1-17-1703/27

1-17-1703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-1703 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid E.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu E.L (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada E.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.10.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada E.L katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada E.L suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. E.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. E.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja E.L-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 29.03.
10. a kohtuotsusega tunnistati E.L süüdi KarS § 329 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 järgi asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. Nimetatud aja jooksul oli E.L kohustatud järgima talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 15.11.
11. a kohtumäärusega pöörati täitmisele E.L-ile Harju Maakohtu 29.03.
12. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.02.
13. a ja lõpp on 11.10.
14. a. E.L kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest kaks on arhiveeritud. Tegemist on isiku kolmanda vanglakaristusega. Varasemate kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ning soov saada majanduslikku kasu. Käesolev vangistus on täitmisele pööratud talle määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumise ning kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning isiku käitumine on olnud hea. Alates 29.03.2018 töötab kinnipeetav majandustöödel abitöölisena. 2018 juuni on inspektor-kontaktisiku poolt läbi viidud struktureeritud vestlused erinevatel teemadel. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter on heas seisukorras ja mugavustega. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel garanteeritud töökoht isikul puudub. Nähtub, et isik töötas enne kinnipidamist ning on elu jooksul olnud pidevalt hõivatud tööga. Isik peab töötamist vajalikuks, sest ilma tööta tunneb ta end kasutuna. Samuti töötab ta käesoleval hetkel ka vangistuses olles. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis poega materiaalselt toetama. E.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha E.L vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et E.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.L isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea. Tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega asuda vabanemisel alkoholismivastasele ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab E.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on seadnud endale realistlikud eesmärgid ning soovib elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on E.L olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.L, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/