Obsah (7)

§ 115§ 641§ 644§ 642§ 128§ 29§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 115lg 1 alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja esitas hagejale

1. detsembri 2019 pakkumisele nr 19-36.
2. mis oli tehtud tegelikult sama projekti alusel ehitatud korterelamule asukohaga Ravi 4, KohtlaJärvel. Pooled sõlmisid
3. aprillil 2020 töövõtulepingu. Heiki Kamarik on kortermajas teinud kaks auditit:
4. mail 2020 tegi ta selle kostja tellimisel ja vastavalt pooltevahelises lepingus märgitud tööde mahule;
5. juunil 2020 tegi auditi samuti kostja tellimusel eesmärgiga saada üldhinnang üldkasutatava elektripaigaldise kohta kogu hoones.

§ 641

lg 1 ja 2 kohaselt: töö peab vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Tunnistaja Heiki Kamarik (auditite koostaja) ütluste kohaselt materjalid, mida kostja kasutas elamu üldelektri paigaldise renoveerimiseks ja rikete likvideerimiseks, ei vasta tänapäeva nõuetele. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis mõlema auditi läbiviimisel ka kostja seaduslik esindaja Saburov. Baltic Elektrical Installations OÜ 14. mai 2021 aktist nr 14052021 tuleneb järgmine: 1) Valgusti ühendus on tehtud selleks mitte ettenähtud kohas ja juhtmed ei ole termotorudes (Lisa 1 Pilt_1). 2) Harukarbid on mitmekordselt lahti tehtud. Kaablites kasutatavate soonte värvid ei vasta standardile EVS-HD 60364-5-51 (Lisa 1 Pilt_2.0, Pilt_2.1, Pilt 2.2). 3) Korruste vahel on а) vahelaepaneelid puuritud läbi – see on keelatud,

1. b)korruste vahelae vahel puuduvad metallhülsid (Lisa 1 Pilt_3). 4) PJK ja LK (liitumiskeskus) vahel on magistraalkaabel on maanduseta. 5) Elektrikilpides PJK – JK1-4 puudub markeering (EVS-EN 50110-1 p 4.7). Kilbid ja boksid tuleb puhastada tolmust ja prahist (EEI 3-8 p 801.3, EVS-EN 61439-3) (Lisa 1 Pilt_5.1, Pilt_5.2). 6) Paigaldustööde käigus on kasutatud kaablit, mis ei vasta kaasaegse nõuetele (HF), (Lisa 1 Pilt_6.1, Pilt_6.2). 7) Kaablite läbikäigud ei ole töödeldud tuletõkkeainega (Lisa 1 Pilt_7). 8) Korruste elektrikilpides tuleb
2. a)tähistada faasi- ja PEN-juhid nõuetekohaselt (EVS-HD 60364-5-51 p 514.3), jaotuskilbi elektriohutuse tähis ehk „OT“ sümbol puudub (EVS-EN 50110-1 p 4.7),
3. b)elektriskeemid puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7), korrusekilpidel puuduvad nimetused (EVS EN 50110-1 p 4.7), kaitselülitite tähistused puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7),
4. c)puudub elektrikilpide markeering,
5. d)toitekaablite sisse lülitamine ei vasta 4 standartidele,
6. e)puuduvad toestusjoonised,
7. f)elektrikilpides on katteta ühenduskarp paigaldada kate (EVS-HD 60364-4-41 p 412.2). Kokkuvõtvalt leiti aktis, et teostatud töödes on palju puudusi mis vajavad ümber tegemist, kuna tehtud tööd ei vasta nõuetele, mh materjali kasutamise osas. Kõige ohtlikemaks puudusteks, mis tööde käigus on tehtud on alljärgnev:
8. a)maandusjuhtmeid on kasutatud faasijuhina või vastupidi
9. b)maja peakaitse on 100A, kuid peatoiteliiniks kilbist LK (liitumiskilp) kilbini PJK (maja) on kasutatud valet tüüpi ja mittesobiva kaablilõikega kaablit. Kõik ülal loetletud puudused näitavad, et renoveerimistööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ning sellisel kujul renoveeritud elektripaigaldise kasutamine, kus on kasutatud mittesobivat materjali ja ebaõigeid töövõtteid, on ohtlik inimeste elule ja tervisele. Eriteadmistega isiku R. Ševtšuki 20. aprilli 2022 kohtuistungil esitatud arvamuse kohaselt on kostja kasutatud materjalide puhul vastavus lepingu lisaks olnud hinnapakkumisele osaline. Puudub tööde tellijaga kooskõlastatud eelprojekt või joonised tööde kohta. Kasutatud kaabel ei vasta nõuetele, mis kehtivad alates 2017. aastast. Kaabli markeering peab olema HF ohutusklass, sealt ei tohi eralduda halogeene. Tuli ilmsiks, et on rikutud järgmist punkti, kui maja elektrisüsteem on algselt PEN ning kui sellest peakilbist liigub kaabel majja, muutub see kaabel PE-N-ks ja tagasi tuleb jälle PEN. Lisaks oli kasutatud vana neljasoonelist kaablit, millest oleks pidanud vabanema, kuid see muudeti ühesooneliseks kaabliks, millega tehti maandus. Sellest tulenevalt võib tekkida maanduskontakti kadumine. R. Ševtšuki väitis, et auditi võib teha konkreetsele elektripaigaldise, kilbi või süsteemi kohta, kuid ei selgunud, miks see audit läbi viidi. R. Ševtšuki arvamuse kohaselt on kostja tehtud tööde kasutamine ohtlik. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks kostja esitatud MHV Elektrikontroll OÜ 25. mai 2020 akti. Nimetatud akt on vastuolus sama isiku poolt 15. juunil 2020 koostatud auditi tulemustega. Auditi koostaja Heiki Kamariku tunnistajana antud selgitused mõlema auditi vastuoludega kohta jäid ebaselgeks. Heiki Kamarik on kahes erikuupäeval koostatud auditis andnud sisult samale loetelule erinevad hinnangud. Samas 15. juuni 2020 auditi tulemused langevad osaliselt kokku Baltic Elektrical Installations OÜ 14. mai 2021 akti nr 14052021 tulemustega.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja vastusest tulenevalt oli kostjale teada hageja pretensioonid tööde kohta hiljemalt 25. mail 2020, kui tehti MHV Elektrikontroll OÜ audit. Tööd lõpetati 2020 maikuus. Maakohus järeldas, et hageja on tööde tellijana teavitanud töövõtjat puudustest mõistliku aja jooksul. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole kostjale lepingust taganemise avaldust esitanud, samas hagi esitamisega kostja vastu on hageja selgelt väljendanud lepingust taganemise soovi. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja taganes lepingust hagi esitamisega kohtusse kostja vastu lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuna tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, on kostja kaotanud hageja usalduse ning ei ole mõistlik nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist ja lepingust taganemine on põhjendatud. 5 Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p 22).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 tähenduses.

Maakohus tuvastas (eelkõige Baltic Elektrical Installations OÜ akti nr 14052021 ja eriteadmistega isiku R. Sevtšuki arvamuse alusel), et kostja on lepingut rikkudes teostanud tööd ebakvaliteetselt (töö ei vasta töövõtulepingus kokkulepitule) ja see asjaolu takistab hagejal töövõtulepingu selle otstarbe järgi kasutada (kasutamine on ohtlik ja võib põhjustada kahju). Baltic Elektrical Installations OÜ on oma 19. mai 2021 hinnapakkumises näidanud elektritööde maksumuseks 2208 eurot. Hageja esitas kahjunõudena tulevikus kostja tehtud ebakvaliteetse töö ümbertegemise kuluna 2208 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ja sellest on tekkinud hagejale kahju, sest hageja peab laskma kogu kostja tehtud töö ümber teha. Kostja töövõtjana vastutab lepingu rikkumise eest

§ 642alusel.

Arvestades seda, et hageja ja kostja vahel 5. aprilli 2020 sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud maksumus oli koos käibemaksuga 3300 eurot ja eriteadmistega isik R. Ševtšuki arvamuse kohaselt kostja majas sisuliselt elektrisüsteemi ei renoveerinudki, so kogu lepingu esemeks olnud töö tuleb uuesti teostada, on Baltic Elektrical Installations OÜ 19.05.2021 hinnapakkumise märgitud kulu 2208 eurot kohtu hinnangul mõistlik kulu ning kostjal tuleb nimetatud kulu

§ 115lg.1 ja 128 lg.3 alusel hüvitada.

Kostja vaidles küll hagile tervikuna vastu, kuid ei vaidlustanud kahju (tulevikus tekkiva kulu) suurust. Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud tuvastamata kostja lepinguliste kohustuste ulatuse. Kuna kohus ei tuvastanud, milles pooled kokku leppisid, rikkus maakohus oluliselt menetluseõiguse normi. Maakohus ei tuvastanud ka seda, millise kvaliteediga tuli tööd teha. Kui poolte ühist tahet ei õnnestu kindaks teha, tuleb lepingut tõlgendada

§ 29lg 4 järgi nii, nagu seda mõistaks mõistlik inimene.

Maakohus lähtus vääralt Ruslan Ševtšuki aktist ja ütlustest, kuna ta lähtus informatsioonist, mida andis talle hageja. 6 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi kostja tööd nõuetekohaselt. Lepingu järgi ei pidanud kostja renoveerima kogu maja elektrisüsteemi. MHV Elektrikontroll OÜ akt (koostanud Heiki Kamarik) kinnitab, et elektripaigaldis oli töökorras. Tunnistaja H. Kamariku ütlustest nähtub, et kasutatud materjalid vastasid nõuetele. Kohus võttis otsuse tegemisel ekslikult arvesse asjaolud, mis ei puutu asjasse. R. Ševtšuk leidis aktis kaks peamist probleemi – nendeks on: maandusjuhtumeid on kasutatud faasijuhina või vastupidi ja teiseks – maja peakaitse on 100 A, kuid peatoiteliiniks kilbist LK-Liitumiskilp kilbini PJK-maja on kasutatud valet tüüpi ja mittesobiva kaablilõikega kaablit. Lepingu järgi puudus pooltel kokkulepe maja peakaitse kohta. Kohus võttis arvesse seda, mida märkis oma aktis R. Ševtšuk, kuid selles puudus poolte kokkulepe. Kokkulepe on sõlmitud mitte kogu maja elektrisüsteemi renoveerimiseks, vaid maja elektripaigaldiste osaliseks ja valikuliseks renoveerimiseks. Hageja ei seletanud nõude suurendamisel, kuidas Baltic Elektrical Installations OÜ pakkumine on seotud hageja kahjunõude kujundamisega. Hinnapakkumine ei tõenda kahju suurust. Hageja loogikast lähtudes tuleks asendada kõik, mida kostja tegi.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja hinnangul ei ole maakohus õigusnorme rikkunud. Maakohus ei pidanud eraldi tooma välja, milles pooled kokku leppisid. Vaidlus ei olnud selle üle, milles pooled kokku leppisid, vaid selle üle, kuidas tööd on tehtud. Ebaõige on kostja väide, et hageja on tuginenud sellele, et kostja pidi renoveerima kogu maja elektrisüsteemi. Hageja ei ole sellist väidet esitanud. Lepingus oli tööde kvaliteedis kokku lepitud. Lepingu p-i 4.2.
2. järgi pidi kostja kasutama kõige paremaid professionaalseid oskusi ja lepingu p-i 4.2.
3. kohaselt tegema tööd kvaliteetselt. Väär on kostja seisukoht, et pooltel puudus peakaitsme kohta kokkulepe. Lepingu kohaselt kuulus tööde hulka muuhulgas uue toite- ja üldkaabli magistraalvõrgu paigaldus ning põhi- ja ühiselektrikilbi kokkupanek ja paigaldus. Kostja vastuväited ei ole järjepidevad, lisaks ei ole kostja selgelt esile toonud, milliseid õigusnorme tema arvates maakohus rikkus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, jõudis seisukohale, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõiguse norme otsuse põhjendamisel (TsMS § 442 lg 8) ja tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 1). Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). Kuna ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud, ei hinda ringkonnakohus tõendeid uuesti TsMS § 652 7 lg 5 alusel. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegi tööd ebakvaliteetselt ja ei kasutanud poolte kokkulepitud materjale.
6. Maakohus tuvastas Baltic Elektrical Installations OÜ akti ja eriteadmistega isiku R. Sevtšuki arvamuse alusel, et kostja tehtud tööd on ebakvaliteetselt tehtud ja on kasutamiseks ohtlikud. Töö kvaliteedis ei pea eraldi kokku leppima.

§ 77

lg 1 teine lause sätestab, et juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asjas leidis tõendamist, et töö ei olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus ei ole leidnud, et puudused seisnevad selles, et hageja ei renoveerinud kogu maja elektrisüsteemi.

1. Hageja on tõendanud kahju suurust Baltic Elektrical Installations OÜ hinnapakkumisega. Olukorras, kus hageja on esitanud tõendi kahju suuruse kohta, oleks kostja TsMS § 230 lg 1 alusel pidanud tõendama, et kahju suurus on teissugune. Kostja ei ole teistsugust kahju suurust tõendanud.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ 21.08.2023 TÄIENDAVA OTSUSEGA RESOLUTSIOON
3. Teha täiendav otsus, millega määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulud välja.
4. Määrata Kohtla-Järve linn Ravi tn 3 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 660 eurot.
5. Mõista OÜ-lt Kohtla-Järve Elekter välja Kohtla-Järve linn Ravi tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 660 eurot. 8