lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 4 aastat 5 kuud 28 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Margus Poljakov (isikukood: 37005172733; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
3.
lg-te 1, 3 ja 4 alusel kohaldada Margus Poljakovi suhtes elektroonilist valvet kestusega 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 1 4. Katseajal on Margus Poljakov kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Margus Poljakovile katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 4 alusel määrata Margus Poljakovile katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest.
lg 2 p 9 alusel määrata Margus Poljakovile katseajaks kohustusena alluda elektroonilisele valvele.
lg 2 järgi ning
Poljakovile liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse viidatud kohtuotsuse kohaselt alates 27.01.2022.a.
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Süüdimõistetu Margus Poljakov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning tal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Margus Poljakovi esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks eeltoodule on süüdimõistetu täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides Jõud muutuda ning 12 sammu, struktureeritud vestlustes tagasilanguse teemal ja jätkuvestlustes. Programmide ja läbiviidud vestluste tagasiside on positiivne. Süüdimõistetu jäi programmis osalemisega rahule. Kui ta programmis sõna võttis, siis olid vastused sisukad ja tekitasid programmis arutelusid. Süüdimõistetu on avaldanud arvamust, et teda aitaks alkoholi tarbimise vältimisel alternatiivse tegevuse tegemine (autode taastamine, motokrossiga tegelemine) ning tagajärgedele mõtlemine. Teda aitaks ka see, kui ta koondaks enda ümber kaine eluviisiga inimesi. On teinud valiku mitte alkoholi tarvitada ning soovib sellele enesekindlaks jääda. Soovib edaspidi minna edasi samm-sammu haaval ning jääda eesmärkide seadmisel realistlikuks, mitte luua illusioone. Kavatseb otsida ka abi ja ravi, et vältida tagasilangust. M. Poljakov on soovinud osa võtta AA gruppidest, et kuulata ja õppida nende inimeste kogemustest, kes on ise samalaadse teekonna läbinud nagu temagi. Margus Poljakovi poolt kuriteo toimepanemine seondub alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kui see on toimepandud korduvalt ning ka varasemalt on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis (8 korda). Alkoholi kuritarvitamise kui kuritegude toimepanemise riskiteguriga on vanglas põhjalikult tegeletud ja antud juhul on täheldatav süüdimõistetu motivatsioon edaspidi olla
ke. 3 Kuivõrd isiku võimalikku edasist käitumist tuleb prognoosida muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Margus Poljakovi karistuse individuaalne eesmärk on täidetud. Margus Poljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise poolt räägib ka asjaolu, et alates 18.11.2022 paigutati süüdimõistetu ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse jätkamiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljaspool vangala territooriumi seoses kaupluste külastamisega, kiriku pühapäevastel teenistustel osalemisega ja töötamisega puidutööstuses OÜ xxxxxxxxxx (alates 11.01.2023).
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud – omab 4 kehtivat kriminaalkaristust. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitavad süüdimõistetu toime pandud kuriteod. Isik kordab samu vigu – tarvitab alkoholi ning seejärel istub autorooli. Ta on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Kohus märgib, et süüdimõistetu Margus Poljakovi käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimine ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Margus Poljakov rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Margus Poljakov vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta 4 esimeseks 24 kuuks käitumiskontrollile. Katseaja esimesel kolmel kuul on põhjendatud
Lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudetele ja kohustusetele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks
lg 2 p 2 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi,
lg 2 p 4 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.