KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-12121 Tsiviilasi

) § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse äriregistri seaduse (ÄRS) § 40 lg-t

1. Kui ärinimes sisaldub registreeritud kaubamärk ja äriühingu tegevusala kattub kaubamärgi kaitstud klassiga, siis tuleb esitada kaubamärgi omaniku nõusolek kaubamärgi kasutamiseks ärinimes. MÄÄRUSKAEBUS
2. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse. Puuduste kõrvaldamise määruses nimetatud kaubamärgi „FENIX“ omaniku puhul on tegemist Hispaanias registreeritud eraisikuga, kelle tegevus on seotud metalli äriga (ehitusmaterjalid, elemendid, metallehitised, metallkonstruktsioonid, tõsteseadmed, liftitornid). Määruses nimetatud „fenix“ (taotlus nr 018214556) kaubamärgi puhul on tegemist Prantsusmaal registreeritud tegevusega, mis on seotud positsioneerimisseadmetega, autode navigatsiooniseadmetega, GPS-süsteemidega, telefonidega, nutitelefonide lisavarustusega, tahvliarvutitega, fotoaparaatidega, nutikelladega, telefoni ja nutitelefoni remondi, hoolduse ja parandusega. Avaldaja põhitegevusala jaemüük posti või interneti teel ei ole kaetud klassiga 35, kuna avaldaja tegevus ei ole seotud eespool kirjeldatud tegevustega (metalliga, metallkonstruktsiooniga, ehitusmaterjalidega seotud äri). Avaldaja hakkab tegutsema Balti ja 2 Soome regioonis ega kahjusta kaubamärkide omanike tegevust. Sõna "FENIX" kasutamine avaldaja ettevõtte ärinimes ei riku viidatud kaubamärkide omanike õigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
4. Avaldaja esitas registriosakonda avalduse ettevõtte äriregistrisse sissekandmiseks.

§ 7

kohaselt on ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.

§ 9

lg 1 sätestab, et äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.

§ 12

lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nime eesmärk on eristada isikut teistest isikutest. Eristatavuse nõude järgimist teiste Eestis registreeritud isikute nimede suhtes kontrollib registripidaja. ÄRS § 41 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Registripidaja võib juriidiliselt isikult nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Võimaluse korral kontrollitakse kande tegemise eeldusi automatiseeritult, ka teisi andmebaase kasutades. Enne ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib registripidaja nimekorraldaja kaudu (kohtu registriosakonna kodukorra § 57) ka ärinime piisavat eristatust Patendiameti andmebaasi kantud kaubamärkidest ja Euroopa kaubamärkidest. Seega oli kohtunikuabil kohustus kontrollida, kas vastav kaubamärk on registreeritud nii Eestis, kui ka Euroopas ning kaubamärgi registreerimise korral nõuda selle omaniku nõusolekut. Avaldaja ei ole esitanud koos kandeavaldusega kaubamärgi omaniku nõusolekut. 5. Avaldaja leiab määruskaebuses, et määruses nimetatud kaubamärgid „FENIX“ ja „fenix“ on kaitstud klassis 35, kuid avaldaja tegevus ei ole sellega kaitstud, tegemist on erinevate tegevusvaldkondadega. Kaupade-teenuste klassifitseerimisel (Nizza klassifikatsioon) on administratiivne eesmärk. See klassifitseerimine võimaldab kiiremalt ja lihtsamalt võrrelda registreeringut eelnevate kaubamärgiregistreeringutega, millega on kaitse saadud samasugustele või sarnastele kaupadele ja teenustele. Nõusolekut ei ole vaja juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud (

§ 12lg 3).

Käesolevas asjas ei ole avaldaja ja „FENIX“ ja „fenix“ kaubamärkide omanike tegevusalade kattuvuse või sarnasuse suhtes analüüsi läbi viidud. Ringkonnakohus ei ole pädev esimesena andma vastavat hinnangut. 6. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 3