Väärteoasi nr 4-22-3494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 16.05.2023.a Harju Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Annely Talve Kaevatav otsus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.09.
- a otsus väärteoasjas nr 2315,22,006469 XX karistamises LS § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik XX, isikukood xxxxxxxxxxx, Elukoht: XXX Töökoht: X OÜ Istungil osalenud isikud * menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste * kohtuvälise menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ – esindaja Mehis Kasonen LÕPPOSA Jätta XX kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.09.
- a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,22,006469 rahuldamata. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.09.
- a otsus väärteoasjas nr 2315,22,006469 XX’le määratud karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista XX’le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahv tasuda edasikaebetähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis või EE 701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu jätta menetlusaluse isiku kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus XX karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot selle eest, et tema 21.08.2022.a. kella 13.48 ajal Harjumaal, Tallinnas, Järvevana tee (Luite tn 29 juures) juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94 +/- 3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus XX liiklusseaduse 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses leitakse, et väärteoprotokollis subjektiivset koosseisu iseloomustavate asjaolude kirjeldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis peab tingima asjas tehtud otsuse tühistamise ning kaebuse rahuldamise. Subjektiivset koosseisu pole kirjeldatud ka üldmenetluse otsuses. Kaebuses leitakse, et kuna subjektiivne koosseis on protokollis avamata, tuleb asuda seisukohale, et isiku karistamine pole võimalik, koosseis on täitmata, ning hoolimata objektiivse koosseisu väidetavast esinemisest, kuulub väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kaebuses leitakse, et kiiruse ületamine on tõendamata. Kohtuväline menetleja on rikkunud kaitsjate hinnangul LS § 313 lg-s 1 sätestatut. Kaebaja tõlgendab antud normi nii: menetleja, kes pole väärteo vahetult tajutud tehiolusid väärteoprotokollis kirjeldanud, ei või olla tõendiallikaks. Käesolevas kaasuses on aga mõlemad ametnikud menetlejateks. Seega ei saa ükski ametnik asja kohta ütlusi anda. Kaebusest nähtuvalt leitakse, et XX karistamine LS § 227 lg 2 alusel pole õiguslikult võimalik, kuna kiiruse ületamise fakti tõendamine põhineb lubamatul tõendil. Kaebuses leitakse, et vaatamata kõigele ülaltoodule, tuleb väärteomenetlus otstarbekuse põhimõttel lõpetada. Isiku süü pole suur. Isikul pole ühtegi kehtivat karistust ning isiku karistamiseks puudub igasugune mõistlik vajadus, s.o isiku mõjutamiseks üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel hoiduma edasiste väärtegude toimepanemisest. Samuti puudub käesoleva väärteoasja vastu ilmselgelt avalik menetlushuvi. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg - st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Esmalt võtab kohus seisukoha tunnistaja S T tunnistajana ülekuulamise osas. Kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil on kaitsjad seisukohal, et sündmuskohal 21.08.2022.a. kella 13.48 ajal Tallinnas Järvevana teel viibinud kaks politseiametnikku on mõlemad menetlejad ja neil puudub õigus väärteomenetluses anda ütlusi. Kohus leiab, et selline kaitsjate seisukoht on ekslik. Kiiruse mõõtmine on mitte väärteomenetluse vaid riikliku järelevalve toiming. Menetlejaks käesolevas väärteoasjas on olnud GJ, kes on koostanud väärteoprotokolli ja üle kuulanud tunnistajana kiirust mõõtnud politseiametniku ST. ST ei ole läbi viinud ühtegi menetlustoimingut väärteomenetluses, mistõttu ta ei saa olla 2 väärteoasjas menetlejaks, ka vaatamata sellele, et on end tutvustanud XX’le kui menetleja. KrMS § 66 lg 2 järgi ei tohi olla kohtuväline menetleja tunnistajaks asjas, kus ta on olnud menetleja, teistele kohtuvälises menetluses osalenud ametnike osas sellist piirangut ei ole seatud. Seega ei ole kohtu hinnangul takistust üle kuulata kohtumenetluses kiirust mõõtnud ja menetlusaluse isiku sõiduki kinni pidanud ametnikku. Otsustamaks XX’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Kohus ei kohustunud menetlusalusel isikul ilmuda kohtusse. Kohtuvälises menetluses ei ole menetlusalune isik andnud ütlusi kiiruse ületamise kohta. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek on kohtu hinnangul tõendatud kiiruse mõõteandmete salvestuse väljatükiga, mille juurde kuuluvad ka fotod mõõdetavast sõidukist ja selle sõidukiirusest. XX poolt juhitud sõiduki X reg.numbriga xxxxxx kiiruseks 21.08.2022 kell 13.48 Tallinnas, Järvevana teel (Luite tn 29 juures) oli mõõdetud 95 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega LasreCam 4 LE
- Mõõtevahendi taatlustunnistus TTRS-22/00139 (taatlus teostatud 21.07.2022) tõendab, et mõõteseade on taadeldud. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik ST on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab sellega õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet sõidukite kiiruse mõõtmiseks. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus, mis tuleneb mõõtemetoodikast on +/-
- Seega oli sõiduki X reg.numbriga xxxxxx kiiruse näit õige ning XX ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Lisaks kiiruse mõõteandmete väljatrükile kinnitab kirjeldatud teo toimepanemist kiirusmõõturi heli-ja videosalvestis, millisega on tõendatud, et 21.08.2022 kella 13.48 ajal mõõdeti XX poolt juhitud mootorsõiduki X registreerimismärgiga xxxxxx maksimaalseks sõidukiiruseks 94 km/h teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. XX poolt kiiruse ületamise asjaolusid tõendavad ka tunnistaja ST kohtuistungil antud ütlused. Nimelt 21.08.2022 teostas ta koos politseinikust paarilisega liiklusjärelevalvet Järvevana teel suunaga Ülemiste poole. Mõõtis lähenevate sõidukite kiirust, otsustas peatada kiirust ületanud sõiduki ja andis võimaluse autojuhil sõiduk peatada selliselt, et ei häiriks liiklust. Juhi kõrvalistmel oli väike laps. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta selgitas juhile, et tema rikkumise kohta on võimalik koostada kiirmenetluse otsus, aga sellega peab olema isik nõus. Tunnistaja mäletas, et kiiruse ületajaks oli naisterahvas. Alguses suhtles sõidukijuhiga tema, mingit diili ta ei pakkunud, vaid selgitas erinevaid menetluse võimalusi, sh kiirmenetlust. Juht ei olnud nõus kiirmenetlusega. Tunnistaja mäletas, et sõidukijuht põhjendas kiiruse ületamist sellega, et seal ületavad väga paljud kiirust. Kuigi tunnistaja kohtuistungil ei mäletanud kiirust ületanud ja kinni peetud sõiduki juhi nime, siis mõõteandmete salvestuse väljatrüki lehel (PROLOG) on kirjas, et ST mõõtis XX poolt juhitud sõiduki reg. märgiga xxxxxx kiirust. Seega on tõendamist leidnud XX poolt LS § 50 lg 5 p 3 rikkumine, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Nimetatud sätte rikkumisega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub XX teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Kaitsjad leiavad, et subjektiivset koosseisu ei ole väärteoprotokollis märgitud, seega on oluliselt rikutud 3 väärteomenetlusõigust. Kaebuses leitakse, et kuna subjektiivne koosseis on protokollis ja ka hilisemalt väärteootsuses avamata, tuleb asuda seisukohale, et isiku karistamine pole võimalik, koosseis on täitmata. Väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised on nimetatud VTMS §
- Lisaks sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohus leiab, et antud juhtumi asjaolusid arvestades ei ole menetlusaluse isiku kaitsjate etteheide subjektiivse külje kajastamata jätmise kohta väärteoprotokollis käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Kuivõrd väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, siis üldjuhul on menetleja vabastatud väärtegude puhul subjektiivse vormi kindlakstegemisest, mistõttu ei märgita seda ka väärteoprotokolli. Kui väärteokoosseis aga eeldab ainult tahtlust, siis peab ka väärteo lühikirjeldusest nähtuma, et menetlusalune isik on talle etteheidetava teo pannud toime tahtlikult. LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise kirjelduses puudub sõna „teadvalt“ või „tahtlikult“. Seega ei ole subjektiivse külje väärteoprotokollis mittekajastamine oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub sel juhul väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel objektiivse külje kaudu. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse XX’le ette lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohus leiab, et subjektiivsetelt tunnustelt on XX’le etteheidetav süütegu toime pandud kavatsetuse vormis. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab asjaolu, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (94 km/h) ja antud teelõigul menetlusaluse isiku poolt juhitud suurima lubatud sõidukiiruse (70 km/h) vahe oli piisavalt suur, et see pidi olema XX’le tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. Lisaks nähtus videosalvestiselt, et XX juhitud mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxxxx sõitis teistest sõidukitest kiiremini. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Kohus ei nõustu menetlusaluse kaitsjate väidetega, et oleks rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse seoses sellega, et väärteoprotokollis ei ole avatud subjektiivset külge. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaitseõigust ei ole rikutud. Seda kinnitab asjaolu, et menetlusalune isik on esitanud kaebuse kohtule tähtaegselt, kaebuses on ka kirjeldatud, milliste õigusnormide rikkumist on menetlusalusele isikule ette heidetud ja ka väärteokirjeldus on kaebuses lahti sõnastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. XX’le määrati karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, seega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele, kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. 4 Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (ületati 21 km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda peaks tingima karistuse kergendamise. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab, et vastavalt karistusregistri väljatrükile ei ole XX isikuks, kes rikuks süstemaatilisest liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev. Karistusregistri teatisest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul kehtiv karistus. Seega kohus vähendab XX’le määratud rahatrahvi suurust, mõistes LS § 227 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohus ei nõustu kaitsja alternatiivse taotlusega lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel põhjusel, et tegemist ei ole avalikku menetlushuvi omava asjaga. Menetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Olukorras, kus isik ületab kiirust enam kui 20 km/h ning tuvastatud ei ole mingisuguseid vabandavaid asjaolusid, ei saa kohtu hinnangul rääkida väikesest süüst. Kuna kiiruse sellise ületamise puhul on tegemist levinud liiklusalase õiguserikkumisega, ei saa ka viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Menetluskulud jäävad menetlusaluse isiku kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuid tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.09.
- a otsuse väärteoasjas nr 2315,22,006469 XX’le määratud karistuse osas, mõistes karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 08.06.
- a kell 13.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 5