← Eesti

2-22-19008/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. september 2023 Tsiviilasja number 2-22-19008 Tsiviilasi A.A. hagi O.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1396,97 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): O.K. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja N.K., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  4. aprilli 2023 otsus muutmata.
  5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, v.a A.A.le antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
  6. Jätta A.A.
  7. augustil 2023 esitatud täiendavad tõendid asja juurde võtmata ja lugeda need A.A.le tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. A.A. (hageja) esitas 20.12.2022 oma seadusliku esindaja (ema) N.K. kaudu maakohtule hagi O.K. (kostja/isa) vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 350 eurot kuus. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet miinimummäärani. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja alates 01.04.2022 hageja kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja elab emaga ja isaga ei kohtu. Hageja ema töötasu on 1200 eurot (bruto), lapsetoetus 60 eurot. Hageja vajadusteks kulub kuus 595 eurot.
  9. Kostja oli nõus tasuma hagejale miinimummääras elatist alates hagi esitamisest, kuid ei nõustunud tagasiulatuva elatisenõudega. Hageja elas koos emaga
  10. a märtsikuuni Ukrainas. Kostja elas ja töötas Eestis ning kandis hageja ema pangakontole lapse ülalpidamiskuludeks raha. Sõja puhkedes korraldas kostja lapse ja ema lahkumise Ukrainast Eestisse, leidis lapsele ja emale üürikorteri, mille üürilepingu pidi ta allkirjastama 24.03.2022, ning 14.03.2022 sõlmis XX OÜ-ga lepingu, et laps saaks õpinguid jätkata. 24.03.2022 lahkus hageja ema ootamatult Tallinnast ja võttis lapse kaasa. Ema ei ole teavitanud kostjat lapse elukohast ega andnud kontonumbrit, kuhu elatis kanda. Seega ei ole kostja ülalpidamiskohustust tahtlikult rikkunud ning kahju on tekkinud kahjustatud isiku tegevusetuse tõttu. Tagasiulatuva elatise täies ulatuses väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja töötasu on 1200– 1250 eurot kuus, kostjal ei ole vara, ta üürib korterit. MAAKOHTU LAHEND
  11. Tartu Maakohus rahuldas
  12. aprilli 2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis O. K. välja elatise A.A. kasuks järgmiselt: - 1396,97 eurot
  13. aprilli 2022 kuni
  14. märtsi 2023 eest; - alates
  15. aprillist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXXXX) igakuiselt 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (XXm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  16. aprillil (esimest korda
  17. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et enne kohtusse pöördumist ei olnud kostja teinud hageja ülalpidamiseks alates aprillist 2022 hageja emale ühtki ülekannet. Seega on kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud ja temalt tuleb elatis välja mõista. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa oli vaidluse asjaoludel alates 01.04.2022 kuni 31.12.
  18. a 225,64 eurot kuus, 01.01.2023 kuni 31.03.
  19. a 215,64 eurot kuus ja alates 01.04.2023 on 260,33 eurot kuus. Miinimummääras elatisenõude alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on kostja õigeks võtnud. Kostja on 23.03.2023 kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole 646,92 eurot
  20. a jaanuari, veebruari ja märtsi elatisena. Tasumata on elatis hagi esitamisest 20.12.2022 kuni 31.12.2022, s.o 87,36 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista PKS § 101 alusel arvutatav miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o
  21. detsembrist 2022, kuni hageja täisealiseks saamiseni, v.a
  22. a jaanuari, veebruari ja märtsi eest. Hageja nõuab kostjalt miinimummääras elatist tagasiulatuvalt alates 01.04.2022, s.o 8 kuu 19 päeva eest enne hagi esitamist. Kohus jättis arvestamata kostja tõendid koolitarvete ja riiete ostmise kohta, sest nende kulutuste tegemine ei lange perioodi, mille eest hageja ülalpidamist nõuab, ning 12.04.2022 maksekorralduse telefoniarve tasumise kohta, kuna sellest ei nähtu, milline osa summast oli hageja telefoniarve eest. Vaidlust ei ole selles, et ajal, kui hageja elas koos emaga Ukrainas, andis kostja vabatahtlikult hagejale elatist ca 400 eurot kuus. 19.03.2022 ülekanne 300 eurot on kostjapoolne vabatahtlik ülalpidamiskohustuse täitmine ning seda ei saa lugeda osaliselt tasutuks
  23. a aprillikuu eest. Kostja sõlmis XX OÜ-ga kokkuleppe hageja õppima asumiseks alates 14.03.2022 ja tasus XX OÜ-le 520 eurot. 160 euro ulatuses tuleb kostja
  24. a aprillikuu ülalpidamiskohustus lugeda õppemaksu tasumisega täidetuks. Analüüsides kostja ja hageja seadusliku esindaja selgitusi koos e-kirjavahetusega, leidis kohus, et kostja väide, et ta ei tasunud alates aprillist 2022 hagejale elatist seetõttu, et ta ei teadnud, millisele arvele see tasuda, ei ole eluliselt usutav. Kostja oleks saanud jätkata elatisemakseid Ukraina pangakontole, kuhu kostja veel 19.03.2022 ülekande tegi. Kui kostjal oli kahtlus, kas konto toimib, oleks saanud kahtluse kummutada seda hageja seadusliku esindaja käest küsides. Kostjale oli teada nii hageja seadusliku esindaja telefoninumber kui e-posti aadress. Seega tuvastatud asjaolud ei kinnita, et kostja oleks kohustuse täitmist pakkunud, kuid see ei osutunud võimalikuks hageja seaduslikust esindajast tuleneva asjaolu tõttu. Isegi kui hageja seaduslik esindaja oleks olnud vastuvõtuviivituses võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 tähenduses, saanuks kostja kohustuse täita VÕS § 120 lg 1 alusel, hoiustades elatise notari juures. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele (3-2-1-136-13, p-d 11–12, 14; 3-2-1-35-16, p-d 19–20) ja leidis, et arvestada tuleb, et ka hageja seaduslik esindaja ei teinud mitmete kuude vältel pingutusi, et hageja saaks elatist. Tagasiulatuvast elatisenõudest kokku 1943,40 eurot tuleb maha arvestada kostja tasutud õppemaks 160 eurot ning tasumisele kuuluks veel 1783,40 eurot. Hageja seaduslik esindaja pöördus kostja poole elatisenõudega alles 30.10.
  25. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine 8 kuu 19 päeva eest (sh 7 kuu eest, mil hageja kostjalt elatist kordagi ei nõudnud) ei täidaks enam hageja jooksva ülalpidamise ülesannet ning paneks kostja tema kinnitusel raskesse majanduslikku olukorda. 31.07.2017 töölepingust nähtub, et kostja töötab laevaehitusspetsialist-siseviimistlejana ning tema põhipalk on 800 eurot kuus (bruto) ja igakuine töötulemustest sõltuv lisatasu kuni 346 eurot. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema töötasu on 1200–1250 eurot kuus. Kostja ülalpidamisvõime ei ole alates aprillist 2022 muutunud. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks tagasiulatuva nõude perioodil esinenud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja selgitas, et kui hageja koos emaga märtsis 2022 Eestisse tuli, võttis 3 kostja kulude katmiseks laenu, ning tagasiulatuva elatise väljamõistmisel peaks uuesti laenu võtma. Tagasiulatuv elatis 1783,40 eurot ületab kostja töötasu ca 530 euro võrra. Kostja väitel puudub tal muu vara, mille arvel tagasiulatuvat nõuet täita. Kostjal tuleb tasuda ka jooksvat elatist ja tagada enese ülalpidamine, sh tasuda üürikorteri eest. Eeltoodu alusel ei ole kahtlust, et tagasiulatuva elatise täies ulatuses väljamõistmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kohus leidis, et elatisevõla kuhjumises on oma osa ka hageja seaduslikul esindajal ja asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei nõudnud seitsme kuu jooksul kostjalt kordagi ülalpidamiskohustuse täitmist, tuleb arvestada selliselt, et elatise ulatust alates 01.04.2022 kuni 31.10.2022 vähendada 30% võrra. Selliselt on hagejale tagatud tagantjärele elatise saamine, kuid kostjale oleks vähendatud kohustuse täitmine jõukohasem. Seega mõistis kohus kostjalt PKS § 108 alusel välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2022 kuni 19.12.2022 eest 1309,61 eurot, sh 01.04.–31.10.2022 eest 945,65 eurot (225,64 × 0,7 × 7 – 160), novembri eest 225,64 eurot ja detsembri 19 päeva eest 138,32 eurot. Kohus jättis poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kui kostja jättis lapsele elatise tasumata, pidi ta arvestama võimalusega, et laps pöördub elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja tekivad menetluskulud. 01.11.2022 e-kirjas on kostja ise soovitanud hageja seaduslikul esindajal pöörduda elatise küsimuses vastavate ametkondade poole. Hageja riigi õigusabi korras esindaja tasu tuleb jätta riigi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. O. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  27. aprilli 2023 otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi
  28. aprill 2022 kuni
  29. märts 2023 eest (resolutsiooni p 2.1) ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata ja menetluskulud hageja seadusliku esindaja N. K. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud. Kuna kostja ei saanud ülalpidamiskohustust täita hageja seaduslikust esindajast tulenevatel asjaoludel, tuleb tagasiulatuvat elatist vähendada nullini (VÕS § 139). Kostja ei ole kunagi olnud vastu elatise tasumisele ja lapse ülalpidamisele. Ajal, mil hageja elas Ukrainas, kandis kostja korrapäraselt hageja tarbeks emale raha. Sõja puhkedes korraldas kostja hageja ja tema ema lahkumise Ukrainast, leidis neile Tallinnas üürikorteri, sõlmis lepingu XX OÜ-ga. 24.03.2022 lahkus hageja ema ootamatult ja kostjale teatamata Tallinnast ning võttis lapse kaasa. Asjaolu, et ema on tahtlikult takistanud kostja ja lapse suhtlemist ning ülalpidamiskohustuse täitmist, tõendab kostja ja hageja ema 30.10.–09.11.2022 kirjavahetus. Hageja ema ei ole enne 30.10.2022 kirja pöördunud kostja poole, et teada anda, kus ta lapsega asub, ei ole 7 kuu vältel nõudnud elatise tasumist ega teinud kostjale võimalikuks elatise tasumist. Ka kirjavahetuses ei teatanud ema kontonumbrit, kuhu elatis tasuda. Kostja on selgitanud, et ta ei soovinud sõja tõttu Ukraina kontole raha kanda, sest ei teadnud, kas hageja saab seda kasutada. Kostja eeldas, et talle antakse Eesti panga kontonumber. Notari deposiidis raha hoiustamist võiks eeldada isikult, kes on Eesti seadustega hästi kursis. Kuigi vaidluse all ei ole elatise tasumine enne hageja ja tema ema Eestisse saabumist, oleks kohus pidanud arvestama, et kostja on vähemalt alates
  30. aastast täies ulatuses kandnud lapse ülalpidamiskulud. Alates 01.04.2022 kuni hagi kostjale kättetoimetamiseni, s.o 9 kuud, ei saanud kostja ülalpidamiskohustust täita tulenevalt hageja ema tegevusest. Arvestades seda proportsiooni, ei ole kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine õiglane. Kohtupraktika (RKTKo 3-2-1-136-13, p 14) kohaselt võib teatud juhtudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei 4 ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurust määrates. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine on kostja suhtes koormav ja ebaõiglane. Kostja peaks võtma laenu, et tasuda korraga suurem summa, mida ta oleks saanud tasuda igakuiselt, kui hageja ema oleks avaldanud, kuhu elatis maksta. Kohus ei ole põhjendanud, miks on tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud just 70% ulatuses, st suurem vastutus on pandud kostjale, olukorras, kus hageja ema ei ole 7 kuu jooksul teinud ühtegi toimingut, et kostja saaks elatist tasuda igakuiselt, ja kostja on mitmeid aastaid pidanud hagejat üksinda ülal. Kohus on ebaõigesti pannud kogu vastutuse kostjale, leides, et kostja oleks 30.10.2022 alanud kirjavahetuses pidanud küsima kontonumbrit. Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja keeldunud ülalpidamiskohustust täitmast. Kostja mure oli selles, et ema ei võimalda kostjal lapsega suhelda. Hageja ema ei ole samas teatanud, kuidas nõuet täita. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtumenetlus ei ole tingitud kostja poolt ülalpidamiskohustuse tahtlikust rikkumisest. Menetluskulud on põhjustanud hageja ema, kes ei teatanud lapse elukohta ega kontot, kuhu elatis tasuda. Selline käitumine õigustab menetluskulude TsMS § 164 lg 12 alusel hageja seadusliku esindaja kanda jätmist.
  31. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Menetluskulud jätta poolte endi kanda ja lapse riigi õigusabi kulud riigi kanda. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti analüüsinud tagasiulatuvat elatisenõuet. Kostja väide, et ta ei saanud elatist tasuda hageja seaduslikust esindajast tulenevalt, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ema Ukraina pangakonto jäi sõja puhkedes endiseks. Kostja ei püüdnud sellele kontole elatist tasuda. On üldteada, et ebaõigetele või kasutuses mitteolevatele kontodele pank ülekannet ei tee ning tagastab raha maksjale. Kostja ei küsinud hageja emalt, millisele kontole elatis tasuda. Hageja ema Eesti pangakonto number on kirjas 21.12.2022 hagiavalduses. Menetluskulud jättis maakohus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20.04.2023 otsus muutmata.
  33. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kostja apellatsioonkaebuse alusel osas, kas kostjalt tuleb jätta tagasiulatuv elatis perioodi 01.04.2022 kuni 31.03.2023 eest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1) välja mõistmata ning kas menetluskulud tuleb jätta hageja seadusliku esindaja kanda.
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle muutmise aluseks. Ringkonnakohus nõustub kõigi esimese astme kohtu põhjendustega ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  35. Ringkonnakohus, tutvunud hageja 17.08.2023 esitatud täiendavate tõenditega, leiab, et täiendavad tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata. Kostja 19.03.2022 maksekorraldus 300 eurot hageja seadusliku esindaja Ukraina pangakontole on asja materjalides juba olemas (tl 59). Samuti on asja materjalides olemas kostja 23.03.2023 maksekorraldus hageja seadusliku esindaja Eesti pangakontole 646,92 eurot
  36. a jaanuari, veebruari ja märtsi elatise katteks (tl 60). 5 Ülejäänud täiendavalt esitatud tõendid, s.o kostja
  37. a aprilli kuni juuli maksekorraldused elatise tasumise kohta, on asjakohatud, kuna need ei tõenda asjaolusid, mis seonduksid elatise tasumisega apellatsioonkaebuses vaidlustatud perioodil.
  38. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  39. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2.1 väljamõistetud summa 1396,97 eurot koosneb perioodi 01.04.2022 kuni 19.12.2022 elatisest 1309,61 eurot (tagasiulatuv periood) ja alates hagi esitamisest 20.12.2022 kuni 31.12.2022 tasumisele kuulunud 12 päeva elatisest 87,36 eurot (maakohtu otsuse põhjendava osa p-d 10.5 ja 11.12). Kostja on maakohtus võtnud õigeks miinimummääras elatisenõude alates hagi esitamisest, s.o alates 20.12.
  40. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi, miks tuleks jätta kostjalt elatis 87,36 eurot perioodi 20.–31.12.2022 eest välja mõistmata. 10.
  41. Hageja tagasiulatuva elatisenõude osas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et kostja väide, et kostja ei saanud alates
  42. a aprillist ülalpidamiskohustust täita hageja seaduslikust esindajast tulenevatel asjaoludel, on alusetu. Kuivõrd kostja on 19.03.2022, s.o pärast Ukraina sõja algust, teinud ülekande hageja seadusliku esindaja Ukraina pangakontole, on otsitud kostja väide, et tal oli kahtlus, kas hageja seadusliku esindaja Ukraina pangakonto on toimiv. Maakohus on põhjendatult leidnud, et juhul kui kostjal oli selline kahtlus, oli kostjal võimalik pöörduda vastava küsimusega hageja seadusliku esindaja poole (nt e-kirja teel). Kostja ei ole asjakohaselt vastanud hageja seadusliku esindaja 30.10.2022 e-kirjale, kus hageja seaduslik esindaja palub kostjal teatada, millises vormis on kostjal mugav elatist maksta. Kostja 01.11.2022 vastus, et „Minu rahalise seisuga pole sellel olukorral mingit pistmist, sellega oli ja on kõik korras. /…/ Loodan väga, et pöördud vastavate ametkondade poole /…/“, ei viita kuidagi sellele, et elatise tasumine oli takistatud seetõttu, et kostjal puudus teadmine, kuhu elatis tasuda. Kostja ignoreeris hageja seadusliku esindaja 30.10.2022 e-kirjas esitatud elatise tasumise nõuet. Kostja tegi esimese elatisemakse alles 23.03.2023, s.o kolm kuud pärast hagi esitamist, tasudes elatise
  43. a jaanuari, veebruari ja märtsi eest. Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja tagasiulatuva elatisenõude täies ulatuses rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud. 10.
  44. Maakohus ei ole mõistnud kostjalt tagasiulatuvat elatist välja hageja nõutud summas, vaid on lisaks kostja poolt vaidlusaluse perioodi eest tasutud hageja õppemaksule vähendanud tagasiulatuvat elatist alates 01.04.2022 kuni 31.10.2022 (s.o kuni hageja seaduslik esindaja esitas kostjale 30.10.2022 e-kirjas elatise tasumise nõude) 30% võrra, s.o olulises ulatuses. Maakohus on viidanud asjakohastele Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 11–12, 14; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19–20). Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, muu hulgas ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et sellises suuruses tagasiulatuva elatise väljamõistmine arvestab mõistlikus proportsioonis nii hageja kui ka kostja huve ja asjaolu, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei esitanud kostjale 7 kuu jooksul elatise tasumise nõuet, on elatisevõla tekkimises oma osa ka hageja seaduslikul esindajal. Asja materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kostja ülalpidamisvõime on selline, et tagasiulatuvalt väljamõistetud summa tasumine paneks ta majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda. Kostjal on stabiilne töökoht ja sissetulek, tema kinnitusel keskmiselt 1200–1250 eurot kuus. Kuna kostja ei ole tagasiulatuval perioodil hageja ülalpidamiseks kulutusi teinud (v.a õppemaksule, mille 6 maakohus on tagasiulatuva elatise summast maha arvestanud), on vastavas ulatuses rahalised vahendid jäänud kostja käsutusse. Väide, et kohus oleks pidanud arvestama, et vähemalt alates
  45. aastast kuni hageja ja tema ema Eestisse saabumiseni on lapse ülalpidamiskulud kandnud täies ulatuses kostja, ei ole asjakohane. Asjaolu, kuidas toimus hageja ülalpidamine enne
  46. a aprilli (st kas vastab tõele kostja väide, et ta on aastaid kandnud suurema osa või kõik hageja ülalpidamiskulud), ei anna alust vabastada kostja täies ulatuses hageja ülalpidamise kohustusest perioodil 01.04.2022 kuni 31.12.
  48. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 12 võimaldab alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Praegusel juhul ei ole TsMS § 164 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks alust juba ainuüksi seetõttu, et maakohus ei jätnud hagi rahuldamata, vaid rahuldas osaliselt. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
  49. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on oma 17.08.2023 seisukohas välja toonud, et ehkki kostja on alates
  50. a aprillist igakuiselt elatisemakseid teinud, ei ole maksed tehtud õigeaegselt ja täies mahus, juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu järgmisele: maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2.2 on selgelt kirjas, et alates 01.04.2023 on igakuise elatise suurus 260 eurot 33 senti (mitte 215 eurot 64 senti, mis oli elatise suurus kuni 31.03.2023). Elatis on kostjalt välja mõistetud muutuva suurusena, st elatise summa muutub iga aasta
  51. aprillil (järgmine kord 01.04.2024). Maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt tuleb elatis maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu
  52. kuupäevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.