Obsah (7)

§ 459§ 164§ 235§ 657§ 651§ 230§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2023, Tartu Tsiviilasja number

§ 459lg 1 kohaldamise võimalikkust.

Hagejad ei ole tõendanud, et elatise suurendamine on põhjendatud. Kostja leidis, et hageja I põhjendatud igakuised vältimatud kulud on kokku 358 eurot 21 senti. Hageja II põhjendatud igakuised vältimatud kulud on kokku 393 eurot 21 senti. 2 MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohus rahuldas
2. veebruari
3. a otsusega hagi, muutes Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5219 väljamõistetud elatist. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 1171 eurot 87 senti alates
6. juulist 2022 kuni
7. detsembrini 2022 ja alates
8. jaanuarist 2023 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni 215 eurot 64 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
9. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal hagejatele tasutud elatise makseid. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et praeguses asjas on

§ 459kohaldamine põhjendatud.

Kuna poolte vahel on vaidlus laste kulutuste suuruse osas, siis analüüsis maakohus põhjalikult laste igakuiseid vältimatuid kulutusi. Hageja I kommunaalteenused talvisel perioodil on 150 eurot kuus ja suvisel ajal 132 eurot 39 senti. Põhjendatud kommunaalkulud on 93 eurot 44 senti (elekter 384,07/7kuud=54,87/3 isikut=18,29 euroy üks isik (dtl 131); gaas 288,55/7 kuud= 41,22/ 3 isikut= 13,74 eurot üks isik, (dtl 132), vesi 198,30/7kuud=28,33/3 isikut= 9,44 eurot üks isik (dtl 133)) ja kohus võttis aluseks hagejate ema Swedbank AS-i kontoväljavõtte perioodi november 2021 kuni aprill 2022 kohta. KÜ-le tasutud arved kommunaalteenuste eest olid 931,15 eurot/6=155,19 eurot/3 isikut= 51 eurot 97 senti. Kokku on hageja I kommunaalteenuste kulud 93 eurot 44 senti (18,29+13,74, 9,44+51,97= 93,44 eurot). Sidekulud on põhjendatud 6 euro ulatuses (kohtuistungil kinnitas hageja, et sidekulu on ühele lapsele 6 eurot, dtl 222, kostja eelnevat ei vaidlustanud). Kohus leidis, et hageja I põhjendatud huviringi kuluks on 25 eurot kuus. Kostja oli huvialaringi kuludega nõus. Põhjendatud kodukindlustuse igakuiseks kuluks on 4 eurot 51 senti. Kuivõrd hageja ei ole iga lapse osas eraldiseisvalt välja toonud kütusekulu ja sõitude osas arvutuskäiku, siis luges kohus põhjendatud ja mõistlikuks kütusekuluks 23 eurot. Vaba aja kulud summas 35 eurot 2 senti on vajalikud ja põhjendatud. Kohus pidas koolitarvete kulu põhjendatuks, kuivõrd iga-aastaselt kaasnevad vanemale lapse kooliminekul koolitarvete kulud, mis on ajas kallinenud ja 30 eurot kuus koolitarvetele ei ole ülemäärane. Arvestades üldisi hinnatõuse ja seda, et tegemist on aktiivse kasvavas eas oleva poisslapsega, mh vajab laps aastaringselt erinevaid rõivaid ja jalanõusid, siis pidas kohus riiete ja jalanõude kulu 63 eurot 95 senti põhjendatuks. Põhjendatud on toidu- ja ravikulud 135 eurot 19 senti. Kokku on hageja I vältimatud kulud 416 eurot 11 senti. Kostja II vältimatud kulud on kommunaalteenuste kulud 93 eurot 44 senti, sidekulud 6 eurot, huvialakulu 60 eurot, kodukindlustus 4 eurot 51 senti, transpordikulu 23 eurot, toidu- ja ravimikulud 135 eurot 19 senti, vabaaja kulud 35 eurot 2 senti, koolitarbed 30 eurot, koolitoidukulu 14 eurot 70 senti ning riided ja jalanõud 63 eurot 95 senti. Kostja II vältimatud kulud on kokku 465 eurot 81 senti. Maakohus tuvastas, et laste kulutused on võrreldes varasemaga suurenenud ning elatise suurendamine on põhjendatud. Kohus ei arvestanud elatise hulka taskuraha ja laste ühekordseid kulutusi (nt arvuti, arvutitool, tõukerattad jm). Maakohtu hinnangul puuduvad alused elatise vähendamiseks. Kostja hinnangul tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks tsiviilasjas nr 2-20-5196 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskord, mille kohaselt veedab kostja hagejatega

1. a keskmiselt 5,4 ööpäeva kuus. Hagejad märkisid, et hageja I ei suhtle ega kohtu isaga alates
2. augustist
3. Viimase kuue 3 kuu jooksul ööbis hageja II kostja juures vaid ühe korra (10.06.2022-12.06.2022), selle perioodi jooksul on hageja II kohtunud kostjaga 4-5 korda (jalutati pargis, käidi mängutoas), alates
4. juunist 2022 keeldub hageja II kostja juurde minemast. Kohus oli seisukohal, et asjas tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel võtta aluseks hetkel kehtiv suhtluskord (Viru Maakohtu
5. juuni
6. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-5196). Kohtul tuleb ülalpidamiskohustuse täitmise osas lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lastega koos viibib (vt Riigikohtu
7. mai
8. a lahend nr 2-18-6491 p 14.1).
9. a arvestuse ja suhtluskorra järgi oli laste kostja juures viibimise ajaks 5,42 ööpäeva kuus. Kohus oli seisukohal, et PKS § 101 lg 6 järgi ei kuulu elatis vähendamisele, kuna suhtluskorra järgi ei viibi hagejad kohustatud vanema juures aasta jooksult keskmiselt seitse kuni viisteist päeva. Seetõttu ei analüüsinud kohus kostja vahetu ülalpidamisega seotud kulutusi ega arvestanud neid elatisest maha. Kuna laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat, siis PKS § 101 lg 7 kohaldamisele ei kuulu. Kostja oli Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsuse tegemise ajal töötu ning tema sissetulekuks oli töötuskindlustushüvitis 1049 eurot 44 senti. Kostja töötab praegu XXX ja tema sissetulek on 2007 eurot 36 senti (neto) (dtl 49 ja dtl 50). Kostja igakuisteks kohustusteks on autolaen 201 eurot, kodulaen 170 eurot, remondilaen 295 eurot, üürikohustus 400 eurot ning elatis kokku 400 eurot (dtl 42). Kostja omab kinnistuid (registriosa nr XXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 102)). Hagejate ema töötab XXXXXXXX ja tema keskmine netosissetulek on 1314 eurot 4 senti. Hagejate ema omab eluasemena kinnisasja aadressil XXXXXXX. Eeltoodust on järeldatav, et kostja majanduslik ja varaline seis on võrreldes varasemaga muutunud, kostjal on püsiv sissetulek ja kostja omab nelja kinnistut. Kohus märkis, et kostja on kohtuistungil avaldanud, et elab aadressil XXXXXXX alevik (dtl 218), mistõttu ei ole üürikulu 400 eurot (üürilepingu eseme aadressiks on XXXXXXX) põhjendatud kulu. Muid kulutusi ei ole kostja tõendanud ning kostja kulutused on seega kokku 1064 eurot 33 senti. Hagejate ema sissetulek on kostja töötasust 693 euro 32 sendi võrra väiksem. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole võimeline tasuma hagejatele elatist miinimummääras. Hagi esitamisest kuni
12. detsembrini 2022 oli ühe lapse elatise miinimummääraks 225 eurot 64 senti (kaks last 2 x 225,64= 451,28 eurot) ning alates
13. jaanuarist 2023 PHS § 17 lg 3 muudatusega seonduvalt on miinimum elatise määraks ühe lapse kohta 215 eurot 64 senti (kaks last 2 x 215,64= 431,28 eurot). Kohus oli seisukohal, et laste ülalpidamiskulud on suurenenud (arvestades eelneval ja sel aastal kehtivat elatise miinimummäära, siis ületavad hageja II ülalpidamiskulud kahekordset elatise miinimummäära ning hageja I ülalpidamiskulud on ligilähedased kahekordsele miinimummäärale, arvestades siinjuures erinevate kaupade/teenuste hinnatõuse, siis on tõenäoline, et aktiivses eas olevate laste kulud ajas pigem kasvavad). Vanemate varalist seisundit iseloomustavate andmete põhjal asus kohus seisukohale, et mõlema vanema panus laste ülalpidamisse ei ole võrdväärne ja kostja on majanduslikust ning varalisest seisundist tulenevalt võimeline hagejatele miinimummääras elatist tasuma. Kohus rahuldas hagi. Alates
14. aprillist 2022 oli miinimum elatis järgmine: 200 eurot on baassumma + 4,6%, 200+9,2=209 eurot 20 sendi. Lisada tuleb keskmine brutotasu 1548 eurot ja sellest 3%, 46,44; 209,20 + 46,44=255,64 eurot – 30 (lapsetoetus 60/2, pooles ulatuses maha arvestada)=elatis ühele lapsele 225 eurot 64 senti kuus. Kahe lapse igakuine elatis oli alates
15. aprillist 2022 kuni
16. detsembrini 2022 seega kokku 451 eurot 28 senti (2 x 225,64). Hetkel kehtiva PKS § 101 kohaselt on ühe lapse elatis 215 eurot 64 senti (209 eurot 20 senti baassumma 4 + 46 eurot 44 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Maakohus jättis menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi seaduse muudatusest tingitud korrigeeritud ulatuses. Kohus leidis, et poolte esile toodud põhjused ei anna alust kalduda kõrvale seaduses toodud üldsättest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda. Kostja hinnangul ei ole hagejate vajaduste suurenemine tõendatud, mistõttu ei ole hagi põhjendatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses järgmised maakohtu tuvastatud laste kulud: kommunaalteenuste kulu, kulu koolitarvetele, riiete ja jalanõude kulu, hageja II kulu koolitoidule. Kostja on apellatsioonkaebuses toonud välja arvutuskäigud, mille kohaselt on mõlema hageja kommunaalkulud põhjendatud summas 79 eurot 55 senti. Maakohus on hageja II osas põhjendanud, et kuna hageja II läks
2. klassi, siis võib koolitarvete kulu olla tegelikkuses oluliselt suurem. Hagejad ei ole sellisele väitele tuginenud ning kohus on asunud hagejate väiteid nende eest sisustama. Hagejad ei ole tõendanud riiete ja jalanõude kulutuste suurust. Vaid tõdemusest, et tegemist on aktiivsete ja kasvavas eas olevate poisslastega ei piisa selleks, et põhistada

§ 235

järgi kummagi hageja igakuist vajadust riiete ja jalanõude järele summas 63 eurot 95 senti. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväidet, et kulusid aitab kokku hoida ka see, et väiksem saab kasutada venna riideid ja jalanõusid. Põhjendatud on kulu riietele ja jalanõudele summas 30 eurot. Kostja vaidles vastu hageja II koolitoidu kuludele. Hagejad ei ole

1. detsembri
2. a seisukohas tuginenud sellele, et hageja II osas lisandub 14 eurot 70 senti igakuiselt juurde juba tuvastatud toidukulule. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks on hageja II koolitoidukulu põhjendatud ka kolmekuulise suvevaheaja ajal. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväitega, et isegi kui hagejate kulutused on suurenenud, siis on need suurenenud vaid ajutiselt ning seetõttu, et hagejate seaduslik esindaja on poolteist aastat rikkunud kohtu kinnitatud suhtluskorda. Üllatav on kohtu seisukoht, et tuvastatud ei ole vahetu ülalpidamine. Kostja tugines sellele, et lisaks elatise tasumisele, kannab kostja ajal, mil tal õnnestub hagejatega koos olla, arvestatavaid kulutusi kummagi hageja osas. Kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaõiglane. Kui kohus leiab, et hagi jääb rahuldamata, siis on hagejate esindaja esitanud põhjendamatu hagi, mistõttu ei ole õiglane jätta kostja menetluskulusid tema enda kanda. Kohus tegi
3. novembri
4. a kohtuistungil pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga selliselt, et kostja tasub kummalegi hagejale elatist 213 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja keeldus kohtu ettepanekust. Maakohus oleks pidanud arvestama, et kuna hagi rahuldati sisuliselt kompromissiga samas ulatuses, siis oleks kohus pidanud

163 lg 2 koosmõjus

§-ga 164 lg 1 jätma kostja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. 5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 5 Kostja leiab ebaõigesti, et muutunud asjaolu on antud vaidluses

§ 459mõttes hagejate vajaduste suurendamine.

Hagejad leiavad, et tsiviilasja materjalidega on tõendatud ja maakohtu poolt on õigesti tuvastatud, et kostja majanduslik ja varaline seis on varasemaga eelnevas võrreldes muutunud, st kostjal on püsiv sissetulek ja kostja omab nelja kinnistut. Hagejad on palunud suurendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Hagejad ei pea põhjalikult tõendama igapäevaseid vajadusi ja kulutusi. Puuduvad alused elatise suuruse vähendamiseks PKS § 101 lg 6 ja lg 7 alusel. 6. Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotus on ebaõige. Kostja varaline seis on võrreldes varasemaga muutunud. Kostjal on hea sissetulek, ta tegeleb äriga. Hagejad pöördusid kostja poole, et kostja tasuks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei olnud sellega nõus. Hagejad olid sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostjal on raha elatise tasumiseks. Kostja on pahatahtlik. Menetluskulud on põhjendatud jätta kostja kanda

§ 164lg 3 alusel, kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses.

7. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda. Maakohus on

§ 164lg 1 alusel jätnud hagejate menetluskulud õigesti hagejate enda kanda.

Hagejate põhjendused selle kohta, kuidas kostja nende nõudele vastu vaidleb, ei anna alust kalduda kõrvale

§ 164

lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt hagejate menetluskulud jäävad hagejate endi kanda. Hagejad ei ole põhistanud

§ 164

lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis võiks anda alust järeldada, et kostja on praeguse menetluse põhjustanud ning varjanud oma vara kohtumenetluses või enne menetluse algust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 635 lg 2 esimene lause).

9. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning hagejad vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas.

1. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras PKS § 101 lg-te 3 ja 4järgi (edaspidi nimetatud ka miinimummäär või miinimumsuurus)) . Ringkonnakohus märgib, et senise kohtupraktika kohaselt ei ole vaja elatise nõudmisel miinimummääras tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). 6 Kuna hagejad on esitanud kohtule nõude suurendada kummagi lapse kasuks väljamõistetavat elatist kuni seaduses sätestatud miinimummäärani, siis puudub vajadus teha kindlaks kummagi lapse igakuiste kulutuste tõendatud suurus ja hinnata igat kululiiki eraldi.

§ 230

lg 1 järgi pidi laste ema küll tõendama laste igakuiste kulutuste suurenemist, kuid see ei tähenda, et iga kululiigi kohta tuleb tõendada tegelikud kulutused mitme kuu vältel. Üldjuhul piisab laste kulutuste tõendamiseks sellest, et last kasvatav vanem toob esile täpse igakuiste kulude jaotuse ja seda on praegusel juhul tehtud. Maakohus on laste vajadusi hinnanud piisava põhjalikkusega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud ka kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited laste vajaduste suuruse kohta, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohased väited tähelepanuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hagejad on piisavalt ja veenvalt põhistanud, et hagejate vajaduste suurus on aastatega suurenenud ning kostja majanduslik seis on võrreldes varasemaga paranenud, mis on

§ 459

lg 1 järgi varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et praegusel juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Maakohus hindas kostja varalist seisundit ning tema võimet tasuda elatist piisava põhjalikkusega. Maakohus tuvastas, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Võrreldes varasemaga (st Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsuse tegemise ajaga) on kostja majanduslik seis oluliselt paranenud – kostja omab kindlat sissetulekut, tegeleb äriga ja omab kinnisvara. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja majanduslik seis võimaldab tal tasuda hagejatele elatist miinimummääras. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et hagejate vajadused on suurenenud üksnes ajutiselt, kuna hagejate ema rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda. Maakohus tuvastas, et kehtiva suhtluskorra kohaselt peaksid hagejad kostja juures viibima keskmiselt 5,24 ööpäeva kuus, mistõttu ei kuulu elatis PKS § 101 lg 6 järgi vähendamisele. Maakohtu tuvastatu kohaselt on hagejate suhtlus kostjaga käesoleval ajal harv. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaielnud maakohtu tuvastatud asjaoludele vastu või esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et lapsed viibivad kostja juures oluliselt rohkem aega. Kostja vahetu ülalpidamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksikuid mängutoa külastusi või nt jäätise ostmist pidada laste vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 lg 1 alusel.
6. Nii kostja kui ka hagejad on vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda ja hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda. 7 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduvad alused kalduda kõrvale

§ 164

lg-s 1 sätestatu üldreeglist, mille kohaselt kannab ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigikohus on leidnud, et

§ 164

on erinormiks

§ 163

suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust ülalpidamisasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 3 tulenevalt võib ülalpidamisasjas menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Praeguses asjas ei ole kostja põhjustanud menetlust seetõttu, et ta on varjanud teavet oma majandusliku seisundi kohta, järelikult ei kuulu

§ 164lg 3 kohaldamisele.

Maakohus on õigesti jaganud menetluskulud

§ 164lg 1 alusel.

Eeltoodud põhjendustel jääb nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 13. Kuna asjas ei nähtu mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Sellise kulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 8