4-23-2734 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2734 (240323000612) Kohtunik Regiina Lebedeva (ki

) § 99 lg 12 sätesteatud rikkumise toimepanemise eest

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga summas 100 eurot.

Rahatrahv kuulus tasumisele hiljemalt 31.08.

2. L. Keneally ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 21.08.2023 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 16.08.
3. a otsusele.
4. Kuna esitatud kaebus oli võõrkeelne, ei sisaldanud seisukohta kohtuistsungist osavõtu ning kaitsja osalemisest kohtumenetluses, siis Viru Maakohtu 24.08.
5. a määrusega jäeti L. Keneally kaebus käiguta ja anti 10 päeva pikkkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
6. L. Keneally esitas 28.08.2023 Viru Maakohtule täiendatud andmetega kaebuse. L. Keneally tugineb Transpordiameti kodulehel avaldatule, et Austraalia on Genfi
7. a teeliikluse konventsiooni osalisriik ja juhiluba kehtib Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama asumisest Eestisse. Alalist elukohta tõendavad rahvastiuregistri andmed. Eesti rahvastikuregistris Eesti elanikuna on kaebuse esitaja registreeritud alates jaanuarist
8. L. Keneally juhiluba sisaldab andmeid, mis võimaldavad identifitseerida sõidukit milleks juhtimisõigus on antud. L. Keneally välja ka aluse, mille järgi otsustasid politseinikud trahvi määrata: Trahvi määranud politseinike sõnul on juhiluba Eestis seadusetu kuna ei väljenda selgelt lubatud mootorsõiduki kategooria tähist ja kirjeldust. Eesti Transpordiameti kodulehel ei ole öeldud, et välismaalase juhiloa kategooria tuleb ümber kujundada või tõlgendada selliseks, mis on võrdne Eesti mootorsõidukite kategooriatega. Transpordiameti kodulehel on selgelt öeldud, et Eestis kehtib juhiluba, mis on välja antud Genfi
9. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriikides, kuhu kuulub Austraalia. Transpordiameti kodulehel ei ole nõuet, et välismaal väljastatud juhiloa kategooriate nimetused peavad kattuma Eesti mootorsõidukite kategooriatega.
10. Viru Maakohtu 29.08.
11. a määrusega võeti L. Keneally esitatud kaebus menetlusse. Kohus edastas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, paludes arvamust kirjaliku menetluse kohaldamise osas ja kirjaliku menetlusega nõustumise korral seisukohta kaebuse suhtes.
12. 29.09.2023 esitas L. Keneally nõusoleku kirjalikuks kohtumenetluseks.
13. Kohtuväline menetleja esitas 7.09.2023 kohtule oma nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning arvamuse kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja jäi otsuses nimetatud seisukohtadele ning leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetel L. Keneally asus alaliselt elama Eestis alates 8.11.2021, seega Austraalia juhiloa kehtivus lõppes 8.11.
14. Kiirmenetluse otsust koostanud ametnik määratles vale õigusnormi (

§ 99

lg 12), kuid kaebaja toimepandud tegu on kvalifitseeritud õigesti (

§ 201lg 1).

Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Kaebaja toimepandud väärtegu ehk kiirmenetluse protokollis kirjeldatud süütegu „Juhtis mootorsõidukit omamata vastava juhtimisõigust“, on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Kohtumenetluses ei ole välistatud kaebaja teole uue õigusliku hinnangu andmine rikutud õigusnormi osas (

§ 90lg 1 p 1), kui sellega ei raskendata kaebaja isiku olukorda.

KOHTU SEISUKOHT 8. Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses. 9.

§ 201lg 1 alusel karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest 2

§ 90

lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 94

omakorda sisustab juhtimisõiguse – lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Tegemist on erinevate alternatiivsete asjaoludega, seega tuleb juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses kajastada need faktilised asjaolud, mille alusel saab menetleja anda hinnangu juhtimisõiguse olemasolu või puudumise kohta.

1. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et L. Keneally juhtis väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Seda kinnitab tunnistaja M V ning 16.08.
2. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt juhtis L. Keneally 16.08.2023 sõidukit Volvo S60 regmärgiga xxx. Mootorsõiduki juhtimist on tunnistanud ka L. Keneally ise.
3. L. Keneally on esitatud kaebuses seadnud kahtluse alla kohtuvälise menetleja väite, et tal puudus kehtiv juhiluba. Kohtuväline menetleja asub kaebusele esitatud vastuses seisukohale, et kiirmenetluse otsust koostanud ametnik on määratlenud vale õigusnormi (

§ 99

lg 12), kuid toimepandud väärtegu ehk kiirmenetluse protokollis kirjeldatud süütegu – juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust – on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

1. Kuigi kohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohus siiski väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-43-14, p 9). VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, vaid väärteo lühikirjeldus kantakse kiirmenetluse otsusesse (VTMS § 27 lg 1 p 7). Väärteo kirjeldusse tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.
2. Väärteoasja arutamisel on kohus seotud rangelt väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusesse kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid või teha väärteoprotokollis kajastuva väärteosüüdistuse osas parandusi. Kui väärteosüüdistuses on teo toimepanemise asjaolud puudulikud või ebaõiged, ei saa kohus asuda väärteosüüdistust muutma, täiendama ja välja jätma asjaolusid ning sisustama seda väärteo kirjelduses märgitust erinevate faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokolli täiendamine ja parandamine on võimalik üksnes kohtuvälise menetleja poolt kohtuvälise menetluse ajal. (vt täpsemalt RKKKo nr 3-1-1-43-14). VTMS § 55 lg 1 p 2 mõtte kohaselt peab ka kiirmenetluse otsuses väärteoteo kirjelduses nimetama isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud.
3. Kuivõrd toimikust ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks muutnud kaebajale esitatud väärteosüüdistust, saab kohus lähtuda üksnes väärteo kirjelduses kajastatud faktilistest asjaoludest. Väärteo kirjelduse kohaselt on L. Keneallyle etteheidetav 16.08.2023 kell 16.20 Narvas, Joala tänav 23a mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kontrollimisel esitas ta Genfi
4. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiloa, nimelt Austraalia juhiloa ilma rahvusvahelise juhiloata või notariaalselt kinnitatud tõlketa (tl 27). Toimepandud väärtegu on kvalifitseeritud juhtimisõiguseta juhtimisena, rikkudes

§ 99lg 12 3

201 lg

2. Väärteo kirjelduses ei ole täpsustatud, et L. Keneallyle oleks etteheidetav Eestisse alaliselt elama asunud isiku juhiloa 12-kuulise kehtivuse lõppemine, s.o väärteo kirjelduses puudub mistahes viide sellele, et isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Austraalia C-kategooria juhiloa nr xxx kehtivusega kuni 28.11.2029, mille pidi liiklusseaduse § 99 lg 61 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei ole seda asjaolu isikule ka suuliselt selgitatud, kuivõrd 16.08.
3. a protokolli kohaselt on tunnistaja M. V ütlustest nähtuvalt L. Keneallyle selgitatud seda, et ta peab taotlema endale rahvusvahelise juhiloa või siis laskma kuhiloa notari juures ära tõlkida (tl 32 pö). Eestisse alaliselt elama asunud isiku juhiloa 12-kuulise kehtivuse lõppemise argumendi on kohtuväline menetleja esitanud esmakordselt vastuses menetlusaluse isiku kaebusele. Kohtu hinnangul on tegemist sisult erinevate õiguslike etteheidetega. „juhiluba ilma rahvusvahelise juhiloata või notariaalselt kinnitatud tõlketa“ on kardinaalselt erinev mõiste kui „Eestisse alaliselt elama asunud isiku juhiloa 12-kuulise kehtivuse lõppemine“. Kohus saab lähtuda üksnes kiirmenetluse otsuses väärteo kirjelduses kajastatud faktilistest asjaoludest.
4. L. Keneallyle oli teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse vastavalt väärteokirjelduses esitatule ja selle alusel oli talle antud kohtuvälise menetleja poolt võimalus anda ütlusi. Väärteokirjeldusest, tunnistaja ütlustest ja L. Keneally kaebuses avaldatust on arusaadav, et etteheidetav on juhiloa esitamine ilma rahvusvahelise juhiloata või notariaalselt kinnitatud tõlketa. Selle rikkumise osas on L. Keneally esitanud oma vastuväited, seejuures on ta oma seisukohtades järjepidev ja seisukohad on kattuvad ülejäänud tõendikogumiga.
5. Seejuures juhib kohus tähelepanu sellelegi, et kohtuväline menetleja on lahendanud väärteoasja kiirmenetluses. Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on muu hulgas selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja talle on antud võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. VTMS § 19 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. L. Keneally on andnud nõusoleku kiirmenetluseks lähtudes väärteootsuses kajastatud faktilistest asjaoludest.
6. Eeltoodust tulenevalt saab kohus anda hinnangu vaid sellele, kas kiirmenetluse otsuses kajastatud faktiliste asjaolude pinnalt on L. Keneally toime pannud mootorsõiduki juhtimise juhtimisõigust omamata. Seejuures nähtub kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast, et mentlejal ei ole justkui enam etteheiteid selles osas, et L. Keneally oleks rikkunud

§ 99

lg 12 nõudeid, kuid otsesõnu ei ole kohtuväline menetleja ka loobunud menetlusalust isikut väärteo toimepanemises süüdistamast. 19.

§ 99lg 11 kohaselt peavad § 99 lg 1 p-s 3 nimetatud Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

§ 99

lg 12 kohaselt kehtib sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud nõuetele mittevastav Genfi

1. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Austraalia on liitunud Genfi
2. aasta teeliikluse konventsiooniga ning vastavalt

§ 99lg 1 p 3 kehtib Eestis Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. 4

§ 99lg 11 sätestatud nõuetele.

Juhiloa tagaküljele on märgitud mootorsõiduki kategooria tähis C ning täpsustav selgitus, mis tõlgituna kõlab: auto istekohtadega kuni 12 täiskasvanut kaasa arvatud juht, sõiduk täismassiga kuni 4,5 tonni, traktor, mootorrattast erinev sõiduk. Juhiloa tagumisele küljele kantud kategooria kirjeldus ei ole puudulik ega vajanud seega

§ 99lg-s 12 nimetatud täiendavaid dokumente.

L. Keneally esitatud juhiloale on ladina trükitähtedega kirjas kantud

§ 99

lg 11 nõutavad andmed – mootorsõiduki kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Seega ei vasta kiirmenetluse otsuses kajastatud L. Keneally tegu

§ 201

lg 1 tunnustele, sest tema poolt esitatud juhiluba vastab

§ 99lg 1 p 3 ja § 99 lg 11 nõuetele.

20. Samuti puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja juhtimisõigust oleks Austraalias peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, mis välistaks juhiloa kehtivuse

§ 99lg 4 alusel.

Vastupidiselt, tunnistaja on andnud ütlusi selles, et talle sai teatavaks et juhiluba oli kehtiv ja ehtne, kuid vajas rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset tõlget. Vastavat asjaolu selgitati tunnistaja M. V ütlustest nähtuvalt L. Keneallyle ka ametiülesannete täitmise käigus, andes menetlusalusele isikule selgitused vajadusest taotleda endale rahvusvaheline juhiluba või selle notariaalne tõlge. 21. Eelöeldust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu ei vasta

§ 90

lg 1 p-s 1 ega ka mõnes muus normis sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Kuivõrd kohus ei saa omal initsiatiivil asuda tuvastama faktilisi asjaolusid, mida väärteosüüdistuses ette heidetud ei ole, tuleb väärteomenetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le

2. Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus L. Keneally kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.08.
3. a otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva Kohtunik 5