← Eesti

4-22-4139/41

Obsah (8)§ 114§ 62§ 69§ 16§ 19§ 12§ 174§ 38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) §-de 62 ja 114 alusel e-kirjaga väärteotoimiku koopia.

  1. PPA
  2. novembri
  3. a vastuses märgiti, et tulenevalt

§ 114

lg-st 5 asub väärteotoimik kaebuse esitamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. A. Kristovald võib toimikuga tutvuda Jõhvi politseijaoskonnas. 4-22-4139

  1. A. Kristovald esitas
  2. novembril 2022 maakohtule kaebuse, taotledes enda karistamist juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga. Ta palus ka hinnata, kas kohtuvälise menetleja otsustus jätta talle väärteotoimiku koopia elektrooniliselt edastamata oli õiguspärane. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk täpsustas
  3. jaanuaril 2023 seda taotlust ja palus maakohtul tunnistada, et kohtuväline menetleja rikkus A. Kristovaldi

§ 62

lg-st 4 tulenevat õigust saada taotluse esitamise korral koopia väärteotoimikust.

  1. Viru Maakohus tühistas
  2. veebruaril 2023 kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja mõistis A. Kristovaldile karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kohtupraktika kohaselt saab maakohus karistust mõistes tugineda vaid kohtuotsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele. Menetlusaluse isiku kaks eelnevat väärteokaristust on praeguseks arhiveeritud. Arvestades kehtivate karistuste puudumist, on A. Kristovaldi võimalik mõjutada õiguskuulekusele rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Maakohus tunnistas ka menetlusaluse isiku õiguste rikkumist, kuna

§ 62

lg 4 alusel oli kohtuväline menetleja kohustatud talle väljastama väärteotoimiku koopia. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Kohtuväline menetleja esitas Viru Maakohtu otsusele kassatsiooni. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kristovaldile mõistetud karistuse osas ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Muutmist vajab kohtupraktikas omaksvõetud seisukoht, mille kohaselt võib karistuse mõistmisel arvestada üksnes neid karistusi, mis on kehtivad ka kohtuotsuse tegemise ajal. Karistuse liigi ja määra valikul oleks põhjendatud lähtuda sellest, millised karistused olid isikul kehtivad siis, kui ta uue teo toime pani. Kassaator ei nõustu ka järeldusega, et A. Kristovaldi õigusi rikuti sellega, et talle ei väljastatud elektrooniliselt väärteotoimiku koopiat.

§ 62

lg 4 reguleerib väärteo tõttu kahju saanud isikute õigusi ega laiene menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale. Menetlusosalise õiguse tutvuda toimikuga kohtuvälise menetleja juures näevad ette

§ 69lg 6 ja § 114 lg 5.

7. A. Kristovaldi kaitsja palub kassatsioonivastuses jätta kassatsiooni rahuldamata. Esimese astme kohus asus Riigikohtu praktikale tuginedes veatule seisukohale, et maakohus võib tugineda üksnes kohtuotsuse tegemise ajal kehtivatele karistusandmetele. Kohus leidis õigesti sedagi, et

§ 62

lg 4 alusel on ka menetlusalusel isikul õigus saada väärteotoimiku koopia kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kaitsja arvates annab viidatud säte menetlusosalisele õiguse taotleda toimikust koopiat juba alates üldmenetluses väärteoprotokolli koostamisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Tähelepanu väärivad kassatsiooni argumendid, millega vaidlustatakse A. Kristovaldi karistust (I). Erinevalt kassaatorist nõustub kolleegium aga maakohtu seisukohaga, et

§ 62

lg 4 paneb kohtuvälisele menetlejale kohustuse väljastada menetlusosalisele tema taotlusel väärteotoimiku koopia (II). I 9. Maakohus muutis A. Kristovaldile PPA määratud karistust põhjusel, et menetlusaluse isiku varasemad väärteokaristused olid kohtuotsuse tegemise ajaks karistusregistrist kustutatud. Asjaolust, et A. Kristovaldil pole kehtivaid karistusi, järeldas kohus, et eripreventiivsed 2

(5)4-22-4139 kaalutlused ei õigusta juhtimisõiguse äravõtmist ja menetlusalust isikut on võimalik mõjutada rahatrahviga. Seejuures viitas maakohus Riigikohtu praktikale.
  1. Riigikohus on tõepoolest leidnud, et isiku varasemaid karistusi saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud (nt RKKK 19.10.2018, 4-17-5471/19, p 27)
  2. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et vahetult enne käesolevas väärteoasjas otsuse tegemist muutis Riigikohus oluliselt senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest (RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76). Uue kohtupraktika järgi keelab karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel.
  3. Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist. Menetlejal tuleb igal üksikjuhul otsustada, kas üldse ja kui, siis mil määral varasemad – nii kehtivad kui ka arhiveeritud – karistusandmed uut karistust mõjutavad.
  4. KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9). Teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Samas tuleb menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt ka viidatud määrus nr 1-15-1446/76, p 18). Ühtlasi jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-17-5471/19, p 26).
  5. Ehkki üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele, ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid. Arhiveeritud karistusandmete niisugune hindamise võimalus ei tähenda seda, et tähelepanuta jäetaks isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine (analoogiliselt viidatud määruses nr 1-15-1446/76, p 16). Tuleb silmas pidada, et mida kaugemale minevikku varasemad süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on võimalik sedastada, et varasemad karistused on kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma tähtsuse minetanud.
  6. Käsilolevas asjas on tuvastatud, et A. Kristovald ületas
  7. oktoobril 2022 mootorsõidukiga kiirust, tehes seda aasta jooksul juba kolmandat korda. Sellistel asjaoludel pidanuks maakohus vähemalt kaaluma võimalust arvestada A. Kristovaldi karistuse liigi ja määra valikul menetletava teo toimepanemise ajal kehtinud varasemate karistustega, kuigi need olid kohtuotsuse tegemise hetkeks arhiveeritud. Välistades varasemate karistuste arvesse võtmise üksnes nende registrist kustutamise tõttu ja hindamata nende sisulist asjakohasust A. Kristovaldi iseloomustava teabena, 3
(5)4-22-4139 tegi maakohus karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena (RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 28). Seega tuleb väärteoasi saata karistuse küsimuse uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. II 16.

§ 62

lg 4 esimene lause sätestab, et menetleja väljastab taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Kassaator ei nõustu maakohtu seisukohaga, et osundatud säte annab väärteotoimiku koopia saamise õiguse ka menetlusosalisele, s.o menetlusalusele isikule ja kaitsjale (

§ 16

). Kohtuvälise menetleja arvates on

§ 62

lg 4 järgi koopia saamise õigus vaid sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga, mööndes, et 30. aprillil 2021 jõustunud muudatusega

§ 62

(kohtuvälise menetluse andmete avaldamine) täiendamine neljanda lõikega selle praeguses sõnastuses ei ole seadussüstemaatiliselt kõige õnnestunum ja on tekitanud tõlgendusprobleeme. 17.

§ 62

lg 4 sõnastuse kohaselt on koopia saamise õigus kõigil isikutel, kellel on õigus väärteotoimikuga tutvuda, mitte üksnes väärteo tõttu kahju saanud isikul ja tema esindajal. Vastupidisel juhul oleks seadusandja piirdunud vaidlusaluses lõikes viitega § 62 lg-le 3. Kolleegiumi järeldust kinnitab ka

§ 62

muutmise seaduse eelnõu (215 SE II, Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri, milles on sõnaselgelt märgitud, et

§ 62

lg 4 hõlmab menetlusaluse isiku ja tema kaitsja õiguse saada koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust. 18. Menetlusosalise õiguse menetlusdokumentide ja toimikuga tutvuda sätestavad

§ 19lg 1 p 6, § 69 lg 6 ja § 114 lg 5.

Seega laieneb menetlusosalisele ka

§ 62lg 4 järgne õigus saada soovi korral menetlusdokumendi või toimiku koopia.

Menetlusosalisele jääb endiselt alles ka võimalus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures, nagu see tuleneb

§ 69

lg-st 6 ja § 114 lg-st 5.

§ 62

lg 4 tagab aga menetlusalusele isikule ja kaitsjale täiendava võimaluse tutvuda kohtuvälise menetluse andmetega ka mujal kui menetleja juures. Samuti ei anna teistsuguseks järelduseks alust

§ 12

lg-tes 2 ja 3 sisalduv menetlusaluse isiku õigus taotleda väärteoasja arutamist enda elukoha järgi. Kolleegiumi hinnangul on menetlusosalisel õigus esitada taotlus väärteotoimikust koopia saamiseks alates

§ 69

lg 6 järgse toimikuga tutvumise õiguse tekkimisest, s.o väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kätteandmisest. Sarnaselt on väärteotoimiku väljastamise reegleid PPA-le selgitanud ka õiguskantsler (vt õiguskantsleri 05.04.2023, nr 7-4/230470/2301872 ja 13.09.2023, nr 7-7/231231/2304666). 19.

§ 62

lg 4 võimaldab väljastada menetlusdokumendi või väärteotoimiku ka digitaalselt, nt e-toimiku kaudu või e-postiga. Juba viidatud seaduseelnõu 215 SE teise lugemise seletuskirjast nähtub muudatuse eesmärk suunata inimesi taotlema kohtuväliselt menetlejalt menetlusdokumentide ja väärteotoimiku digitaalset koopiat. Kolleegium leiab, et see kiirendab muu hulgas väärteomenetlust, kuna vastulause või maakohtule kaebuse esitamise aeg ei ole enam sõltuvuses sellest, millal menetlusosalisel on võimalik minna kohtuvälise menetleja juurde või millal menetleja saab talle toimikut tutvustada. Koopiate selline edastamine e-posti teel või e-toimikus ei ole kohtuvälisele menetlejale ka sedavõrd koormav, et kaaluks üles menetlusaluse isiku kaitseõiguse. 20. Maakohus tuvastas seega õigesti A. Kristovaldi õiguse rikkumise seoses väärteotoimiku koopia

§ 62lg 4 alusel väljastamata jätmisega. 4

(5)4-22-4139 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174p-st 7 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 28.

veebruari 2023. a otsuse A. Kristovaldile mõistetud karistuse osas ja saadab väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 22.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 936 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.