1-18-3501/15

1-18-3501 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-3501 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.A (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada A.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustmisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada A.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6. A.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. A.A vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja A.A-le. Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 24.08.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 24.04.
9. a kohtuotsusega tunnistati A.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.04.
10. a ja lõpp on 22.12.
11. a. A.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümme korda, millest 5 on kustunud. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on valdavalt pandud toime hetkeajel, ei ole ette planeeritud. Kuritegude toimepanemisi iseloomustab puudulik probleemilahendusoskus, alkoholi tarvitamine ja ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Taasühiskonnastavates tegevustes vangistuse jooksul isik osalenud ei ole. Käitumine ja suhtumine vanglas olles on olnud korrektne ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 4-toalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava õele. Käesoleval hetkel elab nimetatud aadressil kinnipeetava õde ja õemees. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel töökoht. Ettevõtte OÜ Xxxx juhatuse liige on esitanud kirjalikus vormis kinnituse A.A-le töökoha tagamise kohta isiku vabanemisel. Kinnipeetava sõnul töötas ta nimetatud ettevõttes ka 2016 detsember kuni 2018 märts. Peale seda kuni vangistuseni töötas Xxxx OÜ-s. Kinnipeetav on varasemalt töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitajana ja tööd teinud Eestis ning ka välismaal. Vangla K-raha andmetel võlgasid ei ole. Hetkel tuleb kinnipeetav enda sõnul oma majandamisega igapäevaselt toime. A.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.A vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et A.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei taha minevikus toimunud kuritegudest rääkida, toob välja, et tema muutis enda elu ning ei taha mingisugust kokkupuudet enam sellega. Samuti on ta kindel, et tema edaspidi saab hakkama seaduskuulekalt. Kohus peab nimetatud asjaolusid positiivseks, sest see viitab isiku motiveeritusele elada enda edasist elu õiguskuulekalt ning normikohaselt. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24 %, mis kohtu hinnangul ei ole piisavalt kõrge näitaja, et kohust veenda, et tegemist on ohtliku isikuga, kes ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Iseloomustuse kohaselt on isik välja toonud eesmärgid, millega soovib tegeleda vangistuse järgselt – tööle asumine, koolis õppimine teetöömasinate juhiks, maja remontimine ja talveks küttepuude tegemine. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval realistlikud lühi- ning pikaajalised eesmärgid, mis aitavad kaasa isiku normikohasele ning eesmärgipärasele käitumisele, sest tal on olemas siht mille poole edaspidi püüelda. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus prokuröri ja vangla arvamusega ning leiab, et isiku võib vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Pärast vabanemist on A.A olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.A , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/