Obsah (4)

§ 407§ 468§ 162§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-105489 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2023, Narva Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPl

§ 407lg 1.

1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte
2. augustil 2023 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
3. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4. Hageja selgituste kohaselt hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja pensionikeskuse päringu alusel. Samuti kasutas laenuandja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit), kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, krediidiajalugu, kostja vanust, residentsust, dokumendi kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine netopalk oli 506,81 eurot ja tööandja AS H E . Laenuandja tuvastas nende andmete õiguse pensionikeskuse päringust. Samuti tuvastati, et kostja igakuised finantskohustused on 50 eurot. Laenuandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 215,30 eurot. Kogutud andmeid analüüsides leidis laenuandja, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 2000 eurot.
5. Hageja on kohtule esitanud laenuandja analüüsi kokkuvõtte (dtl 72‒73). Kostja igakuiste kulude summa on küll hinnanguline, kuid kohus leiab, et arvestades kasutusele võetud laenusummat (900 eurot) ja igakuise tagasimakse suurust (15 eurot) on laenuandja laenusaaja maksevõimet piisavalt hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et kostja ole nõudele vastu vaielnud.
6. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49, § 50 alusel. 13.

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud 3

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

1. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga).
2. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 495 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 180 eurot.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

§ 177lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4