1-17-1661/27

1-17-1661 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-1661 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Toomas Pilt Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.A (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada R.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.A kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada R.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
6. R.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. R.A vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista R.A-lt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse R.A-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna kriminaalhooldusosakonnale ja R.A-le. Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 31.08.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.A mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.02.
10. a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses. 3 Harju Maakohtu 12.02.
11. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele R.A-le Harju Maakohtu 20.02.
12. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 20 päeva vangistus. Karistuse kandmise algus oli 02.05.
13. a ja lõpp on 22.12.
14. a. R.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema karistusaeg on alla 1 aasta. R.A puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgne elukoht on olemas. Tallinna Vangla toetab R.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab R.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil R.A vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik on motiveeritud end parandama. Tema käitumine vanglas on hea ning ta on nõus lahendama oma alkoholiprobleemi, millest saavad alguse kõik tema teised probleemid. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud (kaks joobes juhtimist, kehaline väärkohtlemine, omavoliline sissetung ning ja lahkumisnõude täitmata jätmine). Väärteokorras on teda karistatud 16-korral. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud - kasutanud vägivalda ja juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kõik kuriteod toime pandud ette planeerimata, impulsiivselt. Isiku enda sõnul palju al koholi ei tarvita, ainult pidudel. Samal ajal tunnistab, et kuriteod oli sooritatud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on R.A saanud rahatrahve alkoholiseaduse rikkumise eest. R.A on olnud varem arvel kriminaalhooldusosakonnas KarS § 424 järgi. Väidab, et nüüd ta jälgib enda alkoholi tarbimist ning joobes käitumist. R.A võib alkoholi tarbides teha impulsiivselt otsuseid ning võtta põhjendamata riske (nt juhtida mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning käituda impulsiivselt, vägivaldselt alkoholi joobes). R.A sõnul saab tema aru, et enamik inimesi on seaduskuulekad. Avaldab soovi seaduskuuleka elu viljelemiseks, kuid korduvalt on probleemide lahendamiseks kaldunud ebaseaduslikule teele. Ühiskonna normidest saab väidetavalt aru, kuid ei suuda neid alati järgida. Isik ei mõtle oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii eelmise kui ka praeguse kuriteo toime pannes langetas kiire ja vale otsuse ega mõelnud teo võimalikele tagajärgedele. Väidetavalt motiveeritud elada seaduskuulekalt. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on R.A oht uue kuriteo toimepanemiseks kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, mis võib kaasa tuua vägivaldse käitumise. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud R.A mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et R.A ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused 4 ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased, kellega ta on suhelnud ka karistuse kandmise ajal. Ärakandmata karistusaeg on lühike – veidi üle 2 kuu. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab R.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.A, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisele. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/