KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-23-4967 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. oktoober 2023 Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi Vaid

) § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Tegemist on aegumistähtajaga. Seega tuleb

§ 223lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ületamisel jätta hagi rahuldamata.

Kostjad I ja II toetasid kostja III taotlust vaheotsuse tegemiseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. augusti
3. a vaheotsusega kostja III taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Seadusandja ei ole otsesõnu määranud, kes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi puhul kostjaks. Kuivõrd enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla vaid menetlusreeglite rikkumine, on hagi sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu, samas mõjutab enampakkumise kehtivuse küsimus ka sissenõudja ja ostja õigusi. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 leidnud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada selliselt, et kohtumenetluse tulemus kehtiks kõigi õigussuhte ümberkujundamisest puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi, mis tähendab, et võlgniku hagi puhul peavad kostjateks olema kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. 2

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte menetlustähtaeg.

Seetõttu ei saa kohus

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtaega ka ennistada.

Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023.

§ 223

lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud esitama hagi kostja III vastu enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul ehk hiljemalt

1. aprillil
2. Hageja ei esitanud kostja III vastu hagiavaldust ega kostjana kaasamise taotlust

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Hageja esitas

1. mail 2023 avalduse, milles üldsõnaliselt palus kaasata menetlusse kostjana kostja III. Maakohus rahuldas
2. juuni
3. a määrusega hageja taotluse ja kaasas kostjana kostja III. Hageja esitas
4. juunil 2023 kostja III vastu hagiavalduse, mille maakohus võttis
5. juuni
6. a määrusega menetlusse. Kõik eelnimetatud toimingud tehti pärast

§ 223lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja lõppemist.

Kostja III vastu nõude aegumine ei peatunud hageja poolt kohtutäituri ja ostja vastu hagi esitamisel ehk

1. märtsil
2. Kostja III vastu esitatud nõude aegumist ei mõjuta see, kas hageja esitas hagi kohtutäituri ja ostja vastu

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või mitte. Ts

ÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 alusel peatuda vaid selle nõude osas ja selle isiku suhtes, kelle vastu on hagi esitatud. Nõude aegumise peatab üksnes õige isiku vastu esitatud hagi (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-00). Nõude aegumine ei peatu ka tagantjärele kostja III menetlusse kaasamisega
3. juuni
4. a määruse alusel. Kostja hilisemal menetlusse kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi esitamisest (vt nt Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-12, p 15). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleks esitada nii kohtutäituri, sissenõudja kui ka ostja vastu, ja kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Kuivõrd hagi kostja III vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, tuleb kogu hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostjad I ja II on ka vastavad taotlused kohtule 3

§ 223lg 1 järgi esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu.

Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-11, p 18). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit.

§ 223

lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (

§ 223

lg 2 p 3, samuti

§ 98

lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (

§ 223lg 2 p 4). Seega on kostjad I–III käesolevas vaidluses vältimatud kaaskostjad Ts

MS § 207 lg 3 mõistes, kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamine mõjutab neid kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul peatab ühe või mõne vältimatu kaaskostja vastu hagi esitamine teiste vältimatu kaaskostjate vastu hagi esitamise aegumise (TsÜS § 160 lg 1). 9. Kuivõrd käesolev otsus ei ole asjas tehtav lõpplahend, otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg-d 1 ja 5). Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus 4