) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 2 Tsiviilasi nr 2-10-23444 Harju Maakohtu 03.06.2016 kohtumäärusega kuulutati välja R. E. pankrot. Kohus lõpetas 17.12.2018 määrusega R. E. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. 17.12.2018 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: A. F. M. 158.32 eurot, I OÜ 1 075.30 eurot, kohtutäitur K. V. 554.76 eurot, AS T 92.84 eurot, P OÜ 372.87 eurot, E AS 894.51 eurot, E OÜ 929.72 eurot ja OÜ A kokku 3122.10 eurot (2 121.10 + 1 001). E AS õigusjärglaseks on A AS. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
nimetatud kohustusi, jättes kohtule teavitamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti andmed võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega on kohustatud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Samas määruses on võlgnikule selgitatud kohustust esitada kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kord aastas usaldusisiku aruanne. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud ligikaudu 4,5 aastat. Kogu selle aja jooksul on võlgnik esitanud ühe usaldusisiku aruande, milles esitatud andmed olid puudulikud. Vaatamata kohtu täiendavatele selgitustele võlgnik korrektselt vormistatud aruannet kohtule ei esitanud. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule täiendavaid tähtaegu aruannete esitamiseks, kuid võlgnik pole neile reageerinud. 17.08.2022 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei saanud aru, kuidas usaldusisiku aruannet koostada. Samuti märkis võlgnik, et ta pole võlausaldajatele ühtki väljamakset teinud, kuna tema sissetulekud on olnud umbes 400 – 600 eurot. Samas on võlgnik ärakuulamisel selgitanud, et on sõlminud üürivõlgnevuse tasumiseks kohtutäituriga kokkuleppe ning tasub antud võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, varjates andmeid oma sissetulekute ning varade kohta ja jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Samuti on võlgnik vaatamata oma väidetavalt kesisele majanduslikule olukorrale leidnud võimaluse tasuda ühele oma võlausaldajale võlgnevust osamaksetena, samas kui kohustustest vabastamise menetluse raames pole võlgnik oma võlausaldajatele ühtki väljamakset teinud. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada ega neile väljamakseid teha. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R. E. kohustustest vabastamisest tuleb keelduda.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus peab põhjendatuks lõpetada R. E. kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda R. E. kohustustest vabastamisest.
Kohus leiab, et A,. J. tuleb enda usaldusisiku kohustustest vabastada.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 Tsiviilasi nr 2-10-23444 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.