Obsah (7)

§ 172§ 198§ 667§ 475§ 5§ 477§ 291

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-18-11636 Tsiviilasi

§ 172lg 1 teise lause alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Tartu Ringkonnakohus andis
2. märtsi 2023 määrusega avaldajale tähtaja esitada avalduse täiendus ja juurdepääsutee plaan, millel on märgitud soovitud juurdepääsutee asukoht alates A. Tiimani 1n (praegune Soldina tn 1n) kinnistust. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et tema maakohtule esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele, st P. Kerese tänavale. Kuivõrd avaldaja taotleb ka juurdepääsuõiguse kandnmist kinnistusraamatusse, ei oleks ka kinnistusraamatust nähtuv juurdepääsuõigus maakohtu poolt määratud ulatuses piisavalt selge. Menetlusse tuleb kaasata kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Ringkonnakohus kaasas menetlusse puudutatud isiku II ning andis puudutatud isikule II tähtaja avalduse osas seisukoha esitamiseks. Samuti andis ringkonnakohus puudutatud isikule I tähtaja juurdepääsutasu suuruse arvestuse ja asjakohaste tõendite esitamiseks.
3. Avaldaja esitas
4. aprillil 2023 täiendatud avalduse, milles palub seada kinnisasja asukohaga IdaViru maakond, Narva linn, Soldina tn 1n igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Paul Kerese tänav L4) järgmiste kinnisasjade kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1m, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese tn 38c ning kohustada puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja esitas
5. juunil 2023 juurdepääsu tee asukoha osas täiendava taotluse, milles esitas kaks alternatiivset nõuet. Esimese nõudena palus avaldaja määrata kinnisasja Soldina tn 1n igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (P. Kerese tänav L4) järgmiste kinnistute kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1m, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese 38c avalduses toodud tingimustel ning kohustada puudutatud isikut I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta. Teise alternatiivina palus avaldaja määrata juurdepääsutee Soldina tn 1n kinnisasjal P. Kerese tänavale L4 järgmiste kinnistute kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1d, P. Kerese 38a, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese 38c avalduses nimetatud tingimustel ning kohustada puudutatud isikuid I ja II ning OÜ-d Furnico andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks 7 ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta.
6. Puudutatud isik I leiab
7. mai 2023 menetlusdokumendis, et avalduse täiendus on kohut eksitav, sest tegelikkuses ei ole avaldaja kasutanud
8. aprillil 2023 esitatud plaanile joonistatud juurdepääsuteed. Kogu menetluse aja on avaldaja kasutanud P. Kerese tänavale juurdepääsuteeks teist teed, mis on rajatud otse kinnistult Soldina 1n P. Kerese tänavale kinnistute Soldina 1k, Soldina 1d ja P. Kerese tn 38a kaudu. Kinnistu Soldina 1d on osaühingu Furnico (registrikood 10332430) ja puudutatud isiku II kaasomandis. Osaühing Furnico ei ole andnud avaldajale õigust kasutada oma kinnistut juurdepääsuteena P. Kerese tänavale. Avaldaja pakutud juurdepääsutee on ladustatud ehitusmaterjalidega ning seda kasutatakse sõidukite parkimiseks. See on eriti selgelt nähtav pildilt, kus on märgitud juurdepääsutee algus. Teed ei ole tegelikult läbisõitmiseks rajatud, mis on nähtav pildilt, kus väidetaval juurdepääsuteel kinnistu Soldina 1f kaudu on nähtavad metallkonstruktsioonid, raudtee rööpad, on ka palju erinevat prahti ning maa-ala on umbrohtu täis kasvanud (vt
9. mai 2023 menetlusdokumendi lisa 10). Nimetatut tõendavad täiendavalt erinevatest vaatenurkadest ka samal kuupäeval esitatud pildid (lisad 4-8). Samas on
10. mail 2023 kohtule esitatud pildid Soldina 1d kinnistu teelõigust, mida tegelikult kasutab avaldaja (lisad 9, 11-14) ja videolõik (lisa 3), kust nähtub, et tee on korralikult väljaehitatud ja korras. Esitatud piltidelt nähtub ka, et avaldaja ei kasuta SCANIA tüübi veokeid hoonesse sisenemiseks, sest endise kuivati sees ei ole laopinnad korraldatud suuremahuliste kaupade ladustamiseks. Seega ei ole avaldajal tegelikult vajadust kasutada seda juurdepääsu oma hoonele, sest sõidukitega on võimalik siseneda ka olemasoleva juurdepääsu kaudu hoone teisest poolest. Avaldaja esitas
11. mai 2023 menetlusdokumendi lisana 1 katastriüksuste plaani, kust nähtub asjas tähtsust omavate kinnistute endine seisund. Soldina 1n kinnistul ei olnud väljasõitu sõidukite jaoks, vaid oli raudtee, mis oli vajalik puidu toomiseks sellel kinnistul asuvasse kuivatisse. Seega ei ole õiged ka Narva linna esindaja väited, et kinnistult Soldina 1n oli alati avaldaja taotletud suunas sõidutee. Kokkuvõttes annab eeltoodu täiendava põhjuse jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik I määrata juurdepääsu tasuks 200 eurot kuus, muutes seda tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal. Juurdepääsu seadmine lõikab kinnistust Soldina 1k olulise osa, mida edaspidi ei saa otstarbekalt kasutada, kuigi plaanis oli ehitada kergetest konstruktsioonidest angaar kaupade ladustamiseks. Juurdepääsutee seadmisel oleks angaar 196 m2 võrra väiksem ja selle laopinna kaotamisel tekivad avaldajal täiendavad kulud laopinna üürimiseks 441 eurot kuus (196 × 2,25) ilma käibemaksuta. Pindi Kinnisvara OÜ hinnangu kohaselt on puudutatud isiku I kinnisasja pindalaga 776 m2 harilik hind ca 9300 eurot. Kasutuseelise kaotus on palju märkimisväärsem, kui maakohus leidis. Tasu 200 eurot kuus vastab Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 2-19-
13. mai 2023 menetlusdokumendis leidis puudutatud isik I, et avaldaja soovib
14. mai 2023 menetlusdokumendis pakutud juurdepääsutee osas kohut eksitada. Selle juurdepääsu korral tuleks rajatised (pukkkraana rööbastee ja betoonist vundament) osaliselt lammutada. Vastavad pildid ja skeemid on lisatud (lisad 1 ja 2). Avaldaja ei ole neid asjaolusid uue marsruudi pakkumises välja toonud ning puudutatud isik II ka ei ole andnud selleks nõusolekut, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et avaldaja hakkab kasutama
15. mai 2023 avalduse lisas 1 taotletud juurdepääsu.
16. Puudutatud isik II ja avaldaja esitasid
17. mail 2023 ühise seisukoha. Avaldaja ja puudutatud isik II leppisid kokku, et juurdepääsutee asub mitte
18. aprilli 2023 taotluses märgitud asukohas. Juurdepääsutee uus asukoht on esitatud
19. mai 2023 menetlusdokumendi lisas
20. Plaanil tähistatud kohas asub territooriumi sisene tee ning kinnisasjad registriosa nr 62209, 125909, 326209, 62709, 8 62109, 57709 on viidatud tee olemasolu tõttu juba koormatud naabrite kinnisasjade omanike kasuks reaalservituudiga (teeservituut, lisad 2-7). Avaldaja ja puudutatud isik II paluvad ringkonnakohtul määrata juurdepääsutee
21. mail 2023 esitatud plaanil (lisa 1) tähistatud kohas. Puudutatud isik II ei nõua juurdepääsutasu. Kuna kinnistu Soldina 1d on puudutatud isiku II ja osaühingu Furnico kaasomandis, tuleb

§ 198lg 3 järgi osaühing Furnico menetlusse kaasata asjast puudutatud isikuna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata

§ 667lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

1. Avaldaja on pöördunud kohtu poole talle kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja registriosa nr
2. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnistule avaldaja soovitud viisil. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik I palub maakohtu
3. novembri 2022 määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt määrata juurdepääsu tagamise eest tasuks 200 eurot kuus, mis muutub tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal.
4. Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb

§ 475lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses.

Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (

§ 5lg 3).

Maakohtus määratud juurdepääs ei taga avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult teelt. Asja materjalide kohaselt peaks avaldaja soovitud juurdepääsu saamiseks lisaks kinnisasjale registriosa nr 62609 läbima ka teisi kinnistuid, mis avaldajale ei kuulu. Seega ei taga maakohtu määrus AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele P. Kerese tänavale. Maakohus ei ole nimetatud asjaolule avaldaja tähelepanu juhtinud. Kohus kaasab hagita menetluse osalised

§ 198

lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus

§ 5

lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus

§ 5lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

9

1. Avaldaja esitas
2. juunil 2023 ringkonnakohtule juurdepääsu saamiseks kaks alternatiivset viisi. Taotluse kohaselt läbib esimene juurdepääsutee Osaühing Kenkma kinnistut nr 62609 ning Ovelan Invest OÜ kinnistuid nr 62209, 62509, 62709, 62109 ja
3. Teine juurdepääsutee aga Osaühing Kenkma kinnistut nr 62609, Ovelan Invest OÜ kinnistuid nr 62209, 326209, 62709, 62109 ja 57709 ning osaühing Furnico ja Ovelan Invest OÜ kaasomandis olevat kinnistut nr
4. Ringkonnakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna II Ovelan Invest OÜ, kuid avaldaja
5. juuni 2023 taotlust ja muutunud seisukohti arvestades tuleb menetlusse kaasata veel vähemalt osaühing Furnico. Samuti on asjas vajalik läbi viia vaatlus, mida maakohus ei ole asja esmakordsel läbivaatamisel teinud. Eelkõige nimetatud põhjustel ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel tagada, et asja lahendamisse oleks kaasatud kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud).
6. Ringkonnakohus selgitas avaldajale
7. märtsi 2023 korraldavas määruses, et avaldusele tuleb lisada taotletava juurdepääsu selge ja arusaadav plaanimaterjal. Avaldaja ei ole senises kohtumenetluses seda nõuet täitnud. Avaldaja esitas taotluse lisana võimalike juurdepääsuteede plaanid, millele on soovitud juurdepääsu asukohad märgitud plaanidele kantud punktide ja joontena. Plaanidel märgitud jooned ei võimalda kohtul selgelt aru saada, milliseid kinnistuid ja millises ulatuses taotletavad juurdepääsuteed läbivad. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus avaldaja taotluse juurdepääsu määramiseks rahuldab, peab kohtumäärusele lisataval plaanil olema juurdepääsutee asukoht selgelt esile toodud kogu juurdepääsu ulatuses, st avaldaja kinnistult kuni avaliku teeni, samuti peavad plaanilt nähtuma puudutatud kinnistute piirid. Tee asukoha määramiseks on võimalik kasutada ka Maa-ameti portaalis asuvaid katastrikaarte. Maakohus peab juhtima nimetatud puudusele täiendavalt avaldaja tähelepanu ja andma võimaluse selle puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
8. veebruaril 2024 jõustuvate kinnistusraamatuseaduse muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemi.
9. Praeguse asja lahendamine ei ole ilma vaatluseta võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 291

lg 1 lause 1 kohaselt teeb kohus vaatluse korraldamiseks määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning vaatluse korraldamise aeg ja koht.

§ 291

lg 3 sätestab, et vaatluse korraldamisest teatatakse menetlusosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatluse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud kaalutlusotsustuse tegemiseks tuleb vaatlus korraldada selliselt, et selle käigus uuritakse kõiki menetlusosaliste poolt esitatud juurdepääsu võimalusi ning juurdepääsu tee variante, s.h ka puudutatud isiku I vastuväidet, et avaldajal juba on kinnistul paikneva 10 hoone teiselt küljelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja avaldaja ei vaja lisaks olemasolevale teist juurdepääsu, sest olemasolev juurdepääs on piisav või on võimalik see sobivaks ehitada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel korraldada vaatlus ning vormistada selle protokoll. Kohus saab vaatlust fotografeerida või filmida. Puudutatud isik I on oma vastuses määruskaebusele ja ka hilisemas seisukohas märkinud ning esitatud pildid ja videolõigu tõendamaks, et ühele avaldaja soovitud juurdepääsuteele on ladustatud ehitusmaterjalid ning seda kasutatakse sõidukite parkimiseks ning ala ei ole läbisõitmiseks rajatud. Avaldaja taotletud juurdepääsuteel kinnistu Soldina 1f kaudu on nähtavad metallkonstruktsioonid, raudtee rööpad, on palju erinevat prahti ning maa-ala on umbrohtu täis kasvanud. Selleks, et teed kasutada, tuleks osaliselt lammutada rajatis - pukk kraana rööpatee ja betoonist vundamendil. Maakohus saab ka neid puudutatud isiku I väiteid vaatluse käigus kontrollida.

1. Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks 50 eurot kuus. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka määratud juurepääsutasu suuruse osas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole juurdepääsu tasu määramisel arvestanud Riigikohtu
2. juuni 2022 tsiviilasja nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohtadega. Maakohus ei ole kõiki tasu määramiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud. Kui maakohus määrab avaldajale juurdepääsu üle mitme kinnistu, siis tuleb selgitada igale kinnisasja omanikule tasu saamise õigust, v.a juhul kui mõni puudutatud isikutest avaldab selgelt, et ta talumistasu ei soovi. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistega menetluslikku olukorda arutama. Kui menetlusosalised jätkuvalt vaidlevad juurdepääsu tasu suuruse osas, tuleb maakohtul otsustada, kuidas kogutakse andmeid ja mille alusel tasu määratakse. Arvestada tuleb Riigikohtu seisukohti selles küsimuses. Maakohtul tuleb välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab. Enne ekspertiisi määramist või asjatundjate kaasamist saab maakohus määrata puudutatud isikule I tähtaja võrdlustehingute kohta andmete kogumiseks Maa-ametist. Võrdlusandmeid tehingute kohta saab kohus vajadusel koguda ka ise. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab juurdepääsutee talumise tasu suuruse määramisel tugineda ka

§-le 233, kuid selleks peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu. Eelkõige peab kohus selleks tuvastama, et menetlusosaliste kohtu ette toodud juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omaniku suhtes negatiivset mõju avaldavate juurdepääsuteest lähtuvate asjaolude korral ei ole võimalik kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha (nt selles piirkonnas puudub piisav arv võrdlustehinguid nii kasutuseeliste kui ka kinnisasja koormatiste vaba ja koormatud väärtuse kindlaksmääramiseks vms) või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (Riigikohtu

1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.6). Selliseid asjaolusid ei ole praeguses asjas seni tuvastatud. 11
2. Riigikohus on
3. märtsi 2023 tsiviilasja nr 2-19-517 p-s 14 kinnisasja kitsenduse talumise eest tasu määramise küsimust lahendades leidnud, et nõuet kitsendust taluma kohustamiseks ei saa rahuldada ilma selle eest hüvitist määramata (v.a juhul, kui kitsendust taluma kohustatud kinnisasja omanik avaldab kohtule, et ta talumiskohustuse vastu hüvitist ei soovi), ning selline seisukoht on põhjendatav asjaoluga, et kostjate omandiõiguse riive proportsionaalsust ei ole võimalik ilma hüvitise suurust teadmata hinnata. Kolleegium jäi selle seisukoha juurde ka
4. juuni 2023 määruse p-s 11 tsiviilasjas nr 2-21-4128, märkides, et AÕS § 156 lg 1 alusel hüvitise (juurdepääsutasu) küsimuse lahendamine eraldi kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramisest ei ole põhjendatud. Arvestades juurdepääsu talumise kohustuse ja selle eest määratud hüvitise (juurdepääsutasu) omavahelist seotust (kitsenduse seadmisest tulenev tasu maksmise kohustus on seotud kitsenduse tekkega), tuleb talumiskohustuse kindlaksmääramisega ühel ajal kindlaks määrata ka talumise tasu maksmise kohustus. Ka nimetatud asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi maakohtus uuesti läbi vaadata.
5. Määruskaebuses on puudutatud isik I palunud alternatiivselt juhul, kui kohtumäärus jääb juurdepääsu seadmise osas jõusse, määrata juurdepääsu tagamise eest tasuks 200 eurot kuus, mis muutuks tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku I seisukoht juurdepääsutasu indekseerimise osas tarbijahinnaindeksiga ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu
6. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.3).
7. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et menetlusosalistel on omavahel alati võimalik pidada kohtuväliseid läbirääkimisi lahenduse leidmiseks ning selle tulemusena ei ole välistatud kokkulepete sõlmimine. Ringkonnakohus teeb avaldajale ja puudutatud isikutele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi sõlmimisega. Kompromissis saab kokku leppida nii juurdepääsutee asukoha, juurdepääsutingimused, juurdepääsu talumise tasu ning põhjendatud oleks, et menetlusosalised kannaksid oma menetluskulud ise.
8. Ringkonnakohus andis avaldajale ja puudutatud isikutele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (

§ 477lg 1).

Avaldaja ja puudutatud isik I on esitanud menetlusse avaldusi ja täiendavaid tõendeid. Tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

1. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2. Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. mai 2014 määrus nr 3-2-1-46-14, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ 12