannatanul teadvusekaotus. Edasiselt märgib ta, et teadvuseta inimene ei ole võimeline tunnetama valu, hirmu õhupuudust. Kuna ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu tugevas alkoholijoobes ja alkohol mõjub närvitalitust pidurdavalt, siis ei ole apellandi arvates tuvastatav kas ja kui suurt valu kannatanu peksmise ajal ja pärast seda tundis ning kas ta tundis õhupuudust. Apellandi arvates puudub alus käsitleda tapmist julmana. Julmal viisil tapmine eeldaks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate kehavigastuste tekitamist. Julm viis ei eelda ohvri püsivaid kannatusi, aga peaks olema relevantselt seostatav konkreetse teoga (näiteks ohvri piinamine enne tapmist, laiba tükeldamine kuriteo mittevarjamise eesmärgil). Tapmise eest mõistetud karistus ei vasta KarS §-s 56 sätestatule. S. Gribustsi puhul on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Karistuse mõistmisel tuleks arvestada ka kannatanu rasket joovet, mis kahtlemata mõjutas tema käitumist. Kaitsja osutab, et tapmiseni viinud sündmused said alguse tööalasest tülist. Tüli ei teki niisama ja seega oli tapmiseks olemas mingi põhjus. Samuti osutab apellant sellele, et S. Gribusts, avastades GI surma, helistas enda tööandjale ja teatas juhtunust. Selles väljendub temapoolne süü omaksvõtt ja kahetsus.
  32. Prokurör esitas apellatsioonile vastuse, milles taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Prokurör märgib, et maakohtu otsus on põhjalikult motiveeritud, sh süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust karistust vähendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  33. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, prokuröri vastuväidetega, maakohtu vaidlustatud otsuse ja maakohtus uuritud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis väljendatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  34. Kolleegium märgib esmalt, et apellandi taotlused on esitatud sedavõrd vastuoluliste ja segadusttekitavatena, et puudub võimalus neile täies ulatuses ratsionaalselt vastata. Kaitsja põhitaotlus on see, et S. Gribusts mõistetaks KarS § 114 lg 1 p 1 järgi õigeks, vähendades ühtlasi talle mõistetud liitkaristust kuni kuue kuu vangistuseni (s.o varguse ees mõistetud karistuseni). Samas apellatsiooni argumentatsioonist jääb siiski arusaam, et ka kaitsja ei eita S. Gribustsi poolt tapmisteo toimepanemist kui sellist, vaid eeskätt teo määratlemist julma ning piinavana. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks nimetatud taotlust pikemalt käsitleda ja jätab selle rahuldamata. 5 1-16-11595
  35. Asudes vastama apellatsiooni ülejäänud taotlustele ja apellandi sisulistele seisukohtadele, märgib kolleegium, et pelgalt asjaolu, kui apellandile maakohtu põhjendused ei meeldi, ei ole alus maakohtu põhjendatud järelduste tühistamiseks. Kuna kolleegium vaatab kriminaalasja läbi apellatsiooni piires, siis ongi üldjuhul võimalik maakohtu seisukohtade õigsust kontrollida üksnes selles ulatus, mille kohta on apellant ise põhjendatult ära näidanud maakohtu järelduste ebaõigsuse või osutanud maakohtu menetluslikele minetustele mingite seisukohtadeni jõudmisel. Arutataval juhul on aga kaitsja esitanud pelgalt mõned omavahel seostamata ja lahti kirjutamata väited, mitte esitanud enda argumenteeritud seisukohti selle kohta, mida maakohus vaidlustatud otsuses valesti on teinud.
  36. Apellandi arvates on S. Gribustsi tapmistegu käsitletud ebaõigesti kui julma ja piinavat. Kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu, märkides seejuures esmalt, et maakohtu sellekohane käsitlus on piisaval määral põhjendatud, veenev ja seetõttu – tuginedes KrMS § 342 lg 3 p-le 1 – jätab kolleegium maakohtu vastavad põhjendused üle kordamata. Kaitsja arvates ei saanud tapmine olla toime pandud piinaval viisil, sest kannatanu kukkus süüdistatava sõnutsi juba pärast esimest lööki. Pole selge, kui kiiresti kaotas ta teadvuse. Kolleegium märgib, et eksperdiarvamusest tuleneb siiski muu. Nimelt on ekspert vastuses küsimusele kannatanu võimalike kehaasendite kohta vigastuste saamisel, et peavigastused on tekitatud valdavalt püstises või istuvas asendis kannatanule (vt ekspertiisiakti tl 13, kd II). Eksperdiarvamuse p-s 3.2 on GI surnukehal tuvastatud suur hulk peavigastusi, mis viitavad sellele, et enne, kui kannatanu maha kukkus oli teda juba tugevalt ka korduvalt pekstud ning seega leiab kohus, et kannatanu tundis enne teadvuse kaotust valu ja on põhjust käsitada tapmist piinaval viisil toimepanduna. Kaitsja väide, nagu välistaks piinava viisi muu hulgas ka asjaolu, et kannatanu li joobes ja tema võime valu tunda seeläbi vähenenud, on paljasõnaline. Kuna kannatanu peksmine ja selle käigus vigastamine oli massiivne ning põhjendamatult jõhker, siis on maakohus õigesti järeldanud, et tapmine oli toime pandud julmal viisil. Seega tuleb jätta rahuldamata apellandi esimene alternatiivne taotlus mõista S. Gribusts KarS § 114 lg 1 p 1 asemel süüdi tunnistada kergemas kuriteos.
  37. Kolleegium ei nõustu kaitsja teise alternatiivse seisukohaga, nagu ei vastaks S. Gribustsile mõrva eest mõistetud karistus KarS § 56 nõuetele. Maakohus on mõistetud karistust põhjendanud just KarS § 56 sätetest lähtuvalt, lähtudes eeskätt süüdistatava süü suurusest, mille osas on maakohus põhjendatult näinud seda, et süüdistatava süü suurust mõjutab kuriteo toimepanemine endast ilmselgelt väetima kannatanu vastu ja teo toimepanemise eriline jõhkrus, mis väljendub kannatanule tekitatud üliulatuslikes vigastustes. Samas on maakohus siiski süüd kergendavana arvesse võtnud ka süüdistatava kahetsust. Jõudes neil asjaoludel karistusmäärani, mis vaid pisut ületab sanktsiooni keskmist määra, ei näe kolleegium maakohtu argumentatsioonis aluseid mõistetud karistuse muutmiseks. Mis puutub kaitsja väidetesse, et kannatanu oli raskes joobes ja tülil pidi olema ka mingi põhjus, siis jäävad see paljasõnalisteks spekulatsioonideks ega sisalda mingitki teavet, mille põhjal oleks võimalik karistusmäära korrigeerida. Apellandi väide, nagu väljenduks S. Gribustsi kahetsus ja süü omaksvõtt asjaolus, et ta helistas enda tööandjale, on küüniline. S. Gribusts helistas enda kolleegile ja enda tööandjale mitte selleks, et enda tegu avalikuks teha ja seda kahetseda, vaid vastupidi, soovist asuda tapmist varjama. 6 1-16-11595
  38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  39. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna nelja pooltunni eest kindlaks 96 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, kannab menetluskulud isik, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Arutataval juhul teeb kolleegium KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, mistõttu jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.