Obsah (12)

§ 112§ 276§ 278§ 195§ 280§ 296§ 115§ 127§ 35§ 42§ 103§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-110975 Tsiviilasi A. H. e hagi Bonus Mo

§ 112lg 1 mõttes.

Kuna lepingu sõlmimisega soovitud eesmärk jäi täies ulatuses saavutamata, nõudis hageja kogu üürisumma tagastamist, st hinna alandamist nullini. Kuna kostja riket ise ei likvideerinud ega toonud asendusautot, millega oleks olnud võimalik kahju tekkimist vältida, pidi hageja tegema eraldi sõidu Eesisse, võtma uue auto, millega kolida asjad Rootsist Eestisse. Hagejal tekkisid seetõttu kulud. Hagejale tekkis lepingu rikkumise tõttu alljärgnev kahju: laevapilet Helsingi-Tallinn (10.07.2020) 36 eurot; laevapiletid MuugaVuosaari-Muuga (21.

1. ja 26.07.2020) 160 eurot; kütusekulu 23.07.2020 (1177,06 SEK) 116 eurot 82 senti; laevapilet mootorrattale 27 eurot; laevapiletid Vuosaari-Muuga (13.08.2020) 97 eurot; tasu H. O. ale 350 eurot. Kuna rikke tekkimise tagajärjel ei olnud võimalik sõidukit kasutada ja üürilepingu sõlmimise eesmärk jäi täitmata, oli hageja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi oma asjade ja kaasjuhi Rootsist Eestisse toimetamiseks. Kui riket ei oleks olnud ja sõidukit oleks saanud kavatsetud eesmärgil kasutada, ei oleks kahju tekkinud. Kostja vastutab kahju eest. Rendilepingu punktis IV.2 sätestatud kostja vastutuse piirang on tühine tüüptingimus. Leping sõlmiti kostja poolt eelnevalt välja töötatud lepingupõhjal, mille sisu hageja ei saanud mõjutada.
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagejale kasutamiseks antud sõiduk Peugeot Boxer (XXX) oli tehniliselt ja funktsionaalselt korras. U. B. ei väitnud, et sõidukil on tehnilised puudused. Puudusi ei olnud. Süüteluku riket ei olnud. Sõiduk oli läbinud tehnilise ülevaatuse. Hageja ei osanud sõidukit ilmselt käsitleda. Kostja esindaja läks koos P. H. iga sõidukit Rootsist ära tooma. Sõiduk käivitus kogu teekonna vältel Eestisse. Hageja oleks seega ka ise saanud sõidukiga Rootsist tagasi Eestisse sõita. Sõiduk on jätkuvalt rendiautona kasutusel. Sellel ei ole tõrkeid. Hageja ei tõendanud puuduste olemasolu. Hageja ei tõendanud, et puudused tekkisid kostja kohustuste rikkumise tõttu. Hageja väitel tekkis sõidukil tõrge enne laevale minekut Eestis tankimisel. Kui tegemist oleks olnud tõsise rikkega, mis oleks takistanud sõiduki kasutamist, oleks hageja kahjude tekkimise 3 ärahoidmiseks võinud lepingust taganeda ja tagastada sõiduki kostjale. Hageja läks sellele vaatamata pikale reisile ja võttis sellega kõik sõidukist tulenevad takistused või kahju enda riisikoks. Kui hageja oleks leidnud ja tõendanud, et tegemist on sõiduki kasutamist takistava rikkega, oleks teise rendiauto leidmine olnud kerge. Seda enam, et hageja liikus Eestist Rootsi tühja autoga, mistõttu oleks olnud auto vahetamine lihtne. Sõiduki rendilepingu punktis IV 2 on välistatud, et sõiduki rikkest tingitud ja muud kahju (avarii, reisi ära jäämine, töö või muude kohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju) kannab perspektiivis sõiduki rendileandja. Kõik sõiduki kasutaja kulud, mis tekivad sõiduki võimalikust rikkest, jäävad seega sõiduki kasutaja, mitte rendileandja kanda. Arvestades sõiduki vanust ja amortisatsiooni ning sellele vastava renditasu suurust, oli see tingimus hagejale vastuvõetav. Hageja võttis sõiduki kasutamisega seega sõidu võimalikust rikkest tekkida võivate kulude kandmise riski. Rendilepingu p IV 2 ei ole tühine tüüptingimus. Lepingu sõlmimisel oli võimalik lepingut muuta või täiendada, kui selles oleks olnud läbirääkimised ja kokkuleppele oleks jõutud. Kostja ei sundinud hagejat lepingut sõlmima. Hageja sõlmis lepingu vabal tahtel. Hageja sai mõjutada lepingu sisu. Leping oli tasakaalus. Mõningast suuremat riski tasakaalustati vastava klassi ja vanusega sõiduki puhul soodsama rendihinnaga. Rendilepingust taganemise või selle ülesütlemise aluseid ei ole. Lepingust taganemine / selle ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja kahju ei ole tõendatud. Kostja ei tunnistanud
3. juuli 2020 kirjaga hageja nõuet. Kostja pakkus kliendi heaolu nimel lihtsalt lahenduse välja. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
5. juulil 2020 lepingu, mille alusel kostja kohustus andma hagejale kasutamiseks sõiduki Peugeot Boxer, registrimärgiga XXX, ja hageja kohustus maksma kostjale sõiduki kasutamise eest tasu (edaspidi: leping). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise ega selle kehtivuse üle. Lepingu sõlmimine nähtub ka hagiavaldusele lisatud lepingust (dtl 46 – 47) ning tunnistajate H. O. a ja U. B. i ütlustest (dtl 184 ja 187 - 188). Leping, millega üks isik kohustub andma teisele isikule kasutamiseks sõiduki ja teine isik kohustub maksma selle eest tasu, on võlaõigusseadus (

) § 271 mõttes üürileping. Hageja ja kostja sõlmisid seega üürilepingu.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi ja kas hagejal on sellest tulenevalt õigus leping üles öelda, hinda alandada ja nõuda lepingu alusel makstud üüri tagastamist ning kahju hüvitamist.
2. Kostja on

§ 276

lg 1 järgi kohustatud andma sõiduki hagejale kokkulepitud ajaks koos päraldistega üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama sõiduki hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Hageja saab

§ 278

ja § 279 lg 1 järgi lepingu üles öelda, kui: • sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui sõiduki lepingujärgne kasutamine oli takistatud; • puudus või takistus välistas sõiduki sihtotstarbelise kasutamise või piiras seda olulisel määral; • kostja teadis või pidi puudusest või takistusest teadma; • kostja ei kõrvaldanud puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi; • hageja tegi kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte (

§ 195lg 1).

4 5.

1. Hageja väitel ei öelnud kostja talle
2. juulil 2020 lepingu sõlmimisel, et sõidukil on puudused. Hageja väitel ütles U. B.
3. juulil 2020 sõiduki talle üleandmisel, et sõidukil on puudused, so et sõiduki teine käik ei püsi aeg-ajalt sees ja et süütelukul esineb tõrkeid, lisades, et „aga alati on ju auto lõpuks käima saadud“. Lepingust nähtuvalt anti sõiduk hagejale üle
4. juulil 2020 kell
5. U. B. i ütlustest nähtub, et ta käivitas sõiduki selle hagejale üleandmisel ja sõiduki käivitamisel ei esinenud tõrkeid, sõiduk läks kohe käima (dtl 187). H. O. a ütlustest nähtub, et H. O. viibis sõiduki hagejale üleandmise juures. H. O. a kinnitusel ütles U. B. sõiduki üleandmisel, et teine käik ei pidavat aeg-ajalt sees püsima ja süütelukuga olla võimalik, et mõnikord kergeid probleeme. H. O. a ütlustest saab järeldada, et sõidukiga lahkuti sõiduki üleandmise kohast (dtl 184 jj). Kuna sõiduki hagejale üleandmisel käivitas sõiduki kostja poolt sõidukit üle andma volitatud isik ja sõiduk käivitus, ei saanud hagejal tekkida sõiduki üleandmisel põhjendatud arvamust, et sõiduki hilisemal kasutamisel ei pruugi seda olla võimalik süütelukust enam sama hõlpsasti käivitada. Isegi, kui U. B. ütles hagejale, et sõiduki süütelukuga võib olla probleeme, ei saanud hagejal ikkagi tekkida sõiduki üleandmisel põhjendatud arvamust, et sõiduki hilisemal kasutamisel ei pruugi seda olla võimalik käivitada, kuna hagejale ei öeldud selgelt, et sõiduki süütelukk on sellises seisukorras, et on oht, et sõidukit ei pruugi olla võimalik kergema vaevata kogu lepingu perioodi jooksul, so alates
6. juulist 2020 kuni
7. juulini 2020, käivitada pärast süütelukust võtme eemaldamist. 5.
8. Hageja, U. B. i ja H. O. a väidetest saab järeldada, et hageja lahkus sõidukiga selle üleandmise kohast. Hageja väitel tekkis sõiduki käivitamisega esimest korda probleem selle Eestis tankimiseks seiskamisel. Hageja kõneeristuse väljavõttelt nähtub, et hageja helistas
9. juulil 2020 kell 11:20 telefoninumbril XXX. U. B. kinnitas istungil, et see on tema telefoninumber (dtl 188). Kõneeristusest nähtub, et kõne kestis 1 minut ja 34 sekundit ja et tegemist oli võrgusisese kõnega, so see tehti Eestis. H. O. kinnitas, et sõiduki käivitamise probleem tekkis esimest korda pärast sõiduki kättesaamist selle Pärnus tankimiseks seiskamisel (dtl 185). Hageja väitel saadi sõiduk siiski käima. Hageja väitel ilmnes sõiduki käivitamisel probleem laevalt maha sõitmisel ning ka pärast
10. juulil 2020 sihtpunkti (Sjulsmarki) jõudmist. Hageja väitel õnnestus tal
11. juulil 2020 sõiduk käivitada ja käia tankimas, kuid pärast seda ei saanud hageja jälle sõidukit käima. H. O. a ütlustest nähtub, et sõiduki käivitamisel tekkis probleem iga kord, kui süütevõti võeti lukust välja, kokku 5 - 7 korda (dtl 185). Kõneeristuse väljavõttelt nähtub, et hageja rääkis
12. juulil 2020 kell 9:52 U. B. iga (kõne kestis 8 minutit) ning kell 10:58, 11:05, 12:33 ja 16:48 kostja seadusliku esindajaga lepingus märgitud telefoninumbril XXX (kõned kestsid vastavalt 2 ja pool, 10 ja pool, 9 ning 16 ja pool minutit ning need tehti Rootsist) (dtl 96). Kostja esindaja saatis
13. juulil 2020 kell 19:43 hagejale e-kirja, milles tegi ettepaneku hüvitada kaubikuga XXX seoses 200 eurot. Kostja esindaja märkis, et kuna tegu on tehnikaga ja võimatu on ette näha, et võib tekkida tõrkeid (dtl 51, 101). Hageja poolt kostja esindajale
14. juulil 2020 tehtud kõned puudutasid seega sõiduki rikkeid, kuna miks muidu oleks kostja esindaja saatnud
15. juulil 2020 pärast kõnede toimumist hagejale e-kirja, milles pakkus sõidukiga seoses kompensatsiooni. Kõneeristuse väljavõtte kohaselt rääkisid hageja ja kostja seaduslik esindaja veel
16. juulil 2020 kell 9:36 12 minutit, kell 10:41 10 minutit ja
17. juulil 2020 kell 15:54 11 ja pool minutit. Hageja ja U. B. rääkisid
18. juulil 2020 kell 11:09 16 minutit,
19. juulil 2020 kell 19:07 3 ja pool minutit ja kell 19:16 3 ja pool minutit ning
20. juulil 2020 kell 16:13 9 minutit (dtl 96 – 97). Süüteluku ülevaatuse aktist nähtub, et mehaanik W. J. B. vaatas
21. juulil 2020 sõiduki süüteluku üle ja tuvastas, et võti sobib süütelukku, aga lukusüdamik ei pöörle (dtl 52, 99 – 100). U. B. i väitel ütles ta hagejaga telefonis rääkides, et helistage kostja seaduslikule esindajale, kui sõidukiga on 5 probleeme. U. B. i väitel rääkis ta hagejaga telefonis muudest asjadest kui sõidukist. U. B. ei mäletanud siiski, millest räägiti (dtl 189). 5.
22. Hageja väited selle kohta, et sõidukit ei olnud ajavahemikul
23. juuli 2020 kuni
24. juuli 2020 süüteluku rikke tõttu võimalik korduvalt käivitada, on kooskõlas H. O. a ütluste, hageja kõneeristuse väljavõtte ning sõiduki süüteluku ülevaatuse aktiga. Kohtul ei ole alust nimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Tõendid on kooskõlas hageja väidetega ja ka omavahel. Kostja ei esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik seada nimetatud tõendite, sh süüteluku ülevaatuse akti, usaldusväärsus kahtluse alla. Kostja ei esitanud kohtule ka tõendeid, millest saaks järeldada, et sõidukil ei saanud ajavahemikul
25. juuli 2020 kuni
26. juuli 2020 olla süüteluku riket, mis takistas sõiduki käivitamist. Kostja ei esitanud kohtule sõiduki ülevaatuse akti, millest nähtuks, et süüteluku seisukorda oleks enne sõiduki hagejale üleandmist kontrollitud. Kostja esindaja väitel läks ta autole järele
27. juulil 2020 (dtl 183 - 184). Kostja esindajaga oli kaasas P. H. . Tunnistaja P. H. i ütlustest nähtub, et kui ta läks kostja esindajaga sõidukit ära tooma, sai kostja esindaja sõiduki kohe käima (dtl 189 jj). P. H. ei viibinud sõiduki juures ajavahemikul
28. juuli 2020 kuni
29. juuli 2020, so ta ei tea anda ütlusi, kas sel ajal oli sõiduki käivitamine süüteluku rikkest tulenevalt raskendatud. Ainuüksi P. H. i ütlustega ei saa seega lükata ümber H. O. a ütlustest, hageja kõneeristuse väljavõttest ning sõiduki süüteluku ülevaatuse aktist koostoimes nähtuvaid asjaolusid. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja P. H. said sõiduki
30. juulil 2020 käima ning sõitsid sellega Eestisse, ei anna alust kahelda H. O. a ütlustest, hageja kõneeristuse väljavõttest ning sõiduki süüteluku ülevaatuse aktist tulenevas järelduses, et sõidukit ei olnud ajavahemikul
31. juuli 2020 kuni
32. juuli 2020 süüteluku rikke tõttu võimalik korduvalt käivitada. Hageja väidetest ja H. O. a ütlustest nähtub, et süüteluku rike oligi selline, mis tekkis siis, kui võti süütelukust eemaldada, ja võimaldas siiski vahelduva eduga sõidukit käivitada. 5.
33. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tõendatuks, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks puuduse eest vastutanud. Hageja ei pidanud seda

§ 280järgi ise kõrvaldama.

Sõidukit, mis ei käivitu süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt, ei saanud täielikult kasutada selleks lepingus ettenähtud otstarbel, so sõitmiseks marsruudil Pärnu-Helsingi-Tornio-Sjulsmark-Tartu-Pärnu. Sõiduk renditi seitsmeks päevaks, mh selleks, et sõita sellega Pärnust Helsingisse ja sealt edasi Sjulsmarki. Sõiduki lepingujärgne kasutamine eeldas seega ka seda, et sõidukiga oleks võimalik sõita laevale ja sealt maha. Sõiduki lihtne ja kiire käivitamise võimalikkus on laevalt maha sõitmisel eriti oluline, kuivõrd seda tuleb teha viivitamata. Arvestades üüriperioodi ja plaanitud marsruudi pikkust, oli oluline, et sõidukit oleks kogu lepingu kehtivuse ajal võimalik koheselt käivitada. Sõiduki puudus piiras seega oluliselt hageja võimalust kasutada sõidukit lepingus toodud sihtotstarbel. Kõneeristuste väljavõtte ja kostja esindaja 23. juuli 2020 e-kirjaga on tõendatud, et hageja teatas kostjale puudusest. Kostja pakkus hagejale 23. juulil 2020 kompromissi korras 200 eurot, kuid ei maksnud tegelikult seda summat ega kõrvaldanud puudust. Hageja ütles lepingu üles 25. juuli 2020 e-kirjaga (dtl 53). Arvestades lepingu olemust, eesmärki ja tähtaega, ütles hageja lepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta oli kostjale puudusest teatanud. Kostja kinnitas, et ta sai hageja 25. juuli 2020 e-kirja kätte (dtl 184). Hageja võis lepingu

§ 278ja § 279 lg 1 alusel seega üles öelda.

6. Lepingu ülesütlemine vabastab

§ 195lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja 6 kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral võib hageja

§ 195

lg 5 järgi nõuda üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu tagastamist, st renditasu tagastamist perioodi eest, mis jääb lepingu ülesütlemise ja lepingu tähtaja lõppemise vahele. Lepingust nähtub, et hageja pidi maksma kostjale sõiduki kasutamise eest tasu 315 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja maksis selle ära. Sõiduk renditi seitsmeks päevaks, st renditasu oli 45 eurot päevas. Hageja saab

§ 195lg 5 alusel nõuda kostjalt seega renditasu tagastamist 26.

ja

1. juuli 2020 eest, so summas 90 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
2. Hageja väidab
3. detsembri 2021 menetlusdokumendis, et hageja üürihinna tagastamise nõue on käsitletav hinna alandamisena. Hageja alandas hinna nullini, kuna lepingu sõlmimisega soovitud eesmärk jäi saavutamata (dtl 126). 7.
4. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik

§ 278

p 4 kohaselt alandada üüri vastavalt

§-s 296 sätestatule.

§ 296

lg 1 näeb ette, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada

§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu.

§ 296

lg 2 näeb ette, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on

§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. 7.

1. Kohus tuvastas ülal, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei vastuta ja mida hageja ei pea oma kulul kõrvaldama, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt. Hageja sai sõidukiga sellele vaatamata sõita Pärnust Sjulsmarki. Hageja kinnitas, et ta sai sõiduki
2. juulil 2020 Pärnus tankimise järgselt käima pärast 5-10-minutilist üritamist. See nähtub ka H. O. a ütlustest (dtl 185). Hageja kinnitas, et ta sõitis sõidukiga laevale ja sealt ka maha. Hageja ei toonud välja, et laevalt maha sõitmine oleks võtnud tunde. Hageja väitel õnnestus tal
3. juulil 2020 pärast mitme tunni pikkust katsetamist sõiduk uuesti käivitada, käia tankimas ja laadida osa asju sõidukisse. Sel ajavahemikul ei olnud sõiduki käivitamine ja kasutamine seega täielikult välistatud. Hageja pidi sõiduki käivitamiseks lihtsalt täiendavalt energiat ja aega kulutama. Hageja ei väida, et ta oleks proovinud sõidukit käivitada
4. ja
5. juulil
6. Asja materjalidest ei nähtu seega, et sõiduki kasutamine oleks olnud ajavahemikul
7. juuli 2020 kuni
8. juuli 2020 kogu aeg täielikult välistatud. Hageja poolt üüri tasumisest täielik keeldumine, so selle nullini alandamine ei ole

§ 278p 4 ja § 296 lg 1 alusel seega põhjendatud.

Sõiduki sihtotstarbeline kasutamine oli

§-s 278 nimetatud puuduse, so süütelukku rikke tõttu, ajavahemikul

1. juuli 2020 kuni
2. juuli 2020 siiski vähenenud. Hagejal on

§ 278

p 4 ja § 296 lg 2 alusel seega õigus alandada puudusele vastaval määral sõiduki kasutamise tasu puudusest teada saamisest (21. juulist 2020) kuni lepingu lõppemiseni (25. juuli 2020). 7.3. Hinda saab

§ 112

lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada järgmise valemina (vt nt Riigikohtu 9. oktoobri 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11): alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind / eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Kohase ja mittekohase täitmise väärtused tuleb

§ 112lg 1 teise lause järgi määrata kohustuse täitmise aja seisuga.

Samas, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab

§ 112lg 1 kolmanda lause järgi väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

7 7.4. Lepingu alusel renditi kaubik Peugeot Boxer seitsmeks päevaks, mh Rootsis käimiseks ja ilma tagatisraha maksmise kohustuseta. Sõiduki puudus oli see, et see käivitus süüteluku rikke tõttu vahelduva eduga. Selleks, et samalaadse, kuid süüteluku rikkega sõiduki üürimise väärtus välja selgitada (mittekohase täitmise väärtus), tuleks TsÜS § 65 kohaselt tuvastada, millise turuhinna eest oleks võimalik üürida kaubikut Peugeot Boxer, millel on süütelukurike ja mis koheselt ega hõlpsasti ei käivitu lepingus nimetatud tingimustel (seitsmeks päevaks, Rootsis käimiseks, tagatisraha maksmise kohustuseta). Sellist turuhinda ei ole ilmselt võimalik välja selgitada, kuna kaubikuid, mida ei ole võimalik käivitada, ei anta üürile. Seda ennekõike põhjusel, et keegi ei sooviks sellist kaubikut ilmselt üürida. Mittekohase täitmise väärtust ei ole seega antud juhul võimalik kindlaks teha. Kohus määrab

§ 112

lg 1 kolmanda lause alusel mittekohase täitmise väärtuse asjaolusid arvestades ise. Kohus arvestab mittekohase täitmise väärtuse määramisel, et hageja sai sõidukiga sõita Pärnust Sjulsmarki. Sõiduki käivitamine oli teekonnal raskendatud. H. O. a ütlustest nähtub, et probleem tekkis, kui võti võeti süütelukust välja, aga kui sõiduk oli korra tööle hakanud ja võti oli sees, siis töötas. Tõrkeid oli 5 – 7 korda (dtl 185). Hageja väidetest ei nähtu, et üüriperioodi esimestel päevadel oleks sõiduki käivitamisele kulunud väga palju aega. Üüriperioodi esimestel päevadel oli sõiduki sihtotstarbeline kasutamine takistatud, kuid mitte väga laiaulatuslikult. Hageja väitel pidi ta üüriperioodi kolmandal päeval sõidukit mitu tundi käivitama. Hagejal õnnestus see korraks, kuid pärast seda enam ei õnnestunud. Kohus leiab eeltoodud asjaoludest koostoimes, et mittekohase täitmise väärtus on vähemalt 35 eurot päevas, so kokku 175 (35 * 5) eurot. Lepingu järgi oli sõiduki kasutamise tasu 315 eurot seitsme päeva eest, so 45 eurot päevas (kokkulepitud hind). Kohtul ei ole alust arvata, et sõidukit oleks renditud muu kui turuhinna eest, st kohase täitmise väärtus on samuti 315 eurot, so 45 eurot päevas. Alandatud hinna leidmiseks tuleb seega mittekohase täitmise väärtus 175 eurot korrutada kokkulepitud hinna 315 euroga ja jagada see kohase täitmise väärtuse 315 euroga. Alandatud hind on 175 eurot. 7.5. Hageja väitel on tema poolt 25. juuli 2020 kostjale saadetud e-kiri mh hinna alandamise avaldus. Hageja märgib e-kirjas, et sõidukil ei ole süütelukk korras ja hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale lepingujärgse üürihinna 315 eurot. Hageja 25. juuli 2020 tahteavaldus on seega suunatud tasutud üüri tagastamisele, so tegemist saab olla

§ 112

lg 2 ja 3 mõttes hinna alandamise, so alandatud hinda ületava rahasumma tagastamise avaldusega. Kostja kinnitas, et ta sai hageja

1. juuli 2020 e-kirja kätte. Hageja on seega teinud kostjale hinna alandamise avalduse. Isegi, kui hageja
2. juuli 2020 e-kirja ei saa lugeda hinna alandamise avalduseks, on selleks hageja
3. detsembri 2021 menetlusdokument, milles hageja märgib selgelt, et ta alandab üürilepingust tuleneva üürihinna nullini (dtl 126). Hageja
4. detsembri 2021 menetlusdokument edastati kostjale e-toimiku vahendusel
5. detsembril
6. 7.
7. Hageja maksis kostjale üürilepingu kehtivuse aja, so 5 päeva eest 225 (45 * 5) eurot. Hageja pidi maksma nimetatud ajavahemiku eest aga 175 eurot (alandatud hind). Hageja võib

§ 278

p 4, § 296 lg 2 ja § 112 lg 1 – 3 alusel seega nõuda enamtasutud hinna tagastamist summas 50 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. 8. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu ning

§ 278

p 3 ja 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige alljärgnevad üldised eeldused: 8 • kostja rikkus lepingut, so sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui sõiduki lepingujärgne kasutamine oli takistatud; • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

8.1. Kohus tuvastas ülal, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei vastuta ja mida hageja ei pea oma kulul kõrvaldama, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt. Lepingu p IV 2 näeb ette, et sõiduki rikkest tingitud ja muud kahjud ei kuulu kandmisele rendifirma poolt. U. B. i ütlustest nähtub, et ta lisas lepingule hageja andmed. Kostja esindajat ei olnud kohal. Kostja esindaja allkiri oli lepingul juba olemas. Lepingu p IV 2 on seega

§ 35

lg 1 mõttes tüüptingimus, kuna see oli eelnevalt kostja poolt lepingutes kasutamiseks välja töötatud ja hageja ei saanud selle sisu sellest tulenevalt mõjutada. Asjaolu, et kostja seaduslikku esindajat ei olnud ajal, mil leping hagejale allkirjastamiseks anti, isegi kohal, viitab, et hagejal ei olnud tegelikkuses võimalik lepingu tingimuste üle läbi rääkida. Tegemist on

§ 42

lg 1 ja lg 3 p 2 alusel tühise tüüptingimusega, kuna see piirab ebamõistlikult hageja, so tarbija, võimalusi nõuda kostjalt lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Kostja vastutab

§ 103lg 1 ja 2 kohaselt lepingu rikkumise eest.

8.

1. Hageja väitel tekkis talle lepingu rikkumise tõttu alljärgnev kahju: laevapilet HelsingiTallinn (10.07.2020) 36 eurot; laevapiletid Muuga-Vuosaari-Muuga (21.
2. ja 26.07.2020) 160 eurot; kütusekulu 23.07.2020 (1177,06 SEK) 116 eurot 82 senti; laevapilet mootorrattale 27 eurot; laevapiletid Vuosaari-Muuga (13.08.2020) 97 eurot; tasu H. O. ale 350 eurot. Isik peab

§ 127

lg 4 järgi hüvitama kahju juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). 8.2.
2. Hageja toob välja, et kuna hageja ei saanud Rootsis üürida Eestisse sõitmiseks sõidukit, sõitis hageja oma isikliku sõidukiga Eestisse eesmärgiga üürida sõiduk Eestist. Hageja ostis
3. juulil 2020 laevapileti selleks, et sõita
4. juulil 2020 Helsingist Tallinna. Pilet maksis 36 eurot. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, oleks hageja ikkagi pidanud maksma
5. juulil 2020 laevapileti eest 36 eurot selleks, et ta saaks tulla
6. juulil 2020 Eestisse ja üürida siin sõiduk. Lepingu rikkumise ja hageja poolt
7. juulil 2020 laevapileti ostmiseks kulutatud 36 euro vahel ei ole seega põhjuslikku seost, st sõidukil lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud seda, et hageja pidi maksma
8. juulil 2020
9. juuli 2020 laevapileti eest. Hageja nõue laevapileti 36 euro hüvitamiseks tuleb jätta

§ 278p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel rahuldamata.

9 8.2.

1. Hageja toob välja, et ta soetas
2. juulil 2020 laevapiletid Muuga-Vuosaari-Muuga
3. juuliks ja
4. juuliks
5. Piletid maksid 160 eurot. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, oleks hageja ikkagi pidanud maksma laevapiletite eest selleks, et ta saaks minna sõidukiga
6. juulil 2020 Muugalt Vuosaarile ja tulla
7. juulil 2020 Vuosaarilt Muugale tagasi. Lepingu rikkumise ja hageja poolt laevapiletite ostmiseks kulutatud 160 euro vahel ei ole seega põhjuslikku seost, st sõidukil lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud seda, et hageja pidi maksma
8. juulil 2020 laevapiletite eest. Hageja nõue laevapiletite 160 euro hüvitamiseks tuleb jätta

§ 278p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel rahuldamata.

8.2.

1. Hageja toob välja, et ta tankis sõidukisse
2. juulil 2020 Circle K Norrfjärdeni tanklas kütust 116 euro 82 sendi eest. Circle K tšekilt nähtub, et kütust tangiti 81,57 liitrit. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, oleks hageja pidanud sõidukisse ikkagi kütust tankima. Hagejal oli lepingu üldsätete järgi p 4 järgi kohustus tagastada sõiduk täis kütusepaagiga, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingust nähtub, et sõiduki üleandmisel oli sõidukis ¼ paagitäit kütust. Lepingust ei nähtu samas, et pooled oleksid kokku leppinud, et hageja võib sõiduki tagastada väiksema kütusekogusega kui täispaak. Hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolule ka tuginenud. Lepingu rikkumise ja hageja poolt kütusele kulutatud 116 euro 82 sendi vahel ei ole seega põhjuslikku seost, st sõidukil lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud seda, et hageja pidi maksma sõiduki tankimiseks vajamineva kütuse eest 116 eurot 82 senti. Kütuse kahjuna hagejale hüvitamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja tegelikult kasutas rendiperioodil sõidukit ja tekitas seeläbi vajaduse sõidukile kütust osta. See nõue jääb

§ 278p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel samuti rahuldamata.

8.2.

1. Hageja toob välja, et tal ei olnud võimalik Rootsist sõiduki asemel uut autot üürida, mistõttu jäi tema ainsaks võimaluseks sõita oma mootorrattaga Eestisse ja vahetada see Eestis sõiduki vastu, millega saaks kaasjuhi Rootsist ära tuua. Mootorratta laevapileti eest maksti
2. juulil 2020 kaasjuhi arvelduskontolt 27 eurot, mille hageja kaasjuhile hüvitas. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, ei oleks hageja pidanud ostma mootorrattale uut laevapiletit, millega Eestisse tagasi tulla, kuna ta oleks saanud sõita Eestisse kaubikuga ja kasutada seda laevapiletit, mille ta juba oli
3. juuliks 2020 kaubikule ostnud. Lepingu rikkumise ja hageja täiendava laevapileti ostmiseks kulutatud 27 euro vahel on seega põhjuslik seos. Laevapileti summas 27 eurot ostmine nähtub H. O. a kontoväljavõttelt (dtl 60). Kostja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mille põhjal oleks alust arvata, et hageja ei kasutanud H. O. a kontolt
4. juulil 2020 tasutud laevapiletit hageja poolt väidetud viisil. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, et hageja läheb sõidukiga Rootsi ja tuleb sellega Eestisse tagasi. Kostja jaoks pidi lepingu sõlmimisel olema seega ettenähtav, et juhul, kui sõidukiga midagi juhtub ja hageja ei saa sõidukit reisi lõpuni kasutada, peab hageja leidma muu viisi, kuidas Rootsist Eestisse tagasi tulla. Kahju oli seega lepingu sõlmimisel kostja jaoks ettenähtav. Hageja võib

§ 278p 3 ja § 115 lg 1 alusel nõuda kostjalt seega laevapileti 27 euro hüvitamist.

Selles osas tuleb hagi rahuldada. 8.2.

1. Hageja toob välja, et hageja soetas
2. augustil 2020
3. augustiks 2020 laevapileti Vuosaari-Muuga. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, ei oleks hageja pidanud
4. augustil 2020 ostma
5. augustiks 2020 uut laevapileti Vuosaari-Muuga. Hageja oleks sel juhul saanud sõidukiga enda asjad Rootsist ära tuua ning uue sõiduki hankimise vajadust ei oleks olnud. Lepingu 10 rikkumise ja
6. augustiks 2020 uue laevapileti ostmise vahel on seega põhjuslik seos. Kostjale oli lepingu sõlmimise ajal teada, et hageja üüris kaubiku ja plaanib minna sellega Rootsi. Kostja pidi seega ette nägema, et hageja soovib ilmselt Rootsist mingeid asju ära tuua, sest miks muidu üürida kaubik, mitte tavaline sõiduauto. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seega ette nägema, et sõiduki rikke korral võib hagejal tekkida vajadus hankida teine kaubik ja kasutada seda selleks, et tuua oma asjad Rootsist ära. Hageja poolt
7. augustiks 2020 uue laevapileti ostmisest hagejale tekkinud kahju pidi seega olema kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Laevapiletiga on tõendatud, et see on ostetud mh kuni 7 meetri pikkuse ja kuni 4.2 meetri kõrguse sõiduki jaoks, st et hageja kandis pileti kulu seoses kaubikuga Eestisse tulemiseks. Laevapiletiga on tõendatud, et kulu suurus oli 97 eurot (dtl 61). Hageja võib

§ 278p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 3 - 4 alusel seega nõuda kostjalt 13.

augusti 2020 laevapileti kulu 97 euro hüvitamist. 8.2.6. Hageja toob välja, et ta tasus kaasreisijale H. O. ale abi osutamise eest 350 eurot. H. O. a ütlustest nähtub, et ta sai hagejalt 350 eurot üldiselt abi eest, tüli kompensatsiooniks ja selle eest, et ta pidi jääma kauemaks Rootsi. Asja materjalidest ei nähtu, kas ja missugune kahju tekkis sõiduki rikke tõttu H. O. ale ning sellest tulenevalt ei ole selge, kas hagejal oli seadusest tulenev kohustus maksta H. O. ale hüvitist. Kostja ei saanud hagejale sõidukit üürile andes ette näha, et juhul, kui sõidukil peaks tekkima lepinguperioodi jooksul rike, siis hageja maksab sellest tulenevalt H. O. ale kompensatsiooni, kuigi H. O. al ei tekkinud asjaoludest tulenevalt hageja vastu nõudeid, mida tal oleks võimalik hagejalt sisse nõuda. Hageja poolt H. O. ale abi osutamise eest makstud 350 eurot ei kuulu

§ 278

p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 3 alusel seega kahjuna hüvitamisele, kuna tegemist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjale lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtava kahjuga. See nõue tuleb jätta rahuldamata.

1. Hageja nõue tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada seega järgmiselt: üüritasu tagastamise nõue 140 (45 + 45 + 50) euro ulatuses ning mootorratta laevapileti hüvitamise nõue 27 euro ulatuses ja
2. augusti 2020 laevapileti hüvitamise nõue 97 euro ulatuses, kokku 264 eurot. Hageja võib

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel nõuda kostjalt 264 euro tasumisega viivitamise eest viivist alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr on hetkel 8% aastas. Hagi esitamise aeg on Ts

MS § 486 lg 2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg, so

1. aprill
2. Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata.
3. Kohus ei analüüsi käesolevas asjas tarbijavaidluste komisjoni otsust. Tarbijavaidluste komisjoni otsuses välja toodud asjaolud ja järeldused ei ole kohtule siduvad. Kohus tuvastas ise hagi aluseks olevad asjaolud ja tegi nende põhjal otsuse. Ka kostja kohta internetis avaldatud kommentaarid ei puuduta hagi aluseks olevaid asjaolusid ega oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Hagi rahuldati ligikaudu 24% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 24% ulatuses kostja ja 76% ulatuses hageja kanda.
5. Kohus küsis menetlusosalistelt tunnistajatasu katteks ettemakse. Kohus selgitas istungil tunnistajatele tunnistajatasu taotlemise korda. Tunnistajad ei ole tunnistajatasu taotlusi esitanud. Tunnistajatel on TsMS § 160 lg 2 järgi õigus esitada tunnistajatasu taotlus kolme kuu jooksul ajast, mil tunnistaja menetluses viimati osales. Istung oli
6. veebruaril
7. Tunnistajad saavad seega tunnistajatasu taotlusi esitada. Menetluskulude kindlaksmääramine 11 ei ole seega võimalik, kuna tunnistajatasu kui menetluskulu tekkimine ei ole selge. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel seega kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12