← Eesti

2-23-4810/9

Obsah (11)§ 394§ 416§ 338§ 363§ 314§ 407§ 3141§ 444§ 173§ 162§ 174

2-23-4810 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 22. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-4810 Tsiviilasi A L hagi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A L esitas 28.03.2023 Harju Maakohtule hagi A L vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus jättis 06.04.2023 kohtumäärusega hagi käiguta. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise dokumendi 06.04.
  2. Harju Maakohtu 10.04.2023 kohtumäärusega saadeti tsiviilasi nr 2-23-4810 kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
  3. Viru Maakohtu 14.04.2023 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus teistkordselt käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so:

§ 338

lg 1 p 5 ja 6 ning

§ 363

lg 1 p 1-5 sätestatud nõuetele vastava selge nõudega hagiavalduse esitamiseks, 10 päeva määruse kättesaamisest.

  1. 22.04.2023 kõrvaldas hageja hagiavalduses esinenud puudused. Täiendatud hagiavalduse kohaselt on koostatud kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-6552, milles nõuti välja hagejale elatise maksmise kohustus. Kostja ei pea sellest enam kinni. Kokkuleppe kohaselt on maksmata järgnevad elatise summad: 03.2023 perioodi eest on tasumata lasteaiaga seotud kulud summas 32,70 eurot (lasteaia arve); 04.2023 perioodi eest on tasumata elatisraha summas 160,00 eurot ja lasteaiaga seotud kulud 32,70 eurot (lasteaia arve). Alates 01.04.2023 võttis xxxx vastu otsuse, et iga päeva eest lisandub kohatasule (32,70 eurot) juurde toitlustuse tasu 1,00 eurot. Eelnevalt käis hageja xxxx lasteaias, sealsed lasteaiaga seotud kulud olid kaks korda suuremad (79,79 eurot + toitlustus). Jääb arusaamatuks, millest on selline teguviis kostja poolt tingitud. Hageja ja kostja esindaja ei ela enam koos alates
  2. aasta kevadest ning sellest ajast alates on hageja elanud ainult hageja esindaja juures. Hageja esindajal on kostjaga kokkuleppeid raske sõlmida, mistõttu on hageja seaduslik esindaja sunnitud pöörduma kohtusse, et määrataks kindlaks uus elatise summa, mis ei hõlma endas kahte erinevat summat. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja elatise väljamõistmist miinimumsummas.
  3. Kostja on tsiviilasjas 2-19-6552 teatanud oma e-posti aadressina xxxx. 28.08.2023 helistas kostja kohtuistungi sekretärile tagasi ja palus saata hagimaterjalid samale e-posti aadressile. Hagi 1 koos lisadega on kostjale seega 29.08.2023 saadetud

§ 314lg 2 alusel kolme tööpäeva 2

(4)2-23-4810 möödumisel saajale kättetoimetatuks lugemise hoiatusel. Dokumendid on loetud kostjale kättetoimetatuks 01.09.
  1. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  3. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 8. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte e-mailiga, need on loetud kättetoimetatuks

§ 3141lg 2 alusel kolme tööpäeva möödumisel saajale.

Dokumendid loetakse kätte toimetatuks kostjale 01.09.

  1. Vastuse esitamise tähtajaks oli 21.09.
  2. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Hageja käib kohtule teadaolevate andmete põhjal xxxx lasteaias. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Hageja palub hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista miinimumsummas. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 23.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 264.08 eurot ((249,78 eurot (baassumma hagiavalduse esitamise seisuga) + 54.30 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2023 märtsi seisuga oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 810 eurot – kohtu märkus)) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. MENETLUSKULUD 3

(4)2-23-4810 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 14. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.