Obsah (8)

§ 18§ 5§ 19§ 4§ 2§ 13§ 15§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18028 Kohtuasi X

) §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik esitas 29.12.2022 usaldusisiku hinnangu võlgnike majandusliku olukorra ja selle lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta ning võlgnike vara- ja võlgade nimekirjad. Usaldusisik esitas 05.01.2023 võlgnike poolt allkirjastatud vara- ja võlgade nimekirja. 3.
2. Võlgnikel on kohustusi kokku vähemalt 909 633,29 euro ulatuses, millest 442 971,45 eurot on võlgnik X kohustused ja 466 661,84 eurot on võlgnik Y kohustused. Igakuised kulutused on 2550 eurot. Kohustusi on täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600 eurot (sissetulek mõlemal on 1300 eurot). Võlgnikel on ühiselt kolm last. Võlgnik Y-l on veel üks alaealine laps, kes saab täisealiseks
3. a. Võlgnikel on alates
4. a kolm ülalpeetavat. Võlgnik X mittearestitav sissetulek
5. a on 1287 eurot ja nelja ülalpeetava osas on võlgnik Y mittearestitav sissetulek 1716 eurot. 3.
6. Võlgnikel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikud on püsivalt maksejõuetud. Kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlusi. Võlgnik X suhtes on täitemenetlusi alustatud aastatel 2020 – 2022 ja Y suhtes alates
7. a. 3.
8. Võlgnikel puudub vara, mida võlgade katteks realiseerida. Töötamine R OÜ-s on võlgnik Y kinnitusel vormistatud suulise lepinguga. Puudub selgus, millistel tingimustel on lepingud sõlmitud (sh töötasu kujunemine, töökohustused, puhkuse arvestus, muud kompensatsioonid jne). Võttes arvesse võlgnike poolt esitatud andmeid igakuise sissetuleku ja tasumise võimaluste kohta, ei ole nõuete täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Usaldusisiku hinnangul ei ole tõenäoline võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. 3.
9. Hinnangu koostamise seisuga on usaldusisikule esitatud andmetel sobivaim menetlusliik kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik viitab

§ 18

lg-le 1, mille teise lause kohaselt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Maakohus jättis rahuldamata 09.01.2023 määrusega mõlema võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks, tühistas maakohtu 09.12.2022 kohtumäärusega kehtestatud käsutuskeelu (p 3) ning vabastas usaldusisiku võlgnike usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt võlgnike kanda ja määras usaldusisiku tasu suuruseks 1569,60 eurot, millele lisandub käibemaks 313,92 eurot, kokku 1883,52 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata usaldusisiku taotluse hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 784,80 euro (sh km) ulatuses ja tegi määruse resolutiivosa punkti 3 teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4.
2. Usaldusisiku järelepärimiste teel kogutud andmete kohaselt on võlgnik X kohustused kokku 442 971,45 eurot ja Y kohustused 466 661,84 eurot. Võlgnikest abikaasade kohustused moodustavad järelpärimiste teel kogutud andmetel kokku 909 633,29 eurot. Võlgnikest abikaasade varasuhe on abieluvararegistri kohaselt varalahusus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat ning nende igakuised väljaminekud on võlgnike andmetel 2550 eurot. Võlgnikud on välja toonud, et igakuise kindla sissetuleku arvelt oleks võimalik pärast perekonna minimaalsete ülalpidamiskulude kandmist tasuda võlausaldajatele 646 eurot kuus. 3 2-22-18028 4.
3. Kohus nõustus usaldusisikuga, et esitatud andmetest lähtuvalt on võlgnikud püsivalt maksejõuetud. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused. Võlgnikel puudub võlgade katteks realiseeritav vara. Ei ole võimalik nõuete täitmine mõistliku aja jooksul lähtuvalt võlgnike varalisest seisundist ja kohustuste mahust. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole tõenäoline. Täidetud ei ole eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Võlgnikud esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud maakohtu 09.01.2023 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega algatada võlgnike võlgade ümberkujundamise menetlus või alternatiivselt kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus. 5.
5. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud põhjendamatult võlgnike avalduse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et võlgnike rahalised kohustused moodustavad kokku 909 633,29 eurot. Võlgnike peamiseks varaks on nende igakuine sissetulek netosummas 1300 eurot kuus ja peretoetus 596,72 eurot. Kokku 3196,72 eurot kuus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat ja nende igakuised väljaminekud on ca 2550 eurot kuus. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik võlgnike võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 5.
6. Kohus ei ole võlgnike ja usaldusisikuga arutanud võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kui kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis

§ 18

lg 1 kohaselt oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja pakkuma võimalust valida mõni muu maksejõuetusmenetluse liik, mida kohus ei teinud. Võlgnikud on alternatiivselt nõus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus samuti leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole.

1. Usaldusisik vastuses määruskaebusele on jätkuvalt seisukohal, et võlgnike maksejõuetusmenetluse sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus.
2. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule tagasi maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust.

§ 5lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse (vt ka Tln

RnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 5 ja RKTKm 18.11.2020, 2-18-15384, p 11).

1. Võlgnikud esitasid ühise maksejõuetusavalduse, milles märkisid maksejõuetusmenetluse valikuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise koos abikaasaga.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud. Täidetud ei ole

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on 4 2-22-18028 võlgnikel püsiv maksejõuetus, mis ei ole ajutine. Võlgnik X kohustused on kokku 442 971,45 eurot ja võlgnik Y kohustused on kokku 466 661,84 eurot. Võlgnike kohustused on kokku 909 633,29 eurot. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgnike suhtes on alustatud täitemenetlused. Võlgnikud saavad kohustusi täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600 eurot kuus (mõlemal võlgnikul on töötasu 1300 eurot kuus). Võlgnikel on tänaseks ka kolm alaealist ülalpeetavat ja sotsiaaltoetusi saadakse ühes kuus 596,72 eurot. Võlgnikud ei suuda võlausaldajate nõudeid täita mõistliku aja jooksul. Võlgnikel puudub piisav realiseeritav vara püsiva maksejõuetuse vältimiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et täidetud ei ole eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. 11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul oluliselt rikkunud menetlusnorme maksejõuetusavalduse menetlemisel (

§ 4

lg 1 ja lg 2 ning

§ 18

lg 1 ja lg 7) ning ennatlikult jätnud võlgnike maksejõuetusavalduse rahuldamata

§ 18lg 2 p 4 järgi.

Asi tuleb seetõttu saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. 11.1.

-i vastuvõtmisega lihtsustati maksejõuetusavalduse esitamist võlgniku jaoks. Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatu annab kohtule esialgse ülevaate asja menetlemiseks.

§ 4

lg 2 sätestab, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

-i eesmärk on võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamiseks ja uueks majanduslikuks alguseks (

§ 2

). Selleks maakohus võtab nõuetekohase avalduse menetlusse (

§ 13

) ja selgitab usaldusisiku abil (

§ 15

ja § 17) välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal edasise menetluse võimalused (

§ 18lg 1 ja lg 7).

Kohus ei saa otsustada ühegi

§ 18

lg 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt

§ 18

lg 3 järgi, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Samas tuleb kohtul võlgniku tahe maksejõuetusavalduse läbivaatamisel välja selgitada

§ 4

lg 2 ja

§ 18

lg 1 ning

§ 18

lg 7 kohaselt ning tulenevalt maksejõuetusavalduse kui hagita asja menetlusest

§ 4lg 1 järgi.

Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise või avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu (vt ka TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 11). 11.

1. Käesolevas asjas maakohus ei arutanud pärast usaldusisiku hinnangu saamist võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike jaoks sobiva menetluse algatamist ning edasise menetluse võimalusi. Maakohus jättis rahuldamata võlgnike maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks kohe pärast usaldusisiku hinnangu saamist ega käsitlenud vaidlustatud määruses usaldusisiku seisukohta, et võlgnikele sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus. 11.
2. Juhul, kui võlgnikele on

§ 18

lg 2 menetluse valikutest mõni muu sobivam menetlus kui võlgade ümberkujundamine ja kohus on seda võlgnikele pakkunud ning võlgnikud ei ole pakutud menetlusega nõus, saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata

§ 18

lg 2 p 4 ja

§ 18lg 3 järgi.

Samuti saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata pärast seda, kui on selgunud, et võlgnike jaoks ei ole sobivat menetlust

§ 18lg 2 valikutest.

Kolleegium nõustub võlgnike määruskaebuses tooduga, et kui kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja pakkuma võimalust valida muu menetluse

§ 18lg 2 valikutest.

5 2-22-18028

1. Võlgnikud on määruskaebuses alternatiivselt nõus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus samuti leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus eelnevalt leidis, et põhjendatud ei ole võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maakohtul tuleb maksejõuetusavalduse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas võlgnike suhtes on täidetud eeldused pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2. Võlgnikud on taotlenud tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv summas 70 eurot TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetud, kuna kaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluses osaleb lisaks võlgnikele ka usaldusisik ja menetluskulud jaotatakse seega

§ 8

järgi.

§ 8

lg 2 järgi avalduse läbivaatamise menetluskulud kannab võlgnik.

§ 8

lg 3 esimese lause kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata võlgnike 24.01.2023 riigilõivu tagastamise taotluse.

1. Võlgnikud tasusid määruskaebuse esitamisel riigilõivu kokku 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikel on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tuleb ka mõlema võlgniku määruskaebuse esitamisel vaidlustatud maakohtu määruse peale, milles tehti mõlema võlgniku osas eraldi menetluslikud otsused, tasuda riigilõivu samas suuruses kokku 20 eurot. Allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida tagastatava riigilõivu summa ja kellele ning millisele ja kelle arveldusarvele lõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
2. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. 16.

§ 18lg 10 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 6