← Eesti

2-23-8710/23

Obsah (7)§ 430§ 432§ 433§ 661§ 173§ 168§ 190

2-23-8710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8710 Tsiviilasi D. G. `i hagi I. S. vastu võlgnev

) § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, 2 kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamist. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud määrus kompromissi kinnitamise kohta kehtib täitedokumendina.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest.

§ 661

lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega tuleb

§ 168lg 3 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Antud asjas on teadaolevaks menetluskuluks hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv, mis lähtudes hagihinnast on 665 eurot. Kohus rahuldas 31.07.2023. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja täielikult hagi esitamisel riigilõivu maksmisest.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab erisusena, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse ja seega

§ 190

lg 4 kohaselt tuleks hagejalt mõista riigituludesse hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest ta menetlusabi korras vabastati. Kohus leiab aga, et kuna menetlus lõpetatakse kompromissi sõlmimise tõttu, on põhjendatud kohaldada

§ 190lg-7 ja vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.