1-17-3395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-3395 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtša

§ 180

alusel mõista K.E-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse K.E-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

1. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest (sõidukulud) summas 19,08 € (üheksateist eurot ja kaheksa senti) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, K.E-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 24.08.
2. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 25.04.
3. a kohtuotsusega tunnistati K.E süüdi KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.06.
4. a ja lõpp on 13.11.
5. a. K.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Isiku poolt toime pandud kuriteod on varieeruvad. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Materiaalse kasu saamine on kuritegudes läbivaks jooneks. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vanglas olles töötanud vangla majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Alates 20.12.2017 on isik paigutatud Maardu üksuse avavanglasse. Alates 28.03.2018 töötab väljaspool avavanglat ettevõttes Xxxx OÜ. Kinnipeetav käis ka autokoolis ja vaja sooritada veel ARK eksam. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on neljatoalise kahekordse eramajaga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele ja tema emale. Maja on kõigi mugavustega ja vastab elektroonilise valve nõuetele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel töökoht. Selle tõendamiseks on ettevõtte Xxxx OÜ juhatuse esimees esitanud ka garantiikirja. Samuti on kinnipeetava elukaaslane ja vanaema valmis teda toetama. K.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha K.E vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga. Leiab, et isik läbis erinevad sotsiaalprogrammid ning õppis neist. Tal on elukaaslane ning kindel elukoht, kus nad saavad koos elada. Samuti on isikul vabanemisel garanteeritud töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et K.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda vabanemisel psühhiaatri poole ning läbida alkoholismivastane ravi. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolm korda ning on katseajal toime pannud uue kuriteo. Kohus võtab nimetatud asjaolu arvesse, kuid on seisukohal, et varasemalt ei olnud isik vanglakaristust kandnud ning ta ei mõistnud, millega riskib. Tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning kohus on seisukohal, et isik on käesolevaks hetkeks teinud sellest vajalikud järeldused. Seda asjaolu toetab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatu, et ta tunnistab oma süüd ning teeb edaspidi kõik, et ta elu paremaks läheks. Samuti nähtub ka kinnipidamisasutuse iseloomustusest, et isik on enda sõnul aru saanud, et probleemide lahendamiseks ning seaduskuulekaks eluks tuleb oma senist käitumist muuta. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et käesolevaks hetkeks on isik saanud aru enda tegude tagajärgedest ning edaspidises elus käitub õiguskuulekalt. Pärast vabanemist on K.E olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

§ 180alusel tuleb K.E hüvitada ka kaitsjatasu.

Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 109,08 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks K.E-lt välja mõista 90 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 19,08 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 19,08 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, sõidukulus (15,90 eurot + käibemaks 3,18 eurot). Seega arvestab kohus summast 109,08 eurot maha summa 19,08 eurot ning tasumisele kuulub 90 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/