1-18-4018/17

1-18-4018 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-4018 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Liis Suik (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu B.I (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada B.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.05.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.I katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada B.I suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.
7. B.I-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. B.I vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista B.I-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse B.I-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, B.I-le ja tema kaitsjale. Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 22.08.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 14.05.
11. a kohtuotsusega tunnistati B.I süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.04.
12. a ja lõpp on 07.05.
13. a. B.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib kolmandat korda. Vägivaldsuse raskus on vähenenud. Vägivaldsed kuriteod sooritatud grupis, juhtimisõiguseta sõitmised on toime pannud üksi. Käitumine on olnud sarnane varasemaga, kuid ühist soodustegurit on raske välja tuua. Vangistuse jooksul kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole ning lühikese karistusaja tõttu ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava. Tallinna Vangla ei toeta B.I vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on taluga, kus on kokku neli tuba ja köök. Nimetatud elukoht kuulub kinnipeetava isale. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on nõus kinnipeetavale tööd pakkuma FIE R P, kes on teadlik elektroonilise valve piirangutest ja kellaaegadest kinnipidamise kohustusest. Kinnipeetava enda sõnul on ta peamiselt töötanud ametlikult, kuid mingil perioodil ka mitteametlikult. Nähtub, et isik töö suhtes valiv ei ole ja on valmis ka vanglas töötama. Vabaduses on tema vanemad valmis teda toetama. B.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha B.I vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga. Leiab, et tegemist on isikuga, kes suudab korrektselt täita nõudeid ning on teinud ümberhindamisi ja tegelikult soovib elada õiguskuulekalt. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik suudab kohustustega toime tulla. Tal on olemas pere, kes teda toetab. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et B.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgituga, et isik soovib enda sõnul oma käitumist muuta. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega ning ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on töötamine, peale kriminaalhooldust Tartusse kolimine koos elukaaslasega ning tasapisi nõuete tasumine. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik on pidevalt oma elu jooksul töötanud ning omandanud töötamise jooksul teatavaid töökogemusi. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et isiku võib ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et isik suudab oma edaspidises elus käituda seaduskuulekalt, millele aitab kaasa ka sõltuvusprobleemide puudumine ning vabaduses pidev tööhõives osalemine. Pärast vabanemist on B.I olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.I, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/