kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Menetlusosaline võib nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kohtutäituril on ametialaselt sätestatud kohustus olema erapooletu, äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb ning käituma väärikalt (KTS § 2 lg 3, 4). KTS § 56 p 2 sätestab, et vääritu tegu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte. Tehingu tühisuse välistamiseks peab see olema ka vastavuses heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Hageja leiab, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud ametikohustusi enampakkumise korraldamisel, mis on kaasa toonud hageja korteriomandi omandiõiguse kaotuse ja tema perekonna elukoha kaotuse. Kohtutäitur nõustus selgesõnaliselt hageja taotlusega ja seadis selleks täiendava tingimuse, so kokkulepe Revensen OÜ-ga. Tingimus täideti tähtaegselt, seega oli hagejal eeldus ja näivus, et enampakkumist ei toimu ning ta ei pea muid toimingut äramuutvaid samme ette võtma, st pöörduda kohtusse jms. Juhul, kui kohtutäitur asus seisukohale, et enampakkumine tuleb vaatamata tema lubadusele läbi viia, oli tal kohustus esitada ka vastavad selgitused tulenevalt
lg 1 (kohustus selgitada täitemenetluse osalisele tema õigusi ja kohustusi).
lg 2 kohaselt, kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teeb ta viivitamata keeldumist põhjendava otsuse (sh on vastamise kohustus sätestatud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1), milles selgitab ka otsuse peale kaebamise korda. Kohtutäitur toimetab otsuse puudutatud isikule kätte tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Kui kohtutäitur siiski keeldus enampakkumise läbiviimise tühistamisest/lõpetamisest, pidi sellega kaasnema keeldumist põhjendav otsus, millele oleks hageja saanud esitada kaebuse. Seejuures oleks hagejale olnud ka selge asjaolu, et kohtutäitur soovib enampakkumisega jätkata. Hageja leiab, et kohustuste rikkumine on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine, kuna võis oluliselt mõjutada selle tagajärgi või toimumist. Hageja on seisukohal, et enampakkumise oluliseks tingimuseks on ka kohtutäituri seaduslikud või ebaseaduslikud toimingud enampakkumise läbiviimisel, mis avaldavad selle tulemile või tagajärgedele mõju.
kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seoses kohtutäituri tegevusega on hageja kaotanud võimaluse eeltoodud õiguskaitset kasutada ja sellele tugineda. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja tahte kohaselt ja täitedokumendi alusel (
Nimelt olid sissenõudjad nõus võlgnevuse ajatamisega ning andsid selleks nõusolekud. Seega enampakkumise läbiviimisel puudus vajadus ning see oli sellises olukorras lubamatu. Tegemist on samuti olulise ja arvestatava rikkumisega, mis avaldas mõju vaidlustatud enampakkumisele. 3.
lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kui kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, omandi ülemineku ei toimu, kuid tuleb arvestada, et enampakkumise akti koostamisel tekkib ostjal õigus omandiõiguse kinnistusraatatusse kandmiseks
4 Kinnistusraamatusse on kantud korteriomanikuna ostja, OÜ Ilyway, hageja nõuab kinnisasja ostjalt välja KTS § 9 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 8 lg 1 varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Hageja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus, mille tulemusel kaotas hageja kinnisasjale omandiõiguse, on õigusvastane ning arvestades, et kohtutäitur on oma kutsetegevuses asjatundja, on see süüline. Hagejale tekitatud kahju ei olnud hagejal võimalik vältida ja seda ei ole võimalik kõrvaldada. Hageja kahju seisneb asjaolus, et kohtutäituri toimingute tulemusena on ta jäänud eluruumita ning on sunnitud seda kuni õiguste taastamiseni üürima ja kandma igakuiselt kahju summas 200 eurot. Hageja esitab kahjunõude TsMS § 370 lg2 kohaselt alternatiivina (tingimuslikult, vt TSMS kommenteeritud väljaanne II lk 434 p 3.5.2 b), st nõude osas tuleb võtta seisukoht juhul, kui rahuldatakse nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kohtutäitur Andrei Kreki kanda, kuna kohtuvaidluse on põhjustanud kohtutäituri tegevus. Hageja palub hagiavalduses esitatud nõuded rahuldada: tunnistada kehtetuks kohtutäituri Andrei Kreki poolt 14.03.2023 kuni 21.03.2023.a täiteasjas nr 066/2022/819 läbiviidud enampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil XXX(registriosa nr XXX); tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile aadressil XXX(registriosa nr XXX); nõuda kinnisasi OÜ-lt Ilyway välja; tuvastada OÜ Ilyway kohustus anda nõusolek (tahteavaldus) kinnistu teise jao omanikukande, muutmiseks, mille kohaselt, kustutada OÜ Ilyway omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda omanikuna T. Z.; asendada OÜ Ilyway tahteavaldus kohtuotsusega; välja mõista kohtutäitur Andrei Krekilt kahjuna alates 01.04.2023.a tasumisele kuuluv eluruumi üürihind 200 eurot kuus kuni käesolevas kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud jätta kohtutäitur Andrei Kreki kanda 4. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja selgitab, et Revensen OÜ, omandades nõude, muutus eelneva kostja OÜ Renovum õigusjärglaseks. Puudub vaidlus, et hageja esitas hagi talle teadaoleva sissenõudja ja võlausaldaja OÜ Renovum vastu hagi õigeaegselt. Puudub vaidlus, et uus võlausaldaja ei ole nõude loovutamisest hagejat teavitanud. Hageja saiväidetava teate ja teabe 07.06.2023.a kohtutäituri hagi vastusega ja Renovum OÜ vastuse ja taotlusega ning nende lisadega tutvumisel. Hageja ei ole eelnevalt teadet saanud ning seda tõendab lisaks esitatud tõendile ka asjaolu, et hagi esitati endise võlausaldaja vastu. Hageja esitas viivitamatult ka taotluse kostja asendada. Täitemenetluses sissenõudja asendamise otsustab kohtutäitur (
). Kohtutäitur võtab täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega. Kui 5 sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Seega täitemenetluses otsustab sissenõudja staatuse üle omakorda kohtutäitur, millist otsust saab võlgnik või ka sissenõudja omakorda vaidlustada. Juhul kui võlgnikku oleks tõesti teavitatud (antud juhul toimus teavitamine 07.06.2023.a ja seda õiguseelneja poolt) otsustab sissenõudja asendamise täitemenetluses siiski kohtutäitur kontrollides õigusjärgluse olemasolu ja nõuetekohasust. VÕS § 170 sätestab, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega antud juhul toimus võlgniku suhtes nõude loovutamine 07.06.2023.a. Kuna hagi on õigeaegselt esitatud õiguseelneja vastu ja nõude üleminekul võlgniku suhtes on kostja asendatud, ei ole ka nõue aegunud. Õiguseelneja suhtes kehtivad kõik eelnevad menetlustoimingud. Eeltoodu on ka põhjuseks, miks hagi ei saa jätta läbivaatamata. Hageja leiab, et sellises olukorras kohaldub ka hea usu põhimõte, st mille kohaldamisel võib hagi aegumise jätta kohaldamata. Nimelt olukorras, kus nõuet loovutatakse ja sellest ei teavitata võlgnikku, sh sissenõudja vahetumisest on ilmselt äärmiselt ebaõiglane tõlgendada olukorda võlgniku kahjuks. Riigikohus on korduvalt pidanud lubatavaks piirata aegumisele tuginemist lähtuvalt hea usu põhimõttest. Hageja on selgitanud, milles seisneb enampakkumise vaidlustamine sisuliselt ning jääb põhjenduste juurde. Arusaamatuks jääb kohtutäituri väide, et maksegraafiku kokkuleppe tingimuste kohaselt pidi võlgnik tasuma esimese makse enne enampakkumise lõppemist, st enne 21.03.2022 ning seoses maksete mitte tegemisega ei olnud enampakkumine tühistatud. Väide on ilmselt ainetu, kuid samas kinnitab, et kohtutäitur oli kokkulepetest ilmselgelt teadlik ja aktsepteeris neid. Võlgnik ei olevat oma kohustusi täitnud. Võlgniku tööandja pidas töötasust kinni 70,00 eurot, kuigi kokkuleppe kohaselt pidi võlgnik tasuma 150,00 eurot. Esiteks hageja selgitab, et kokkuleppe kohaselt pidi maksmine toimuma kuu lõpuni. Teiseks, hageja tööandjale esitati kohtutäituri poolt kokkuleppele vastav teade 10.03.2023.a, so peale töötasu maksmist ning tööandja ei saanud enam kogu summat kinni pidada. Samas on oluline, et antud teade samuti kinnitab, et jõuti kokkuleppele. Kolmandaks, hageja tasus tähtaegselt summale juurde 80 eurot (mis teeb kokku 150 eurot) 24.03.2023.a (kontolt ülekanne 24.03.3023.a). Väide, et sissenõudjale Renovum OÜ ei ole võlgnik midagi tasunud ei ole asjakohane. Kohtutäitur oli teadlik, et võlausaldaja oli nõus enampakkumise tühistamisega ning ei saanud olla teadlik kas hageja tasus või ei tasunud osamakseid. Kusjuures hageja asus ka antud osamakseid tasuma. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et vastuväited on otsitud ning põhjendamatud ja hagi kuulub rahuldamisele. 5. Hageja taotles hagi tagamist ja hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge T. Z. kasuks käesolevas tsiviilasjas OÜ ILYWAY vastu esitatud nõude tagamiseks. 19.04.2023.a. määrusega rahuldas kohus T. Z. hagi tagamise taotluse (dtl 211-216) ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris OÜ ILYWAY korteriomandile asukohaga XXX registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku eelmärke T. Z. kasuks käesolevas tsiviilasjas nr 2-235109 OÜ ILYWAY jt vastu esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks. KOSTJA KOHTUTÄITUR ANDREI KREKI VASTUVÄITED 6 6. Kohtutäitur Andrei Krek T. Z. hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtutäitur leiab, et T. Z. hagi tuleb jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata; kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning menetluskulud T. Z. kanda. Kohtutäitur ei vaidle vastu järgmistele asjaoludele: T. Z. on võlgnik täitemenetlustes 066/2022/819, 066/2022/2101 ja 042/2022/688. Kohtutäitur müüs täitemenetluse käigus 14.03.2023-21.03.2023 toimunud avalikul enampakkumisel võlgnikule kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) OÜ-le Ilyway hinnaga 12300 eurot. Kohtutäitur vaidleb täies ulatuses vastu asjaolule, et enampakkumise läbiviimisel esines rikkumisi, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohtutäitur nõustub Renovum OÜ seisukohaga, et hagi ei ole esitatud kohase kostja vastu. Renovum OÜ selgituste kohaselt loovutas Renovum OÜ talle kuuluvad nõuded hageja vastu Revensen OÜ-le alates 15.12.2022. Nõuete loovutamise leping on 06.12.2022.a tõestatud Tallinna notari M.V. poolt notaribüroos aadressil xxx. Sissenõudjaks on alates 15.12.2022.a Revensen OÜ, kelle vastu hagi esitatud ei olnud. Hageja oli nõude loovutamisest teavitatud Renovum OÜ 03.01.2023 e-kirjaga. Seega oli hagejale sissenõudja vahetumisest teada. Hageja ei ole esitanud hagi õige sissenõudja vastu. Hagi rahuldamine mõjutaks sissenõudja Revensen OÜ õigusi, kuna tema nõue oli enampakkumise tagajärjel rahuldatud (
lg 1 p 3 kohaselt võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist).
Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-101-07, p 11; 3-2-1-8-08, p 11), et tegemist on aegumise tähtajaga. Seega ei ole kohtul võimalik ka vastavat tähtaega ennistada. 7. Enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud.
lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla asjaolu, kas täitmisteade ja arestimisakt on hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud või on enampakkumine toimunud tühise arestimise alusel (
Antud juhul kõik eespool mainitud dokumendid olid võlgnikule nõuetekohaselt toimetatud, mille kohta vaidlust ei ole. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitetoimingu (enampakkumine) edasi lükkamiseks.
kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse alusel. Maksegraafiku kokkuleppe tingimuste kohaselt pidi võlgnik tasuma esimene makse enne enampakkumise lõppemist, st enne 21.03.2022. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. Võlgniku tööandja pidas töötasust kinni 70,00 eurot, kuigi kokkuleppe kohaselt pidi võlgnik tasuma 150 eurot. Ka sissenõudjale Renovum OÜ ei ole võlgnik midagi tasunud. Seoses sellega ei olnud enampakkumine tühistatud.
kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamatult tarvitusele võtma kõik sunniabinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega puudub kohtutäituril õigus täitetoimingu edasi lükkamiseks, eriti kui võlgnik oma tasumise kohustusi ei täida. Võlgnikule oli teada, et kohtutäitur enampakkumist ei tühista vähemalt enampakkumise algatamise hetkel, st 14.03.2023 ning korduvalt alates 21.03.2023, kui ta sai enampakkumise akti kätte. Võlgnik ei ole seda asjaolu vaidlustanud
sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu kaotas ta õiguse nimetatud asjaolule tugineda. 7
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäitur leiab, et hagi ja kahju hüvitamise taotlused on põhjendamatud. KOSTJA REVENSEN OÜ VASTUVÄITED 8. Kostja Revensen OÜ ei pea hagi õigeks ja ei tunnista hageja esitatud nõudeid täies ulatuses. Kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ehk hagi Renovum OÜ suhtes on tagasi võetud. TsÜS § 160 lg 2 p 6 kohaselt kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes on võrdsustatud hagi esitamisega. Seega Revensen OÜ vastu on hagi esitatud 14.06.2023.a.
lg 1 sätestatud hagi esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja, st seda ei saa ennistada (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07, p 11, 12). Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
) § 223 lg 1 võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Seega kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe (vt Riigikohtu 17.05.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05, 28.09.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-21-69-11)
lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (
lg 2 p 3, samuti
lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (
Riigikohus on märkinud, et
lg 1 kohaselt võib esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks muuhulgas juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine 9 ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise ….. Kui vara arestimise tühisust ei tuvastata, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole
Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat teavitati enampakkumisest korrakohaselt (
14. Vara arestimisega seonduvat hageja käesoleval juhul ei vaidlusta. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Oma ametitegevuses peab kohtutäitur olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb (KTS § 2 lg 3) . Hageja leiab, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud ametikohustusi enampakkumise korraldamisel, mis on kaasa toonud hageja korteriomandi omandiõiguse kaotuse ja tema perekonna elukoha kaotuse. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kohtutäitur on sõna murdnud. Kohtutäitur seadis tingimused, mille puhul enampakkumist ei toimu. Hageja need täitis. Kohtutäituri poolt laekus aga enampakkumiseakt, et asi on müüdud. Hageja seisukohalt on see ebakõlbeline ja lubamatu. Lisaks ei teinud kohtutäitur otsust enampakkumise korraldamise mittemuutmise (tühistamata jätmise) kohta, mida oleks saanud täiendavalt vaidlustada (dtl 301). Kohtutäitur hageja seisukohaga ei nõustunud ja märkis, et
lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla asjaolu, kas täitmisteade ja arestimisakt on hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud või on enampakkumine toimunud tühise arestimise alusel (
Antud juhul mainitud dokumendid olid võlgnikule nõuetekohaselt toimetatud, mille kohta vaidlust ei ole. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitetoimingu (enampakkumine) edasi lükkamiseks.
kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel. Maksegraafiku kokkuleppe tingimuste kohaselt pidi võlgnik tasuma esimene makse (osamakse 150 eurot) enne enampakkumise lõppemist, st enne 21.03.
Olukorras kus saavutati kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel ja andes võlgnikule tingimuse, mille täitmisel enampakkumine tühistatakse, tekkis hagejal õiguspärane ja põhjendatud ootus, et tingimuse täitmise korral kohtutäitur enampakkumist läbi ei vii. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Õiguspärase ootuse põhimõte välistab antud lubadusest sõnamurdliku taganemise. Avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur peab oma tegevuses mitte üksnes olema erapooletu, vaid järgima ka üldtunnustatud moraalinorme, milleks kahtlemata on sõna- või antud lubaduse pidamine. 11 17. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga ka selles, et kuivõrd hageja ei pöördunud pärast enampakkumise toimumist /sellest teadasaamist
kohase kaebusega kohtutäituri poole, ei saa ta enam hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tugineda asjaoludele, mida saanuks esitada kaebuses kohtutäituri tegevusele. Hageja eesmärk käesoleva hagi esitamisel on saada tagasi korteriomand. Kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale
Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tulnuks esitada igal juhul arvestades muuhulgas ühekuulist nõude esitamise aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, jättes korrakohaselt võlgniku teavitamata (oma lubadese /seisukoha muutmisest) ja käitudes täitetoimingu tegemisel vastuoluliselt ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus möönab, et võlgnikul oli võimalus ka varem otsida võimalusi sissenõudjatega maksekokkulepete sõlmimiseks, mitte oodata enampakkumise teate saamist. Kohus nõustub ka sellega, et kohtutäituril on tulenevalt
lg 1 kohustus võtta viivitamatult tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning võlausaldajatel ega kohtutäituril ei ole kohustust maksekokkuleppeid / maksegraafikuid sõlmida, kuid eeltoodu ei tähenda kuidagi, et kohtutäitur võiks täitetoiminguid tehes käituda vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt. Eeltoodud põhjendustel tunnistab kohus kehtetuks kohtutäitur Andrei Kreki 14.03.2023 21.03.2023.a täiteasjas nr 066/2022/819 läbiviidud enampakkumise, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx. 18.
lg 2 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel. Hageja nõuab hagis ostjalt Ilyway OÜ-lt ostetud asja tagasi AÕS § 80 alusel. Kuivõrd kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, ei teki ostjal (OÜ-l Ilyway) korterile omandit
Vastavalt AÕS § 80 lg 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi 2- lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus tunnustab hageja omandiõigust korteriomandile aadressil xxx(registriosa nr XXX) ja kohustab OÜ-d Ilyway korteriomandi T. Z.le välja andma. AÕS § 64¹ sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohustab OÜ-d Ilyway andma tahteavalduse /nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri omanikuna kinnistusraamatusse T. Z.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. OÜ Ilyway tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. 12 Vastavalt
lg 2 ka
lg 4 võib ostja (OÜ Ilyway) nõuda sissenõudjatelt (OK Incure OÜ ja Revensen OÜ) müügihinna tagastamist. 19. Esialgne võlausaldaja Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 nõude Revensen OÜ-le ning saatis teate loovutamise kohta hagejale 03.01.2023 (dtl 226-228). Revensen OÜ leiab, et kuivõrd hageja pidi olema ja oli loovutamisest teadlik, kuid haginõue Revensen OÜ vastu esitati 09.06.2023 (dtl 243), siis on
ÜS) § 142 lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tulenevalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud tähtaegselt. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eesmärk on kujundada ümber olemasolevat õiguslikku olukorda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt.
lg 2 ja
lg 2 näevad ette enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed erinevatele täitemenetluse osalistele.
lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (
lg 2 p 3, samuti
Hagi on õigeaegselt esitatud õiguseelneja (Renovum OÜ) vastu, kostja on menetluses asendatud (Revensen OÜ-ga) ning õiguseelneja suhtes kehtivad kõik eelnevad menetlustoimingud. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine ei too kaasa aegumise tähtaja katkemist ega peatumist. Kostja viide TsÜS § 160 lg 2 p 6 (aegumise peatumine hagi esitamisega / hagi esitamisega võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine ja nõude esitamine) ei ole asjakohane. 20. Hageja nõuab kohtutäitur Andrei Krekilt kahjuhüvitist, so üürimaksete hüvitamist alates 01.04.2023.a igakuiselt 200 eurot kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse jõustumiseni. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 4 ning eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kohtutäituri poolt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse maksmapanemiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja. Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalikõiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks tavapärastele eeldustele nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lgst 1 kui ka
Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus
lg 1 alusel.
lg 6 13 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (Riigikohtu 30.01.2019.a lahend 2-17-8492/28 p 15). Tulenevalt VÕS § 1945 lg 1 p 7 on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tõendatud on kohtutäituri õigusvastane tegu, ehk enampakkumise läbiviimine olukorras. kus võlgnik täitis enampakkumise läbiviimise vältimiseks täituri seatud tingimuse ning teavitamata võlgnikku antud lubaduse / seisukoha muutmisest. Sõnamurdlik käitumine on vastuolus nii kohtutäituri ametialase kohustusega olla erapooletu ja usaldusvääriline (KTS § 2 lg 3, 4) kui ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). Võlgniku teavitamata jätmisega enampakkumise läbiviimisest (vaatamata sellele, et võlgnikul oli sissenõudjatega saavutatud kokkulepe maksegraafikujärgseks tasumiseks ja võlgnik täitis ka kohtutäituri seatud tingimuse) rikkus kohtutäitur
Enampakkumise läbiviimise tulemusel jäi hageja ilma omandist. Kuivõrd hagejal muud elamispinda ei ole ning hageja ülalpidamisel on kolm last (dtl 22-24), võimaldas uus omanik, OÜ-ga Ilyway hagejal perega korteris elada, kuid igakuise üüritasu 200 euro eest. Hageja on tõendanud, et tasub igakuiselt kostja seaduslikule esindajale 200 eurot (dtl 270-273). Üüritasu on varaline kahju (VÕS § 128 lg 2 ja 3) / täiendav kulu, mida hageja on sunnitud kandma kohtutäituri õigusvastase tegevuse tõttu. Kui kohtutäitur poleks õigusvastaselt käitunud (hageja teadmata ja vastupidiselt lubatule korteriomandi enampakkumisel võõrandanud), poleks hagejal eluruumi kaotusele lisaks igakuist üürikulu / kahju tekkinud. Hagejal olnuks võimalus näiteks täiendavate tingimuste täitmisega ära hoida eluaseme kaotamist või kasutada muid võimalusi oma kohustuste täitmiseks (võlgade ümberkujundamine) Kostja ei ole tõendanud, et, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi või esinesid süüd välistavad asjaolud. Kahju ei olnuks hagejal võimalik ära hoida ka
lg 1 kaebuse esitamisega täituri tegevusele, kuivõrd kaebuse esitamine ja lahendamine ei muudaks kehtetuks aset leidnud enampakkumist. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kohtutäitur Andrei Krekilt välja kahjuhüvitise, so üürimaksete hüvitise igakuiselt 200 eurot alates aprillist 2023 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kahju suurus 1200 eurot (6 x 200). Menetluskulude jaotus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.