2-23-8948/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-8948 Tsiviilasi O.B. hagi S.B. vastu abielu lahutamiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.B. määruskaebus Vaidlustatud määrus Viru Maakohtu
2. juuni 2023 määrus Määruskaebuse esitaja: O.B. (hageja), ik XXXXXXXXXXX Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta O.B. määruskaebus rahuldamata.
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni 2023 määrus muutmata.
6. Jätta menetluskulud O.B. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
7. O.B. (hageja) esitas
8. juunil 2023 hagi S.B. (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks.
9. Viru Maakohus jättis
10. juuni 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et mõlemad abikaasad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Hageja elukoht on Eestis, kostja elukoht on Venemaal. Kohtualluvuse määramisel tuleb juhinduda 1 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 28 p-i 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Eesti Vabariigi kohus saab eelmises lõigus nimetatud lepingu kohaselt menetleda abielu lahutamise hagi, kui mõlemad Venemaa Föderatsiooni kodanikud elaksid Eesti Vabariigi territooriumil. Praegusel juhul on hagejal ja kostjal Venemaa kodakondsus ning kostja elab Venemaal. Seega ei ole Eesti kohus pädev abielu lahutamise hagi menetlema. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks. Maakohus ei võtnud arvesse, et hageja on sündinud Eestis ja on Eesti alaline elanik. Maakohus ei arvestanud ka asjaoluga, et poolte viimane ühine elukoht oli Eestis. Õigusabilepingu art 28 lg 1 sätestab, et juhul, kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13. Ebaõige on hageja väide, et õigusabilepingu art 28 annab Eesti kohtule kohtualluvuse. EestiVene õigusabilepingu art 28 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud olid abikaasad avalduse esitamise hetkel. Sama sätte teise lause järgi juhul, kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Seega peaks olema mõlema abikaasa elukoht Eestis, et art 28 lõike 1 teise lause järgi tekiks Eesti kohtul pädevus asja lahendada. Kuna kostja elab Venemaal, ei ole Eesti kohtul kohtualluvust. Eesti-Vene õigusabileping ei võimalda võtta kohtualluvuse määramisel arvesse asjaolu, et hageja on Eestis sündinud, samuti mitte seda, et poolte viimane ühine elukoht oli Eestis.
14. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ 2