Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded A M esitas Viru Maakohtule 30.01.2023 /korrigeeritult 18.04.2023/ hagi S Au vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.07.2021 kaks laenulepingut. Ühe laenulepingu alusel tunnistas kostja, et laenas hagejalt põhinõudena 6000 eurot ja teise laenulepinguga, et laenas 1800 eurot. Laenulepingud olid sõlmitud tähtajatult. 18.09.2022 küsis hageja kostjalt, millal kostja maksab tagasi võetud laenu. 19.09.2022 vastas kostja, et tahab see kuu suure osa põhisummast tagasi maksta. 19.11.2022 teatas hageja kostjale, et hiljemalt 30.11.2022 tuleb kogu laenatud summa, st 7800 eurot tagastada hiljemalt 30.11.
Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud
Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 19.04.2023
lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.05.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on 30.07.2021 sõlmitud kaks laenulepingut kokku summas 7800 eurot. Laenulepingud olid sõlmitud tähtajatult. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 398 tulenevalt muutub tähtajatu laenulepingu puhul laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu korralise ülesütlemise korral. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja leiab, et laenulepingud on üles öeldud 19.11.2022, seega muutus laenukohustus sissenõutavaks hiljemalt 20.01.2023. Kostja on tagasi maksnud laenu osaliselt 23.03.2023 summas 2500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata laenusumma 5300 eurot. Esitatud asjaoludest tuleneb, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 5300 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised VÕS § 113 lg 1 alusel põhinõudelt alates hagi esitamisest 31.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni Seadusjärgse viivise määraks on alates 01.01.2023 10,5% aastas. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
§-st 367, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 5300 eurolt perioodil 31.01.2023 kuni 03.07.2023 (k.a) 154 päeva eest moodustab 234,80 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub rahuldamisele hageja taotlus edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks tasumata põhinõude 5300 euro jäägilt alates 04.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 700 eurot ning õigusabikulud 288 eurot (käibemaksuga). Hageja esitatud hagi hind on peale 18.04.2023 esitatud nõude täpsustust 5856,50 eurot, milliselt nõudelt kuulub vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasumisele riigilõiv summas 595 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 700 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 105 eurot ettenähtust enam. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb. Lähtudes eeltoodust peab põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595 eurot, mis on põhjendatud ja vältimatu kulutus nõude esitamisel ning mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamiseks vastav taotlus. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 288 eurot (käibemaksuga). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud 2 tunni eest tasumääraga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud summas 288 eurot (käibemaksuga) põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 883 eurot (595 + 288). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.