Obsah (14)

§ 35§ 42§ 115§ 113§ 619§ 629§ 196§ 631§ 6§ 189§ 195§ 128§ 103§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.august 2023, Tallinna kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-22

/ § 189 lg 1) ja seetõttu on hagejal õigus nõuda tööettevõtulepingu alusel makstu tagastamist täies ulatuses.

1. Hageja taganes tööettevõtulepingust, sest kostja rikkus lepingut: - kostja ei saavutanud kokkulepitud tulemust, ehk ei teostanud töövõtulepingu p 3.1 kokkulepitud töid; - kostja ei järginud töö teostamisel hageja huve ega eesmärke, sest kostja tõttu polnud poolte vahel kommunikatsiooni töö teostamise osas; - kostja ei pöördunud kordagi lepingu kehtivuse ajal hageja poole ega teavitanud hagejat asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist või kostja lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja käitumine ei vastanud heas usus käituva professionaalse töövõtja standardile. Kostja ei saavutanud kokkulepitud tulemust ning taganemisavalduse esitamise ajaks oli juba PRIA toetuse saamiseks taotluste esitamise tähtaeg möödunud ning hageja oli kaotanud huvi töövõtulepingu jätkamiseks.
2. Hageja tagasinõue koosneb lepingu alusel makstud alustustasust 5 000 eurot (+km), ettemaksuna tasutud 5 000 eurost (+km), mida võiks pidada projektitasu 3 000 eurot (+km) ettemaksuks ning boonustasu ettemaksuks 2 400 euro ulatuses. Kuna boonustasu maksmine oli tingimuslik ja selle tingimuse saabumist ei saa eeldada, siis ei saanud boonustasu maksmise kohustuse tekkimises olla kindel. Seega tuleb nii makstud alustustasu 5 000 eurot (+km) kui ka ettemaks 5 000 eurot (+km) hagejale tagastada.
3. Hageja leiab, et lepingute p 7.2 on tüüptingimus

§ 35

lg 1 mõttes ja tühine

§ 42

lg 1 ja lg 3 p 2 ning § 44 järgi, see on ebamõistlikult hagejat kahjustav tingimus, kuna see piirab hageja õigust taganemise korral nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames lepingu alusel üleantu tagastamist. 14. Lisaks on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, mis seisneb õigusabikuludes - kostjale 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja koostamine, milleks hageja kasutas advokaadibüroo teenust. Hageja tasus teenuse eest 1 500 eurot. 15. Hageja nõuab ka seadusjärgses määras (s.o

§ 113

lg 1 teine lause) viivist kogunõudelt 13 500 eurot alates 13.10.2022, sest 12.10.2022 taganemisavalduse ja nõudekirjaga luges hageja tööettevõtulepingu alates 13.12.2022 lõppenuks ja esitas oma nõuded.

1. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka menetluskuludelt viivise välja mõistmist. 4 Kostja vastuväited
2. Kostja taotles 10.03.2023 kohtule esitatud vastuses hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist.
3. Kostja kinnitab, et ettevõte tegeleb projektijuhtimise ja ärialase nõustamisega, muuhulgas projektijuhtimisega seoses PRIA teotuste taotlemisega. Seoses PRIA meetmega „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“, sõlmisid pooled 09.12.2021 kaks töövõtulepingut: nr xxxx ja xxxx, mille raames pidi kostja hagejat nõustama ja koolitama ning koostama toetuse saamiseks vajalikud dokumendid. PRIA-le taotluste esitamise periood toimus 07.09-21.09.
4. 12.10.2022 esitas hageja töövõtulepingust taganemise avalduse ja nõudekirja lepingute alusel tasutud 12 000 euro tagastamiseks ja õigusabikulude hüvitamist 1 500 euro ulatuses hiljemalt 23.10.2022 ning 22.11.2022 esitas hageja menetletava nõude kostja vastu Harju Maakohtusse. Nende asjaolude osas vaidlust pole.
5. Kostja esitas hagile kokkuvõtvalt järgmised vastuväited: - Kostja leiab, et poolte vahel pole mitte tööettevõtust tulenev suhe vaid käsund

§ 619mõistes.

Sõltumata lepingute pealkirjast, on nõustamine, koolitamine ja dokumentide koostamine oma olemuselt käsund – teenuse osutamine. - Hageja ei ole kehtivalt ühtegi sõlmitud lepingutest üles öelnud: L.-M. J., kes hageja ekirjale vastas, puudus pädevus lepingute lõpetamiseks või muutmiseks. Lepingute p 11.2 nägi ette, et õiguslik tagajärg on vaid digi- (või omakäeliselt) allkirjastatud õiguslikel dokumentidel. Hagist ei selgu isegi see, millise lepingutest millal hageja üles ütles. Avaldust, et hageja soovib tasutud summa jätta ettemaksuks, ei tähenda lepingu lõpetamist, sest lepingute p 1.2 kohaselt oli kokku lepitud, PRIA toetuse saamiseks sobiv ettevõte fikseeritakse jooksvalt töö käigus ja seega oli hagejal aega ja võimalus lepingu täitmise käigus sobiv ettevõte leida. - Hageja poolt 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse esitamisel tugines hageja sellele, et kostja on lepingut rikkunud. Kostja vaidleb sellel vastu – lepingute täitmine muutus võimatuks hagejast tulenevatel põhjustel. Lepingute p 3.1.1-3.1.6 tegevused pidi kostja teostama hiljemalt 16.09.2022 (s.o 5 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist) ja p 3.1.7-3.1.12 nimetatud tegevused pärast taotluste esitamist kuni 21.09.2022. Poolte vahel toimus kaks kohtumist kostja asukohas, mil kostja nõustas hagejat ja konsulteeris, muuhulgas selgitas, millistele näitajatele peavad taotlejad ettevõtted vastama, milliseid dokumente peab hageja koostama ja kostjale esitama. Kostja nõustas hagejat korduvalt ka telefoni teel. Hageja esitas lepingute raames kostjale ainult OÜ RW-Estilo 2021 bilanssi ja kasumiaruande (edastatud kostjale 14.01.2022 e-kirjaga). - Lepingute p 6.3.2 ja 6.3.3 alusel pidi hageja kostjale esitama kõik vajamineva info ja dokumendid, muuhulgas taotleja müügiplaani, investeerimisplaani, töötajate info, hinnapakkumised, kinnistuste kuulumist tõendavad dokumendid, ehitusprojekti ja 5 ehitusloa või -teatise osaliselt 20.12.2021 või hiljemalt 2 nädalat enne töö esitamist PRIA-le (tähtpäev 21.09.2022). Seega oli kostja lepingute sõlmimisel teadlik, millised dokumendid ja milliseks kuupäevaks tuleb kostjale esitada. Hageja seda ei teinud, kuigi kostja hagejat nõustus ja saatis ka meeldetuletuse e-kirja. Kuna hageja kostjale vajalikke dokumente ei esitanud, Dokumentide esitamata jätmine muutis võimatuks tähtajaks PRIA-le taotluste esitamise. Seega põhjuseks oli hageja poolt lepingute mittetäitmine, mitte kostja tegevus või tegevusetus. Seda kinnitab ka R. M. 04.07.2022 e-kiri kostjale, milles viimane selgitab, et asjaolud on muutunud ja ta on pikalt Eestist ära ega oma ressurssi teemaga tegeleda. Hageja märkis, et soovib oma koha loovutada kellelegi, kes „saab kindlapeale minna lõpuni, minul on hetkel oht, et projekt jääb toppama.“ - Hagejal pole õigus nõuda raha tagastamist, sest lepingu täitmine muutus 21.09.2022 alates võimatuks hagejast sõltuvatel asjaoludel. Kostja leiab, et lepingute p 7.2 ei ole tühine tüüptingimus ega üldse tüüptingimus

§ 35lg 1 mõttes.

Selle välistab lepingu p 2.3. Kostja viitab samuti lepingute p-le 5.9 ning

§ 629

lg 1, mis võimaldavad kostjal saada tasu, kui käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist. - Õigusabikulud tekitas hageja endale ise ja need ei saa olla ülaltoodud põhjustel tingitud kostjast. Seega tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks. - Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei saa rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kohtuistung 19.04.2023

1. Kohtuistungil selgitas hageja vastuseks kostja vastuväidetele, et lepingute p 8.1.2 kohaselt oli L.-M. J. märgitud kostja esindajaks, kes võis lepingutega seotud tahteavaldusi esitada, ja L.M. J. on kostja esindajana hagejaga ka e-kirjade teel suhelnud.
2. Hageja nõustub, et ta ei esitanud esimeseks tähtajaks 2021 detsembris kostjale vajalikke dokumente, aga kostja ei näinud selles probleemi ega ütelnud ka lepingut üles lepingu rikkumise tõttu. Seega muutsid pooled lepingu täitmise käigus lepingu vahetähtaegu. Hageja sai alles juulis 2022 kostja e-kirjast teada, et enne PRIA-le taotluse esitamist on vaja esitada ka sellised dokumendid nagu ehitusprojektid ja -load. Peale kostjalt teate saamis hageja mõistis, et nii kiiresti lube ei saa ja et sisuliselt pole võimalik projektiga edukalt edasi minna. Hageja oli arusaamas, et ehitusloa võib PRIA-le esitada pärast taotluse esitamist.
3. Hageja täpsustas, et kostja rikkumine seisneb selles, et kostja oli väheaktiivne ja hageja ei saanud kostjalt vastuseid.
4. Kuigi kostja ei pidanud PRIA-le esitatava taotluse edukust tagama, pidi ta tagama, et hageja taotlus koostatakse nõuetele vastavalt ja see kvalifitseerub tööettevõtuna.
5. Hageja taotles asja arutamise edasilükkamist, et esitada täiendavad tõendid. Uue tõendina esitas hageja dokumendi, mis kinnitab õigusabikulude tekkimist. Kohtuistung 22.06.2023
6. Kohtuistungiks hageja täiendavaid tõendeid ega avaldusi ei esitanud pidades seda ebaökonoomseks arvestades, et kostja osa on võõrandatud ja juhatusse on määratud uus isik, kes on peamiselt tuntud ettevõtete väljasuretajana. Samuti on kostja maha võetud käibemaksukohustuslaste registrist, mis kinnitab veelkord seda, et ettevõte ei kavatse edaspidi tegutseda.
7. Hageja esitas 19.04.2023 kohtuistungil viidatud Tartu Maakohtu 06.12.2016 lahendile tsiviilasjas nr 2-15-17453, milles on kostjaks sama isik ja millega hageja soovib tõendada, et analoogilist kostja lepingut on nii kostja ise kui ka kohus käsitlenud tööettevõtulepinguna. 6
8. Hageja selgitab, et lepingutes ei olnud tähtaega selle kehtivuse kohta, aga kostja ei saanud oma tegemata jätmist ka heastada, sest taotluste esitamise voor oli lepingu ülesütlemise ajaks juba möödunud.
9. Hageja selgitas, et tema klient lepinguid, mis ta kostjaga allkirjastas, läbi ei lugenud.
10. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, korraldanud asjas kaks kohtuistungit ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
12. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud järgmiste faktiliste asjaoludega, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - 09.12.2021 sõlmisid pooled kaks lepingut (töövõtuleping nr xxxx ja nr xxxx, dtl 13-24), mille kohaselt kostja pidi tegema tööd, mis on vajalikud PRIA meetme „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse“ raames kuni 150 000 euro suuruse toetuse taotlemiseks. Kostja tegevused on lepingutes loetletud, lisaks pidi kostja hagejat nõustama ja koolitama ja koostama dokumendid seoses toetuse taotlemisega. Taotluse edukus ei olnud lepingutega kokku lepitud. - Lepingutes oli ette nähtud tööde teostamise tähtaeg (p 3.2), mille kohaselt tuleb lepingute p 3.1.1-3.1.6 nimetatud (esimesed kuus töölõiku) tööd teha 5 päeva enne toetuse taotlusvooru sulgumist ja p 3.1.7.3.1.12 nimetatud töö taotluse vastuvõtmise ajal e-PRIA-s. - Iga lepingu hinnaks oli 8 000 eurot (s.o alustustasu 5 000 eurot, mis tuli maksta hiljemalt 09.12.2021 ja projektitasu 3 000 eurot, mis tuli maksta enne, kui kostja alustab töölõiku lepingute punktides 3.1.7-3.1.12 ehk pärast taotluste esitamist, kuid enne e-PRIA-ga suhtlemist. Lisaks oli lepingutes ette nähtud ka boonustasu (lepingute p 5.1.3), mis sõltus sellest, kas PRIA määras hagejale toetuse ja kui määras, siis oli boonustasu suuruseks 5% PRIA otsusega hagejale määratud toetuse summast. - Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja tasus mõlema lepingu alusel alustustasu 5 000 euruot +km. - Hageja esitas kostjale omalt poolt ainult Osaühingu RW-ESTILO 2021 bilansi ja kasumiaruande (hageja 14.01.2022 e-kiri, dtl 30-33), muid dokumente pole hageja kostjale taotluste voorus osalemiseks esitanud (v.a veel 20.01.2022 e-kirjaga edastatud 2020 majandusaasta aruanne, dtl 36). - PRIA-le taotluste esitamise voor kõnealuse konkreetse meetme taotlemiseks oli avatud 07.09-21.09.
14. 7 - 12.10.2022 esitas hageja kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse ja nõudekirja 13 500 euro saamiseks (s.o kahe lepingu alusel makstud alustustasu kokku 12 000 eurot (kumbki leping 5 000 eurot + km) ja õigusabikulude 1 500 eurot hüvitamiseks (dtl 5358).
15. Kostja esile toodud peamised vastuväited ja seega vaidlusalused küsimused on järgmised: - Kostja eitab töövõtu õigussuhte tekkimist ning selgitab, et pooled sõlmisid käsunduslepingu; - Hageja ei ole kehtivalt lepingutest taganenud: puuduvad materiaalsed eeldused lepingutest taganemiseks, ehk kostja ei ole lepinguid rikkunud – taotlusi polnud PRIAle võimalik esitada hagejast tingitud põhjustel. Lisaks pole täidetud ka formaalsed lepingust taganemise nõuded – selge pole isegi see, millisest lepingust hageja taganeb väites, et teine leping lõppes juba varem. - Hageja pole õigus nõuda alustustasu tagastamist, seda välistavad nii lepingute p 5.9 ja 7.2, kui ka

§ 629lg 1.

- Lepingute p 7.2 (samuti ka 5.9) ei ole tüüptingimused ja need ei ole ka tühised. - Hageja on ise endale õigusabikulu tekitanud ja need ei ole seotud kostja tegevusega – kostja pole hagejale kahju tekitanud. - Hageja ees rahalise kohustuse puudumise tõttu ei saa kostjal olla ka viivise maksmise kohustust.

1. Kohtu esmane roll on anda poolte esitatule õiguslik hinnang (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; RK otsus tsiviilasjas nr 32-1-153-10, p 16).
2. Pooled ei vaidle, et 09.12.2021 sõlmisid nad kaks lepingut, mille eesmärgiks oli hageja nõustamine ja juhendamine ja dokumentide koostamine, et esitada PRIA-le taotlus toetuse saamiseks hageja kahele päikesepaneelide pargi rajamise projektile. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingute eesmärgiks ei olnud taotluste esitamise tulemus ehk PRIA-lt toetuse saamine ja toetuse saamist ei pidanud kostja lepingute alusel tagama. Pooled on erimeelel selles, kas tegemist on tööettevõtu- (nagu arvab hageja) või käsunduslepinguga (nagu arvab kostja). Nii käsundusleping kui ka töövõtuleping on teenuse osutamise lepingud ja seetõttu paljuski sarnased. Praegusel juhul ei ole pooled sõlminud lepinguid konkreetse asja valmistamiseks, vaid tegemist on muulaadse teenuse osutamisega. Eristavaks tunnuseks on sellisel juhul eelkõige asjaolu, et käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see automaatselt käsundisaaja kohustuse rikkumiseks. Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele ja tulemuse saavutamata jäämine on lepingu rikkumine (vt ka P.Varul, I.Kull jt „Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne; Tln 2021; lk 599-600). Nt nii advokaadi õigusabileping kliendiga, mille esemeks on kliendi esindamine kohtus kui ka arsti lepinguline suhe patsiendiga, mille sisuks on patsiendi ravi, on eelduslikult käsunduslepingu tüüpi õigussuhted, hoolimata üksikjuhul suhteliselt mõõdetavast tulemusest (protsessi võitmine, patsiendi tervenemine) – ibid. lk
3. Kohus leiab, et praegusel juhul on poolte vahel sõlmitud lepingud sarnastatavad advokaadi teenuse osutamisega: kostja peab oma majandus- ja kutsetegevusest tulenevast spetsiifikast tegema teatud laadi õiguslikke (mingisuguste konkreetset valdkonda puudutavate regulatsioonide tundmine ja valdkonnaspetsiifilised kogemused) toiminguid ja vormistama dokumente ning esindama hagejat e-PRIA-ga suhtlemisel. 8 Seda kinnitab toimingute nimekiri, mida kostja oli kohustatud lepingute punktide 3.1 alusel tegema: - Hageja nõustamine, koolitamine, strateegia arutelud, arendamise soovitused, taotlusdokumentide kontroll; - 2020 ja 2021 majandusaruande nõustamine, 2021 raamatupidamise nõustamine; - Hageja PRIA kliendiks registreerimine; - Päikesepargi seadmetele hinnapakkumise võrdlustabelid, äriplaani ja tegevusplaani vormistamine vastavalt PRIA nõuetele, ehituseelarve vormistamine PRIA vormile, projekti investeeringu eelarve koostamine PRIA toetuse nõuete järgi, toetuse taotlusprojekti koostamine ja vormistamine; - Toetuse avalduse vormistamine ja PRIA-le esitamine; - PRIA vestlusvooru juhtimine; - Toetuse vajaduse argumenteerimine PRIA-le, lisaks selgitused ja vastused PRIA-le. Seejuures on pooled kohtule kinnitanud, et tulemuse saavutamine polnud oluline ehk kostja ei pidanud lepingute alusel tagama seda, et PRIA rahuldaks hageja taotlused toetuse saamiseks. Samuti ei olnud kokku lepitud mingisugust konkreetset summat, millises ulatuses pidi hageja toetust saama. Hageja võis ka toetusest ilma jääda ja see ei oleks kaasa toonud poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumist. PRIA-t võib lepingute sisu tõlgendamise eesmärgil teatud mööndustega võrrelda advokaadi teenuse osutamisega, mis seisneb kohtus esindamises: advokaadi teenus hõlmab reeglina kliendi nõustamist, tõendite kogumist, kliendi nõustamist kohtuga suhtlemisel, menetlusdokumentide koostamist ja kohtule esitamist, kohtus kliendi nimel selgituste andmist jms ning kogu selle tegevuse tulemus ei ole määrav – advokaat ei garanteeri, et kohtulahend tehakse mingis kindlas ulatuses kliendi kasuks. Sarnaselt on praegusel juhul lepingute p 3.1 järgi kostja ülesandeks olnud hageja nõustamine dokumentide ja taotluste esitamisel PRIA-le ja taotluste menetlemisel hageja esindamine PRIA ees. Näiteks on Riigikohus käsitlenud käsunduslepinguna lepingut detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise korraldamiseks, mis võiks olla ka PRIA toetuste taotlemise protsessiga võrreldav, mil detailplaneeringu kehtestamine kliendi soovitud viisil ei ole lepingu eesmärgiks (vt ka ibid. lk 599). Riigikohus on varasemalt ka mitmel korral kirjeldanud käsundus- ja töövõtulepingu eristamise aluseid ning sedastanud, et leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, vastab

§-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte

§-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Ainuüksi see, kui kokku on lepitud tulemustasus, ei muuda lepingut töövõtulepinguks. (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-11). Kuigi nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, on tegemist käsunduslepinguga, kui lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele (vt RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09). Kuigi eelpoolviidatud Riigikohtu lahendite tegemisest on möödunud ca 10 aastat, ei ole käsundi- ja töövõtulepingut reguleerivaid seadusesätteid ega põhimõtteid muudetud ning kohus leiab, et need on teenuse osutamise lepingute eristamise kohased ka tänasel päeval (mida kinnitavad ka 2021 välja antud

kommentaarid). 9

1. Seega tuvastab kohus, et 08.12.2021 poolte vahel sõlmitud kaks lepingut (nimetustega töövõtuleping nr xxxx ja töövõtuleping nr xxxx) on oma sisult ja olemuselt käsunduslepingud. Kohtu seisukohta ei väära ka hageja poolt kohtule esitatud Tartu Maakohtu 06.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-15-17453, sest selle alusel ei saa kohus kindlaks teha, millised olid täpselt need lepingu tingimused, milles selle kohtuasja pooled olid kokku leppinud ning lisaks nähtub kohtuotsuse kirjeldavas osast, et poolte vahel ei olnud vaidlust õigussuhte olemuse üle ning seega puudus kohtul alus lepingut pooltest erinevalt käsitleda.
2. Järgmisena analüüsib kohus, kas sõlmitud lepingud olid tähtajalised või tähtajatud. Lepingute p 3.2 sätestas, et kostja pidi tööd tegema 5 päeva enne toetuste taotlusvooru sulgumist ja taotluste vastuvõtmise ajal e-PRIA-s. Seega oli taotluste vastuvõtmise ajal hageja esindamine e-PRIA-s võimalik, kui hageja taotlus toetuse saamiseks oli taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul PRIA-le esitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingutega ettenähtud taotlused tuli PRIA-le esitada hiljemalt 21.09.2022 ning et hageja poolt ei esitatud selleks kuupäevaks ühtegi taotlust PRIA-le. Lepingud olid sõlmitud konkreetse toimingu tegemiseks (PRIA-le vastava meetme osas toetuse taotluse esitamiseks), mida sai teha ainult kuni 21.09.2022 ning kui taotlust ei esitatud, siis selle tähtaja möödumisega lepingu sisuline toime lõppes.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingutest kehtivalt taganenud.
4. Hageja väidab, et ta loobus ühest lepingust 21.12.2021 pärast seda, kui sai teada, et selle meetme osas saab ühte, kuni 150 000 eurost toetust taotleda üks ettevõte. Teise või enama kuni 150 000 euro suuruse toetuse saamine sama ettevõtte poolt ei ole võimalik.
5. Hageja väidab, et teisest lepingust taganes ta 12.10.2022 avaldusega kostjale ning leping lõppes 13.10.
7. Seejuures ei ole hageja kummalgi juhul täpsustanud, millisest lepingust ta loobub ja millisest lepingust taganeb.
8. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 21.12.2021 saatis hageja kostjale kaks e-kirja: - „Ahsoo, sellest ei saanud ma sedasi aru. Siis ma saan vaid ühe projekti ette võtta. Teist ettevõtjat ja ettevõtet mul ei ole.“ - „Jätame siis selle teise arve ettemaksuks ning läheme edasi ühe projektiga, xxxx.“
9. Nendele hageja kirjadele vastas kostja töötaja L.-M. J. 03.01.2022 e-kirjaga: „/…/ Jätame makse ettemaksuks.“ Kumbagi poolt ei näi häirivat, et selgusetu on, kas siis üks lepingutes lõpetatakse (kumb?) ja kas ning kuidas tuleks ettemaksuks jääv arve ära muuta. Samas on kostja viidanud sellele, et L.-M. J. puudus pädevus kostja esindamiseks. Hageja viitab lepingute punktile 8.1.
11. Lepingute p 8.1.2 kohaselt on L.-M. J. kostja kontaktisik lepingu täitmisel. Kohus leiab, et kontaktisik lepingu täitmisel on midagi muud, kui poole esindaja õigusliku tagajärjega tahteavalduste tegemisel. Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 kohaselt on äriühingu esindamise õigus siiski vaid juhatuse liikmel. 45.

§ 196

lg 1 järgi võib kumbki pool kestvuslepingust käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 631

annab lepingupooltele õiguse öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles erakorraliselt mh juhul, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvestades ja mõlema poole huve 10 kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja möödumiseni.

1. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69).
2. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, kellele hageja täpselt oma 21.12.2021 e-kirjad saatis, kuid kuna kirjale on vastanud lepingutes kostja kontaktisikuks märgitud isik, siis on ilmne, et kostja on need e-kirjad kätte saanud. Kostja pole e-kirjade kättesaamist ka eitantud.
3. Käsunduslepingu ülesütlemise avaldusele ei ole spetsiifilisi vorminõudeid kehtestatud. Seega saab kohus tuvastada, et 21.12.2021 e-kirjaga avaldas kostja tahet, et tema suhtes jääks kehtima üks leping, kuna tal pole teist firmat, millega teise lepingu alt PRIA toetust taotleda.
4. Kohus tuvastab (spetsifitseerimata, kuna kaks lepingut on identsed), et üks poolte vahel sõlmitud lepingutest lõppes 21.12.2021

§ 631

ja hageja 21.12.2021 avalduse alusel põhjusel, et hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et ta on PRIA toetuste taotlemise reeglitest valesti aru saanud. Kohus leiab, et

§ 631

saab rakendada ka siis, kui kumbki pool lepingut ei riku, aga ilmneb mõni muu asjaolu, mis ei võimalda lepingut jätkata. Selline järeldus tuleneb normi tekstist.

1. Lepingu p 5.9 kohaselt ei kuulu lepingu katkestamise korral hageja poolt kostjale tasutud summad tagastamisele.
2. Hageja on 21.12.2022 e-kirjas kostjalt küsinud, et kas sobib, kui jätta teise arve raha ettemaksuks. Kohus järeldab sellest, et hageja soovis lõpetatud lepingu alusel tasutud 6 000 eurot jätta kehtima jäänud lepingu osas ettemaksuks. Sellele hageja küsimusele on vastanud jaatavalt L.-M. J..
3. Kohus leiab, et isegi kui järeldada, et L.-M. J. puudus pädevus kostja nimel lepinguid selliselt muuta, siis oleks hea usu põhimõtetega (

§ 6

) vastuolus jätta lõppenud lepingu alusel tasutud summa kostjale, kuna hageja teatas lepingu lõpetamise soovist vaid mõned nädalad pärast lepingu sõlmimist, pooled polnud veel õieti asunud lepingut täitma, hageja polnud kostjale veel ühtegi dokumenti esitanud. Sisuliselt ainus, mida lepingu alusel oli teha jõutud, oli arve esitamine (alustustasu). Lisaks hageja ei nõudnud, et tasutud summa tagastataks – hageja palus jätta see olemasoleva lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade ettemaksuks.

1. Oma 04.07.2022 kostjale saadetud e-kirjas soovib hageja ka teise lepingu lõpetamist: hageja selgitab, et ta on taas valesti aru saanud sellest, et koos taotlusega tuleb esitada ehitusprojektid ja -load, hageja selgitab, et maaomanikul on soov kinnistuid tükeldada jne, mis kõik toob kaasa selle, et hageja ei soovi lepingu täitmisega jätkata (dtl 45): „Minust on varem mööda läinud, et selliseid dokumente on vaja taotluse sisse andmiseks. Elasin teadmises, et aega on ja kui PRIA otsustab, siis tuleb hakata tegutsema. Oleks teadnud, oleks projektidega juba tegelenud, kuid ootasid jõude, sest aega pidi olema küll. Minu jaoks enam ei ole, sest endal läks mul ehitusloa saamiseks 4 kuud, siin on aga aega nüüd 2 kuud (erandkorras 5-kuud aga mida see tähendab, ei ole teada). * Maaomanikul on nüüd kindel nõue selleks projektiks eraldi tükk välja mõõta, kõik muud tegevused enne seda ei ole enam tehtavad. Ja tegelikult on tal huvi suhteliselt kadunud, tegemist on põllumehega ja ta harib seda maad. Samuti nagu mäletate, siis ka teiste maadega ei läinud mul hästi. * Puudub samuti ka info EL liitumise kohta, uurides ise sealset kohalikku taristut, siis jääb sellises mahus tootmise võimekuse tõstmine ilmselt 6-7 kohalise numbri vahele. Kohalik elanik tahtis endal 16A -> 25A saada ja sai juba priske 5-kohalise pakkumise… * Ma olen terve augusti Eestist taas ära, seega üks kuu on juba vahelt ära lõigatud. Sain aru, et PRIA katab jooksvalt kulusid, mitte et mul tuleb see 140k ise ära maksta ja siis peale müügi eellepingut saab alles midagi tagasi. Ehk siis, tekkinud olukorras, ei ole mul hetkel jõudu ja aega sellega tegeleda. Soovin oma koha loovutada kellelegi, kes saab kindlapeale minna lõpuni, minul on hetkel oht, et projekt jääb toppama.“ 11
2. Kohus leiab, et teine leping lõppes 04.07.2022 kostjale saadetud e-kirjaga, kui hageja ütles lepingu erakorraliselt üles, ja teavitas kostjat erinevates asjaoludes, mis takistavad tal projektiga jätkamist. Sellega lõppesid poolte vastastikused kohustused lepingute järgi.
3. Seega ei saanud hageja 12.10.2022 avaldusega lepingust (täpsustamata, millisest) taganeda, sest mõlemad lepingud olid lõppenud hageja enda erakorraliste ülesütlemise avaldustega hagejast tingitud põhjustel, mis ei võimaldanud lepinguid jätkata (üks 21.12.2021 hageja ekirjaga ja teine 04.07.2022 hageja e-kirjaga. Seetõttu ei olnud seisuga 12.10.2022 ühtegi kehtivat lepingut, millest saaks taganeda.
4. Kohus leiab, et hageja on ise pannud ennast olukorda, kus ta pole teadlik oma lepingujärgsetest kohustustest, sest hageja ei lugenud lepingut läbi (vt ka 22.06.2023 kohtuistungi protokoll). Muidu oleks hageja lepingu punktist 6.3 teada saanud, millised dokumendid täpselt tuleb kostjale esitada, et viimane saaks taotlust PRIA-le koostada - m.h oleks hageja lepingute p 6.3.3.5 ja 6.3.3.6 alusel teada saanud, et esitada tuleb ka ehitusprojekt, ehitusluba või -teatis. Kostja on oma 01.07.2022 e-kirjas (dtl 46) hagejale ülevaatlikult meelde tuletanud, millised dokumendid peavad taotluste esitamiseks olemas ja kostjale esitatud olema, et taotlust PRIAle esitada. See ei saanud hagejale üllatusena tulla, sest see oli hageja lepingujärgne kohustus.
5. Kohus loeb, et hageja ütles teise lepingu üles endast tingitud põhjustel 04.07.2022 avaldusega (e-kiri) kostjale.
6. Hageja ei ole kummaski lepingu lõpetamisele suunatud e-kirjas (21.12.2021 ja 04.07.2022) tuginenud lepingu lõpetamise alusena sellele, et kostja rikkus lepingut.
7. Järgnevalt analüüsib kohus lepingute ennetähtaegse lõppemise tagajärgi.
8. Hageja leiab, et kostjal tuleb lepingu alusel saadu tagastada

§ 189

lg 1 järgi ja lisaks on lepingute p 7.2, mis võimaldab makstu endale jätta, kui tüüptingimus, tühine.

1. Kohus ei saa tuvastada, et lepingute p 7.2 oleks tüüptingimus, kuna hageja on ise möönnud, et ta lepingut läbi ei lugenud (22.06.2023 kohtuistungi protokoll) ja seega pole võimalik ka väita, et hageja ei saanud lepingute tingimuste üle läbi rääkida. Võimalik, et kui hageja oleks lepingud läbi lugenud ja kostjale ettepanekuid teinud mõne sätte muutmiseks, siis oleks kostja sellega nõustunud.
2. Isegi kui pidada lepingute punki 7.2 tüüptingimuseks, siis ei ole see kohtu arvates

§ 42

lg 1 ja lg 3 p 2 järgi tühine, sest see ei hälbi oluliselt seaduses sätestatud kostja õigusest tasu saada ka siis, kui leping on enne käsundi täitmist üles öeldud. 63. Nimelt sätestab

§ 629

lg 1, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Seega näeb ka seadus ette, et kui käsundusleping lõppeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal (s.o kostjal) õigus saada kokkulepitud tasu, kui leping lõppes hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus tuvastas, et lepingud lõppesid hagejast tuleneva asjaolu tõttu enne käsundi täitmist või käsunduslepingu tähtaja möödumist.

1. Kohus leiab, et kostjal on õigus enne lepingu lõppemist hageja poolt makstud alustustasule 5 000 eurot + km kokku 6 000 eurot. 12
2. Hageja tasutud ettemaksule (samuti 5 000 eurot + km) kostjal aga kohtu arvates õigust ole, sest kostja ei ole rohkem lepingute alusel hagejale tasunõudeid esitanud ja lepingute lõppemise ajaks ei olnud ka projektitasu (3 000 eurot + km, lepingute p 5.1.2) tasumise tähtaeg saabunud (lepingute p 5.3 kohaselt tuli projektitasu maksta enne toetuse taotluse PRIA-le esitamist). Kuna taotlust PRIA-le ei esitatud, ei olnud alust ka projektitasu maksta.
3. Samuti pole kostjal õigus boonustasule (lepingute p 5.1.3), kuna see sõltus hageja poolt saadava PRIA toetuse suurusest ja hageja ilmselgelt toetust ei saanud. 67.

§ 195

lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuna 6 000 eurot kostjale makstust oli loetud ettemaksuks, siis see osa tuleb hagejale tagastada.

1. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi lepingutejärgse põhivõla tasumiseks kuulub rahuldamisele osaliselt – 6 000 euro osas. Ülejäänud 6 000 euro osas jääb hagi rahuldamata. Viivis
2. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 13 500 eurot ajavahemiku 13.10.2022-11.11.2022 summas 88,77 eurot ja edasiulatuvat viivist seaduses sätestatud määras alates 12.11.2022 kuni kohase täitmiseni.
3. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. 71.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja nõuab viivist alates 13.10.2022 summast 13 500 eurot.
2. Kohus tuvastas, et hagejal on lepingu järgi õigus saada tagasi 6 000 eurot. Kuigi kohus tuvastas, et teine leping lõppes 04.07.2022, on hageja nõudnud viivist alates 13.10.2022 ja kohus lähtub sellest.
3. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud, kuni kohustuse täitmiseni. Seadusjärgne viivis summast 6 000 eurot perioodi eest 13.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.08.2023 on 498,49 eurot ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
5. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 12.08.2022 seadusjärgses määras tasumata summalt 6 000 eurot. Kahju nõue õigusabikulude hüvitamiseks
6. Hageja nõuab kostjalt 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja koostamisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamist

§ 115lg1 ja § 128 lg 3 alusel summas 1 500 eurot.

Hageja kasutas kostjale lepingust taganemise avalduse ja nõude esitamiseks 13 professionaalset õigusabi ning kandnud sellega seotud kulutusi, mille hüvitamist ta kostjale nõuab. 19.04.2023 kohtuistungil esitas hageja oma nõude tõendamiseks Advokaadibüroo Pricewaterhouse Cooper Legal OÜ arve nr TLL42301431, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda käibemaksuga kokku 1 800 eurot 10,5 tunni õigusteenuse eest (a 190 eurot) lepingu lõpetamise teate ja nõudekirja esitamise eest kostjale. 78. Kuna poolte vahel on lepinguline suhe, siis on kahju hüvitamise nõude alus

§ 115lg 1.

Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 mõttes, mille kohaselt hõlmab kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad. 79. Otsese varalise kahjuna

§ 128

lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (

§ 115lg 1) eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-79-08, p 18).

Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv (vt RKTKo nr 2-1813432). 80. Hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; - hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). (p 15) Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.

1. Praegusel juhul saaks väita, et kostja on rikkunud lepingu ülesütlemisest tekkinud ettemaksu tagasimaksmise kohustust, kuid kohus leiab, et kostja rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel ei esine põhjuslikku seost: õigusteenuse tulemusena esitati kostjale õigusliku toimeta lepingust taganemise avaldus ja nõue, mis ei vastanud kostja kohustuse ulatusele. Seetõttu leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. -
2. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise tõttu pole alust rahuldada ka sellega seotud viivisenõuet. Kohtuotsuse täitmise tagamisest
3. Harju Maakohtu 14.03.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas rakendas kohus hagi tagamiseks järgmisi abinõusid: - arestida OÜ Legorio PPK (registrikood 11538949) Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja investeerimisühingutes ning välisriigi krediidiasutuste ja 14 investeerimisühingute filiaalides asuvad arveldus- ja väärtpaberikontod 13 588,77 euro ulatuses Osaühingu RW-ESTILO (registrikood 10923467) kasuks.
4. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
5. Samas kui hagi jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohtuotsusega hagi tagamine tühistada.
6. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, siis tühistab kohus ka hagi tagamise vaid osaliselt – kohtulahendiga välja mõistetud summat ületavas osas. Muus osas jääb hagi tagamine jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
8. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
9. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb ca pooles ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 15