Obsah (6)

§ 178§ 218§ 174§ 175§ 659§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-22-14202 Tsiviilasi AB

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas
2. septembril 2022 avalduse Kristiina Auli (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Avaldaja nõudeks oli avaldaja, kui kahju hüvitanud kindlustusandja regressinõue kahju põhjustanud isiku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja hinnangul vastutab puudutatud isik I kui korteri omanik, kust kahju tekitanud veeleke sai alguse. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kahju ei lähtunud mitte puudutatud isiku I eriomandi esemest, vaid kaasomandi esemest. Avaldaja peab esitama nõude korteriühistu vastu. Avaldaja palus
3. oktoobri
4. a menetlusdokumendis alternatiivselt mõista kahju ja viivise Tartu linn, XXXXX korteriühistult (puudutatud isikult II). Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega avalduse puudutatud isik I vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata, rahuldas avalduse puudutatud isik II vastu, mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4499 eurot 14 senti ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
8. oktoobrist 2022 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt välja menetluskulu 2868 eurot 48 senti ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis riigilõivu puudutatud isiku II kanda, avaldaja muudest menetluskuludest 1/3 puudutatud isiku II ja 2/3 avaldaja enda kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja menetluskulu 489 eurot 20 senti, kohustades puudutatud isikut II tasuma avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et puudutatud isik I ei ole rikkunud oma korrashoiukohustust ega kohustust teavitada korteriühistut võimalikust kahjustumisest või selle ohust. Maakohus rahuldas 2 alternatiivse nõude korteriühistu vastu. Korteriühistu rikkus kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrasolek ega tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Maakohus jaotas menetluskulud, jättes puudutatud isiku I kulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku I
9. juuli
10. a menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 5172 eurot 48 senti, s.o õigusabikulu 5040 eurot (35 t * 120 eurot / t + käibemaks 840 eurot) ja sõidukulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km * 0,3 eurot / km + käibemaks 22 eurot 8 senti). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja ei ole puudutatud isiku I menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Puudutatud isikut I esindas

§ 218lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja.

Tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus pidas puudutatud isiku I esindaja ajakulu põhjendatuks vaid osaliselt. Asi oli keskmise keerukuse ja mahukusega. Esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades saab eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas. Eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Kuigi menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, kinnitab ajakulu osalist põhjendamatust seegi, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja, kes on ka varasemalt sarnastes menetlustes osalenud (tl 91), ajakulu on avaldaja juristist esindaja omast umbes 2,5 korda suurem. Asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised jm suhtlus on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil. Kui tutvumisele ja analüüsile ei järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja analüüside kulu vastaspoole poolt hüvitamine üldjuhul põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada esindatavale ülevaadete ja selgituste koostamise kulu. Ka Riigikohus ei ole pidanud põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Puudutatud isiku I hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt juba varasemates toodut. Arvestades eeltoodut, tehtud toiminguid, tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu ja kvaliteeti, samuti
5. jaanuari
6. a kohtuistungi kestust, pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 19 tundi, s.o rahaliselt 2736 eurot (19 t * 120 eurot/t + käibemaks 456 eurot). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb talle hüvitada ka käibemaks (

§ 174lg 10).

Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras justiitsiministri

1. augusti
2. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Advokaadibüroo Talts & Partnerid ning Tartu kohtumaja vaheline kaugus on 184 km, seega on põhjendatud hüvitada korra § 17 lg 2 alusel istungile ja tagasi sõidu kulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km * 0,3 eurot/km + käibemaks). Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 2868 eurot 48 senti (2736 + 132,48). MÄÄRUSKAEBUS
5. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku I taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2304 eurot rahuldamata, teha asjas uus määrus, millega rahuldada puudutatud isiku I taotlus menetluskulude hüvitamiseks täielikult ja mõista avaldajalt 3 puudutatud isiku I kasuks välja tsiviilasjas nr 2-22-14202 kantud menetluskulud kogusummas 5172 eurot 48 senti. Puudutatud isik I palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt oli tsiviilasi keskmisest keerukam. Hoolimata tsiviilasja hinna suurusest on käesoleval juhul vaieldamatult tegemist keeruka vaidlusega nii juhtunu asjaolude väljaselgitamise, kui ka õiguse kohaldamise poolest. Pooltel oli vaidlus nii kahjujuhtumi asjaolude, kui ka kohalduva õiguse, sh tõendamiskoormise jaotuse üle. Tartu Maakohus möönis ka ise
6. jaanuaril 2023 toimunud istungil, et tsiviilasja aluseks olevad asjaolud on keerulised ning puudub ühtne kohtupraktika, mis annaks kohtule selge juhise asja lahendamiseks. Kahjujuhtumi asjaolude selgitamise ja tõendamise kohustus jäi täielikult puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ei olnud enne kohtusse pöördumist välja selgitanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik I tegeles tõendite kogumisega, hoolimata, et kanalisatsioonipüstaku puhastusluugi korgi lekkega seonduvad asjaolud on kahju hüvitamise nõude eeldusena kahjunõude avalduse aluseks ning seega avaldaja selgitada ja tõendada. Seetõttu on väär maakohtu seisukoht, et ajakulu kliendile menetlusliku olukorra selgitamiseks ja tõendite kogumiseks olnuks ülemäärane või põhjendamatu. Maakohus välistas kohtumääruses puudutatud isiku I kohustuste rikkumise ja vastutuse avaldaja ees, tuginedes üksnes ja ainult puudutatud isiku I antud selgitustele ning kogutud ja kohtule esitatud tõenditele. Puudutatud isiku I menetluskulude kõrvutamine avaldaja kuludega on põhjendamatu. Ainuüksi avaldaja ja puudutatud isiku I menetlusdokumentide seisukohtade võrdlemisel pidanuks kohus leidma, et need ei ole sisult võrreldavad, mistõttu ei saa võrreldavad olla avaldajal ja puudutatud isikul I nende koostamiseks kulunud aeg. Avaldaja lepinguline esindaja tegeleb erinevalt puudutatud isiku I esindajast üksnes ja ainult avaldaja eest ja nimelt kahjuavalduste esitamisega. Puudutatud isik I täitis menetlusdokumente koostades ja esitades kohtunõuet. Puudutatud isiku I kirjalikud seisukohad on alati esitatud vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele. Kohus ei ole kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 hinnanud seda, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht eraldiseisvalt on mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus vähendas puudutatud isiku I menetluskulusid umbes 50% ulatuses, kuid määruses ei ole kohtu seisukoha kujunemine järgitav ega järelduse õigsus kontrollitav. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ei nõustu määruskaebuse väitega, et käesolev tsiviilasi oleks olnud keskmisest keerukam. Väär on puudutatud isiku I väide, et asjaolude selgitamine ja tõendamise kohustus jäi täielikult puudutatud isiku I kanda. Avaldaja on avalduses esile toonud nõude aluseks olevad asjaolud ning need ka tõendanud. Kohus on avaldaja poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud, et nõue kuulub korteriühistu vastu rahuldamisele. Kliendile menetlusliku olukorra pidev selgitamine on olnud põhjendamatu. Määruskaebuse väide, et avaldaja lepinguline esindaja tegeleb ainult avaldaja eest ja nimel kahjuavalduse esitamisega, on ebaõige ja tõendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle muutmiseks. 4 6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Puudutatud isik I on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis puudutatud isiku I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Muus osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas jõustunud. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ja esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).
5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et käesolev tsiviilasi on keskmisest keerukam. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja oli esitanud nõude puudutatud isiku I ja alternatiivse nõude puudutatud isiku II vastu, ei tee asja keskmisest keerukamaks. Seda ei tee ka asjaolu, et menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas kahju tekkis puudutatud isiku I eriomandi esemest või korteriomanike kaasomandi esemest. Kahjustada saanud korteriomaniku või ka temale kahju hüvitanud kindlustusseltsi kahjunõue teise korteriomaniku või korteriühistu vastu ei ole tavapäratu, sarnaseid nõudeid on lahendanud Riigikohus, selles valdkonnas kohtupraktika leidmine ei ole keeruline. Ebaõige on ka määruskaebuse väide, et avaldaja ei ole ise asjas tähtsust omavaid asjaolusid üldse selgitanud. Kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest, võis eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kuna asjas tekkis vaidlus selle üle, kas veeleke võis lähtuda korteriomanike kaasomandi osast, pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (vt Riigikohtu
6. märtsi
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 15.1 ja selles viidatud
8. märtsi
9. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21).
10. Maakohus ei ole puudutatud isiku I menetluskulude hindamisel vähendanud puudutatud isiku I esindaja ajakulu ainuüksi põhjusel, et avaldaja esindaja ajakulu oli väiksem. Maakohus selgitas, et kuigi menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt Riigikohtu
11. veebruari
12. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17), kinnitab ajakulu osalist põhjendamatust seegi, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja, kes on ka varasemalt sarnastes menetlustes osalenud, ajakulu on avaldaja juristist esindaja omast umbes 2,5 korda suurem. Tegemist on vaid ühe kriteeriumiga, mida maakohus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates arvesse võtnud. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus kulude vähendamise osas selge ja jälgitav. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Menetluskulude põhjendatust hinnates lähtus maakohus asjaolust, et puudutatud isiku I hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt juba varasemates toodut. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja tõepoolest esitanud kirjalikud seisukohad vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele. Kuigi maakohus selgitas, et kui tutvumisele ja analüüsile ei järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja analüüside kulu vastaspoole poolt hüvitamine üldjuhul põhjendatud, ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks ainuüksi sellel alusel jätnud puudutatud isiku I kulu väljamõistmata või selle vähendanud.
13. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et puudutatud isiku I menetluskulu on osaliselt ülepaisutatud. Maakohus leidis õigesti, et asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised jm suhtlus on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus puudutatud isiku I esindajal ainuüksi puudutatud isikuga I suhtlemisele umbes 5 tundi, lisaks on suhtlus kliendiga märgitud ka menetlusdokumentide koostamise toimingute juures. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ülepaisutatud ajakuluga, mis ei kuulu vastaspoolelt täies ulatuses väljamõistmisele. Puudutatud isiku I esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid ei ole mahukad, samuti ei ole mahukad teiste menetlusosaliste dokumendid. Nende dokumentidega tutvumisele ja seisukohtade koostamisele menetluskulude nimekirjas märgitud aeg ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku I esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades saab eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire puudutatud isiku I lepingulise esindaja vajaliku ajakulu hindamisel. Maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud ajakulu kokku 19 tundi ei ole tsiviilasja sisu ja keerukust arvestades ebamõistlik ega ülepaisutatud. Eeltoodud arvestades ei ole määruskaebus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6