← Eesti

3-23-1347/21

Obsah (4)§ 361§ 29§ 18§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1347

) alusel 48 tunniks kinni ning esitas Tallinna Halduskohtule 15.06.2023 taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA ei ole veel alustanud

§-s 15 sätestatud toimingutega. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks, intervjuu läbiviimiseks ning seejärel asjaolude kontrollimiseks. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset Eestis. Saades siit keelduva otsuse, liikus ta edasi Austriasse, ehkki oli kohustatud Schengeni viisaruumist lahkuma, ning esitas Austrias uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida kodakondsuse järgsesse riiki saatmist. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 1, 6 ja 9 sätestatud põgenemisoht. Puudutatud isik võib asuda end ametivõimude eest varjama, et viibida jätkuvalt ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Puudutatud isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed ning tal ei ole siin elukohta. Isik andis PPA-le mõista, et soovib korraldada oma viibimise Eestis nii, nagu ise õigeks peab. 3. Puudutatud isik palus 15.06.2023 kohtuistungil jätta taotlus rahuldamata, tuues välja, et tal on Eestis ukrainlasest elukaaslane, kelle juures elada. 4. Tallinna Halduskohus andis 16.06.2023 määrusega loa puudutatud kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 16.08.2023. isiku Kinnipidamine on lubatav

§ 361lg 2 p 4, kuid mitte p 5 alusel.

PPA tugines taotluses

§ 361lg 2 p 5 vanale sõnastusele.

PPA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik esitas Austrias korduva rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kinni peetud tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmiseks. Samuti on tõendamata PPA väide, et puudutatud esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kolmandat korda.

§ 361

lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Taotluse kohaselt ei ole PPA korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses veel teinud

§-s 15 sätestatud menetlustoiminguid. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks võimalik puudutatud isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, on isiku kättesaadavus vajalik. PPA põhjendab puudutatud isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 1, 6 ja 9 sätestatud aluste kaudu. Praegusel juhul esinevad VSS § 68 p-des 1 ja 6 sätestatud alused. Selles osas puudub vajadus korrata PPA taotluse põhjendusi. Samas puuduvad tõendid, jaatamaks põgenemisohtu VSS § 68 p-s 9 sätestatud tingimustel. Pole vaidlust, et kaebajale tehti PPA 16.02.2022 otsuses lahkumisettekirjutus, mille kohaselt ta oli kohustatud 15 päeva jooksul lahkuma Schengeni viisaruumi liikmesriikide territooriumilt, kuid selle asemel lahkus ta ebaseaduslikult Austriasse. Puudutatud isiku käitumine ja tema hoiakud annavad aluse väita, et ta ei soovi täita kehtivat lahkumiskohustust ning tema tegevus on suunatud sellele, et jääda Schengeni viisaruumi. Ehkki VSS §-s 68 sätestatud aluste esinemisel ei saa tõsikindlalt väita, et isik võib põgeneda, on põgenemisohu kindlaks tegemine prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki 2

(5)3-23-1347 käitumise tõenäosust. Praegusel juhul annab puudutatud isiku käitumine aluse arvata, et tema põgenemise oht on reaalne ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus ega aitaks kaasa tõhusale ja eesmärgipärasele rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisele. Puudutatud isik ilmselgelt ei soovi kodumaale naasta ning praegu viibib Eestis ka tema väidetav ukrainlannast elukaaslane, kes saabus Eestisse pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Seega on usutav, et Moldovasse naasmise hirmus võib puudutatud isik hakata end PPA menetluste eest varjama, et alustada või jätkata kooselu väidetava elukaaslasega Schengeni viisaruumis. Ehkki puudutatud isik tõi korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust esitades välja, et tal on elukaaslane ja laps, ei nähtu nende olemasolu puudutatud isiku esimese rahvusvahelise kaitse taotluse materjalidest. PPA-l tuleb muu hulgas välja selgitada, kas puudutatud isik võis korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitada valeandmeid. Seega pole välistatud puudutatud isiku põgenemisoht ka seetõttu, et Eestis elab tema väidetav elukaaslane ja laps. Lisaks nähtub haldusasja nr 3-22-726 materjalidest, et puudutatud isiku eesmärgiks Schengeni viisaruumi saabumisel ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemine, vaid töötamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2023 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Halduskohtu määrus on põhjendamatu, arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste ega tegelike asjaoludega. Kohtupraktikat arvestades ei saa nõustuda, et põhjendatud on puudutatud isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks pole piisavalt põhjendatud põgenemise ohu esinemist VSS § 68 pdes 1 ja 6 sätestatud alustel. Puudutatud isik on selgitanud, et ta ei saa minna tagasi Transnistriasse, sest seal ähvardab teda oht elule. Asjaolu, et lahkumiskohustus on täitmata, ei saa automaatselt olla alus jaatada põgenemisohtu. Puudutatud isiku käitumine ja hoiakud ei anna alust arvata, et ta ei soovi kehtivat lahkumiskohustust täita ning tema tegevus on suunatud sellele, et jätkata viibimist Schengeni viisaruumis. VSS §-s 68 nimetatud asjaolusid tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Puudutatud isik on menetlusele igati kaasa aidanud. Seega puudub tema puhul põgenemisoht, soov ennast varjata ja esitada valeandmeid. PPA pole selgitanud, milliseid tähtsaid menetlustoiminguid isikuga tehakse ja milliseid tähtsust omavaid asjaolusid peaks PPA isikult teada saama. Puudutatud isik oleks vastustajale kättesaadav ka varjupaigataotlejate keskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

§ 29lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

6. PPA palub 25.07.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud kõiki isikuga seotud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik pole viidanud, milliste asjaoludega pole arvestatud, ega esitanud uusi asjaolusid. Puudutatud isiku eesmärk on mitte lahkuda Schengeni viisaruumist, sest ta esitas Austrias uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna Schengeni viisaruumis puudub piirikontroll, ei saa välistada isiku katset lahkuda teise Schengeni liikmesriiki ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isik soovib kuritarvitada rahvusvahelise kaitse menetlust ning viibida Schengeni viisaruumis talle sobivatel tingimustel ja sobivas riigis. Puudutatud isik saabus Schengeni viisaruumi 29.09.2021 ja reisis enne Eestisse jõudmist erinevates riikides. Tema tegutsemisviis näitab, et Schengeni viisaruumi saabumise eesmärk ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemine, vaid töötamine. Kui tal oleks olnud tõsikindel eesmärk taotleda rahvusvahelist kaitset Schengeni alale saabudes, olnuks tal võimalus seda teha juba esimeses Schengeni liikmesriigis ehk Ungaris. Selgusetuks jääb, miks isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust teist korda Eestis, kui tema arvates esimese taotluse tagasilükkamine oli põhjendamatu või ilmnesid uued asjaolud, mille alusel oleks võinud esitada 3

(5)3-23-1347 uue taotluse. Seega on kaheldav isiku tegelik soov saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja jääda siia elama. PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust. Kohus on õiguspäraselt jõudnud seisukohale, et isiku suhtes esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

PPA lisas 02.10.2023 e-kirjas, et puudutatud isik saadeti 22.08.2023 Eestist välja Moldovasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
  2. Kuigi puudutatud isik ei viibi enam kinnipidamiskeskuses, ei takista see määruskaebuse lahendamist. Ringkonnakohus saab hinnata, kas loa andmine isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse tegemise ajal.
  3. Halduskohus leidis 16.06.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud

§ 361

lg 2 p-i 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 pde 1 ja 6 järgi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. 10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib

§ 361

lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). 11.

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse mh

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

  1. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul sai jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 1 kohaselt, sest ta ei lahkunud ettenähtud tähtajaks Schengeni viisaruumist. PPA tegi puudutatud isikule 16.02.2022 lahkumisettekirjutuse, mille kohaselt ta oli kohustatud 15 päeva jooksul lahkuma Eestist ja laiemalt Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt. Selle asemel lahkus puudutatud isik ebaseaduslikult Austriasse. Määruskaebuses põhjendab puudutatud isik lahkumisettekirjutuse mittetäitmist ohuga tema elule Transnistrias, kuid ettekirjutus oli jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isik viitas ka esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses, et tema elu võib sattuda ohtu Moldovasse ja sealt Transnistriasse saatmisel, kuid PPA hindas selle ebatõenäoliseks ning sama leidsid kohtud haldusasjas nr 3-22-
  3. Puudutatud isiku põgenemise ohtu võis VSS § 68 p 6 järgi järeldada ka sellest, et tema hoiakud ja käitumine kogumis andsid aluse arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Halduskohus tugines õigesti kohtupraktikale, mille kohaselt on põgenemisohu kindlaks 4

(5)3-23-1347 tegemise puhul tegemist prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust ning võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Ka ringkonnakohtu hinnangul viitab lahkumisettekirjutuse teadlik täitmata jätmine ning Austrias uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, et isik ei soovinud lahkumiskohustust täita. Samuti võis väidetava elukaaslase viibimine Eestis ning lapse olemasolu mõjutada puudutatud isikut Schengeni viisaruumist mitte lahkuma, et elada nendega koos. 14. Puudutatud isik pole määruskaebuses täpsustanud, milliste oluliste asjaoludega halduskohus ei arvestanud. Halduskohus võttis arvesse puudutatud isiku poolt kohtuistungil avaldatut ning PPA 15.06.2023 taotluses ja teiste materjalides kajastuvat informatsiooni. Halduskohus selgitas, et PPA ei ole

§-s 15 sätestatud menetlustoiminguid veel läbi viinud, sh kontrollinud puudutatud isiku väidet, et Transnistrias ja Moldovas esineb oht tema elule. Vajalike menetlustoimingute tegemise tagamiseks tuli puudutatud isik põgenemisohu tõttu kinni pidada. PPA märkis 15.06.2023 taotluses asjakohaselt, et

§ 18

lg 2 kohaselt tuli PPA-l kontrollida esitatud tõendite ja teiste asjaolude, sh puudutatud isiku väidete õigsust. Seega oli selge, milliste menetlustoimingute läbiviimise tagamiseks kohaldati isiku suhtes kinnipidamist. 15. Eespool toodud asjaolud õigustasid ühtlasi

§-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmist.

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid tuvastatud asjaolud puudutatud isiku käitumises ei andnud sellise usalduse tekkimiseks alust.

  1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.
  2. Menetlusabi jätkuvuse korras tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde. 18.

§ 13lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.