4-23-2393 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-2393 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune isik

§ 227

lg 3 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 227

lg 3 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, otsuse sisu s.o 600 eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 05.07.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,005850 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.M. koostas 07.06.2023 väärteoprotokolli (tl 17) Sergei Bogdanovi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 155 km/h +-5km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 60 km/h ning rikkus sellega liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson koostas 05.07.2023 väärteoasjas nr 2780,23,005850 otsuse, millega 4-23-2393 määras menetlusalusele isikule liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot.
2. Sergei Bogdanov esitas 18.07.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles kokkuvõtvalt palub toime pandud rikkumisele reageerida hoiatusega. Kaebaja märgib, et kiiruse ületamise tingis möödasõit rekkast. Möödasõitu tegema ajendas teda see, et sõidukeid oli veoauto taha kogunenud palju ning ta nägi tahavaatepeeglist, kuidas temast tagapool olevad kaasliiklejad väljuvad oma sõidurajalt ja otsivad möödasõidu momenti. Et ei tekiks olukorda, kus kolonni tagant hakatakse tulema ettepoole või tehakse möödasõitu mitmest sõidukist korraga, tundus kaebajale kõige parem lahendus teha ise möödasõit rekkast. Kaebaja hindas tee ja ilmastikuolusid headeks. Otsuses pole kordagi mainitud, et tegu oli möödasõiduga ning, et rekka taha oli kogunenud kuni 10 autot. Jääb mulje, nagu oleks tabatud üksik kihutaja. Kui kaebaja märkas politseid, jäi ta ise kohe seisma ja ootas neid. Ta ei eitanud tegu ega teeselnud, et midagi juhtus kogemata. Kuivõrd rikkumine ei põhjustanud materiaalset kahju, palub kaebaja seda mitte põhjustada ka temale ning piirduda hoiatusega. Alates 19.06 on menetlusaluse isiku peres uus liige, tema elukaaslane on kodune ning tema enda sissetulek on peres ainuke. Veel juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et varasemaid rikkumisi tal pole. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetlues.
3. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 25.08.2023 kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ei nõustu kaebusega. Käesolevas olukorras on tuvastatud õigusnormi rikkumine, kogutud tõendid ja tehtud isikule etteheide, mis lõppes kohtuvälise menetleja lahendiga. Lahendi tegemisel on tuginetud väärteomenetluse raames kogutud andmetele, mille tulemusena määrati rahatrahv, mis jääb üle seaduses sätestatud keskmise määra.

§ 227

lg 3 annab ette väga ranged karistusmäärad ja sellise kiirusega sõidukit juhtides on võimalik isegi juhtimisõigus ära võtta kuni 12-ks kuuks. Antud kaebusest võib näha, et menetlusalune isik ei ole mõistnud kiiruse ületamisega kaasnevaid ohte ja võimalikke tagajärgi, kuna eredalt kumab kogu kirjutisest läbi ennast ja kiiruse ületamist õigustav noot. Ja kuigi menetlusalune isik väidab, et nähtavus oli hea, tee oli sirge ja puudus vastutulev liiklus, siis jääb arusaamatuks, miks rekkast möödasõiduks oli tarvis kiirus nii suureks ajada, et 90km/h asemel sõideti 150km/h. Vaadates menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi summat, mis on 600 eurot, siis peab tõdema, et antud rikkumise raskust ja muid asjaolusid arvesse võttes on tegemist pigem leebemat laadi karistusega, sest isikule jäeti alles juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades sõiduki kiirust, rikkumise kellaaega ja kohta ning menetlusaluse isiku puhast tausta, on igakülgselt proportsionaalne tema karistamine rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni keskmisest kõrgemaks. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. S. Bogdanovile heidetakse ette

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime 2 4-23-2393 panemist, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 41–60 kilomeetrit tunnis.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 19) kohaselt fikseeriti 07.06.2023 kell 17.17 S. Bogdanovi juhitud mootorsõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruseks XXX
2. kilomeetril 155 km/h. Laiendmääramatust (+- 5 km/h) arvestades oli lõplik mõõtetulemus 150 km/h. PPA teatise kohaselt on kiirust mõõtnud ametnik I.P. läbinud 18.04.2018 mõõtealase koolituse (lk 20–21). Mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 LE0830 on taadeldud 20.06.2022 (lk 22).
3. Eeltooduga on tõendatud, et S. Bogdanovi juhitud sõiduki kiirus ületas lubatut 60 km/h võrra. S. Bogdanov ise pole sellele ka vastu vaielnud.
4. Menetlusaluse isiku ülekuulamise 07.06.2023 protokollist (tl 18) nähtub, et S. Bogdanovi sõnul ületas ta kiirust, kuna tegi möödasõitu pikast rekkast. Et möödasõit oleks võimalikult kiire, tegi ta seda vajutades gaasi rohkem kui on lubatud. Teeolud ja nähtavus olid antud teelõigul väga head. Menetlusalune isik avaldab kahetsust ning lubab, et sellist viga enam ei tee. 11.

sätestab lubatud suurimad sõidukiirused ning seda ei ole lubatud ületada ka möödasõidul.

1. Karistusseadusiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S. Bogdanov on sisuliselt tunnistanud, et ületas teadlikult lubatud sõidukiirust, et möödasõit oleks võimalikult kiire. Väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega.
2. Seega on KarS § 227 lg 3 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. S. Bogdanov on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Kaebuse esitaja palub piirduda hoiatusega, kuivõrd varasemaid rikkumisi tal pole ning tema sissetulek on peres ainus. 16.

§ 227

lg 3 alusel on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on otsustanud kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on S. Bogdanovile määranud rahatrahvi 150 trahviühikut ehk 3/4 ulatuses sanktsiooni maksimummäärast. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust ning asjaolu, et S. Bogdanovil varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad. 3 4-23-2393
2. Kohus karistuse tühistamiseks või kergendamiseks aluseid ei näe. Kohtuvälise menetleja kinnitusel on S. Bogdanov varem karistamata isik (karistusregistri väljavõtet toimikus ei ole) ning sama kinnitab menetlusalune isik ise. Varem karistamata isiku puhul on kergemaliigilise karistuse määramine põhjendatud. S. Bogdanovi süü rikkumise puhul on suur. Ta liikus lubatust märkimisväärselt suurema kiirusega vähemalt keskmise liiklusintensiivsusega maanteel (tema enda sõnul oli rekka taga juba vähemalt 8–10 autot). Lubatud sõidukiiruse ületamine 60 km/h on

§ 227lg-s 3 sätestatud rikkumise maksimum.

Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga jääb ka kohtule arusaamatuks, miks oli vaja möödasõidul kiirust nii palju ületada, kui tee- ja ilmastikuolud olid head ning puudus vastutulev liiklus. Süüd suurendab veelgi asjaolu, et rikkumine on toime pandud tahtlikult. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohe rikkumise järgselt. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Kõigele sellele vastava karistuse – 150 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud.

1. Lõpetuseks märgib kohus, et käesoleval juhul ei tule kõne alla ka väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg-s 1 sätestatud otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks ei võimalda seda süü suurus. Teiseks esineb käesoleva rikkumise puhul avalik menetlushuvi. Lubatud sõidukiiruse ületamine on küllaltki sage rikkumine. Samas on see ka väga sage kehavigastuste tekkimise või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjus. Asjaolu, et konkreetsel juhul õnnetust ei juhtunud ning kaebaja poolt viidatud materiaalset kahju ei tekkinud, ei tähenda, et tegu polnud ohtlik menetlusalusele isikule endale ning tema kaasliiklejatele. 90 km/h kiirusepiiranguga alal 150 km/h sõitmine on väga raske rikkumine. Riigikohus on seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et juba kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele (RKKKo nr 3-1-1-107-05, p 10).
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 4