KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. august 2023 Tsiviilasja number 2-23-5892 Tsiviilasi Mari

) ja pankrotiseadus (PankrS) ei reguleeri menetluse lõpetamist võlgniku avalduse alusel (avalduse tagasivõtmist), mistõttu

§ 4lg 1 järgi tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) sätteid. Võlgnik esitas 26.05.2023 kohtule menetluse lõpetamise taotluse. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Praktikas on välja kujunenud, et usaldusisikul kulub vajalike toimingute tegemiseks ja usaldusisiku aruande koostamiseks aega vähemalt 15–20 tundi. Usaldusisiku tasule lisandub üldjuhul ka käibemaks ning usaldusisiku tehtud reaalsed kulud võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks. Usaldusisik on 17.05.2023 tööaruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leidis, et näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks), mis jääb mõistlikult alla PankS § 23 lg 3 kohast ülempiiri (mis on alates 01.01.2023. a 145 eurot) ning on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata

§ 54

lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel usaldusisiku tasuks 2160 eurot (käibemaksuga, kuna Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M.-L. Kapstas esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuni 2023 määruse tühistamist osas, milles määrati usaldusisiku tasu 696 eurot (sh käibemaks) ületavas summas, ja uue määruse tegemist, millega jätta usaldusisiku tasu taotlus 1464 euro ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 70 eurot kontole, millelt see tasuti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole usaldusisiku ajakulu 15 tundi põhjendatud. Kui 15–20 tundi võib kuluda menetluses, mis lõpeb kava kinnitamisega, siis sama ajakulu ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus menetlus piirdus usaldusisiku poolt aruande ning vara- ja võlanimekirja esitamisega. Ajakulu hindamisel tuleb lähtuda ka võlausaldajate arvust, sest sellest oleneb menetluse mahukus. Avaldaja soovis ümber kujundada kuue võlausaldaja nõuded. Tegemist on lihtsa menetlusega, kus põhjendatud tunnitasu on mitte rohkem kui 120 eurot, sh käibemaks; 2) ei kuulanud kohus võlgnikku usaldusisiku kandidaadi kohta ära nagu sätestab

§ 15lg 6.

Usaldusisiku tunnitasumäärast ja tööde ajakulust sai võlgnik teada usaldusisiku poolt tööde lõpetamise järgselt, tutvudes usaldusisiku töö aruandega. Arvestades menetluse eesmärki, milleks on makseraskustesse sattunud isiku aitamine, tulnuks kaaluda väiksema tunnitasuga usaldusisiku määramist, eriti kuivõrd menetlus oli keskmisest lihtsam; 3) on usaldusisiku põhjendatud ajakulu 5,8 h ja tasu 696 eurot (5,8 × 120), sh käibemaks: - Teabenõude koostamine ja esitamine. Teabenõue on kasutatav igas maksejõuetusmenetluses. Muudetud on vaid teabenõude ülaosa. Põhjendatud ajakulu on 0,25 h (mitte 0,5 h). - Päringud registritesse ja krediidiasutustesse. Ka selle toimingu osas on usaldusisikul ilmselt kindlad põhjad. 10 päringu edastamise mõistlik ajakulu on 0,3 h (mitte 1 h). - Päringute vastuste töötlemine. 10 vähemahuka vastusega tutvumise mõistlik aeg on 1,5 h (mitte 4 h). - Võlgniku teabenõude vastustega tutvumine, täiendavad päringud, suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega. Avaldaja edastas usaldusisikule põhjaliku vastuse koos nõutud 3 dokumentidega. 15.05.2023 e-kirjas palus Katrin Andreesen täpsustada, mis summas on avaldaja võimeline igakuiselt võlausaldajatele tasuma. Järgnevalt täpsustas K. Andreesen, kas ta saab õigesti aru, et kinnistut koormav hüpoteek ei ole avaldaja kohustus. Siis täpsustati, kas ühe lapse eest laekub peretoetus isale. Viimaks täpsustas K. Andreesen, mis on saanud sõidukist XXXXXX. Küsitud info oli dokumentides kajastatud. Põhjendatud ajakulu on 1 h (mitte 3 h). - Dokumentide analüüs, vara- ja võlanimekirjade koostamine. Dokumentide analüüs sisaldus eelnevas kahes punktis. Tutvumine ei olnud põhjalik, kuivõrd aruandes on faktiviga avaldaja sissetulekute osas. Põhjendatud ajakulu on 2,5 h (mitte 6 h). - Istung. Istungi aeg oli protokolli järgi 0,25 h (mitte 0,5 h). VASTUTAJA VASTUVÄITED

1. Usaldusisik M. Krupp vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et usaldusisiku ajakulu (15 tundi, sh teabenõue võlgnikule 0,5 h; päringud registritesse ja krediidiasutustesse 1 h; päringute vastuste töötlemine 4 h; tutvumine võlgniku esitatud teabenõude vastustega, täiendavad päringud, suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega 3 h; andmete analüüs ning vara- ja võlanimekirjade koostamine 3 h; osalemine kohtuistungil 0,5 h) on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud tunnitasu. Võlgniku esindajale oli teada, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 145 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid ta ei tundnud varasemalt huvi, milline see antud juhul võib olla; 2) selgitas usaldusisik välja kõik olulised asjaolud ja tegi kõik endast oleneva, et ümberkujundamiskava kinnitamine oleks edukas. Võlgniku vara- ja võlanimekirjade koostamiseks tuli korduvalt suhelda võlausaldajatega. Samuti tuli teha võlausaldajatele järelepärimised, saamaks teada, kas võlausaldajad on nõus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisega ning millistel tingimustel. Usaldusisik esitas vara- ja võlanimekirjad võlgnikule tutvumiseks. Võlgnik allkirjastas nimekirjad ega teinud ühtki märkust. Vara- ja võlanimekirjad tuleb koostada koostöös võlgniku ja võlausaldajatega. Usaldusisik on kohustatud kontrollima, et esitatud andmed ja seisukohad on õiged, ning esitas selleks võlgnikule täiendavaid küsimusi. Määruskaebuses on esitatud vaid fragmente usaldusisiku ja võlgniku suhtlusest, sh kirjavahetusest. Antud juhul oli vajalik enam läbirääkimisi ja selgitusi kui keskmises menetluses. Eeltoodu tulemusel jõuti otsusele, et võlgnik tasub nõuded õe abiga täies ulatuses. Lähtudes eeltoodust pidas usaldusisik võlausaldajatega läbirääkimisi ning koostas võlgnikule lõpliku nimekirja nõuetest ja nende suurustest. Tänu usaldusisiku nõustamisele ja võlausaldajatega läbirääkimistele on nõuded tasutud ning avaldaja võlavaba. Seega avaldaja on saavutanud soovitud eesmärgi. Suhtlemine võlgnikuga oli konstruktiivne ja ladus. Usaldusisik suhtles võlausaldajatega ka pärast menetluse lõpetamise avalduse saamist, et selgitada välja nõuete suurus hetkeseisuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 05.06.2023 määrus tuleb tühistada osaliselt usaldusisikule määratud tasu suuruse osas (resolutsiooni p 3) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata usaldusisiku tasuks 696 eurot (sh käibemaks 116 eurot). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas usaldusisikule määratud tasu suurus on põhjendatud. 4
4. Maakohus määras usaldusisiku tasu suuruseks usaldusisiku taotletud 2160 eurot (sisaldab käibemaksu 360 eurot). Maakohus on pidanud vajalikuks ja põhjendatuks nii usaldusisiku näidatud ajakulu 15 töötundi kui ka tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks (tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot), leides, et see jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri. Võlgniku arvates on usaldusisiku tunnitasumäär ülemäärane ja ajakulu ülepaisutatud.
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud. 8.1.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

§ 54

lg 4 teise ja kolmanda lause järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu ja kulutuste suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 54

lg 4 teisest lausest tulenevalt kohtu diskretsiooniotsustus ning maakohus on usaldusisiku tasutaotluse täies ulatuses rahuldamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millel põhineb kohtu seisukoht, et usaldusisikul kulub aega vajalike toimingute tegemiseks ja aruande koostamiseks väljakujunenud praktika kohaselt vähemalt 1520 tundi ning miks on antud juhul põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks). 8.

1. Usaldusisik on esitanud kohtule 17.05.2023 usaldusisiku aruande koos lisadega ja aruande tööst usaldusisikuna. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et ehkki usaldusisiku taotletud tunnitasu suurus jääb mõnevõrra alla seaduses sätestatud ülemmäära, siis käesolevas asjas ei saa tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) pidada põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist väikese mahuga (kuue võlausaldajaga menetlust on põhjendatud pidada vähemahukaks) ja lihtsa menetlusega, mis ei nõudnud keerukat analüütilist tööd. Kuna usaldusisik taotleb tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, siis oli tal ilmselt võimalik kasutada oma ülesannete täitmisel abilisi. Asja materjalidest nähtuvalt ongi vähemalt osad päringud teinud mitte usaldusisik ise, vaid K. Andreesen. Teabenõuete ja päringute esitamine on ringkonnakohtu arvates võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud suuruses 120 eurot + käibemaks. Kohtule esitatud usaldusisiku aruanne on 2,5 leheküljel ning koosneb põhiliselt päringute vastuste põhjal võlgniku majandusliku olukorra andmete väljatoomises, usaldusisiku analüüs võlgniku majanduslikust olukorrast moodustab sellest ca 0,5 lehekülge. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas asjas on usaldusisiku põhjendatud tunnitasu suurus menetluses 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 120 eurot. 8.
2. Ringkonnakohus leiab maakohtust erinevalt ka seda, et usaldusisiku aruandes esitatud töötundide arv (15 tundi) on praegusel juhul usaldusisiku seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks selgelt ülepaisutatud. Võlgnik on toonud määruskaebuses detailselt välja oma arvamuse usaldusisiku ajakulust tööaruandes toodud toimingutele, leides, et usaldusisiku põhjendatud ajakulu võiks olla 5,8 h. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud hinnanguga usaldusisiku tasu kohta. 5 Ringkonnakohus on eespool juba selgitanud, et tegemist oli lihtsa ja väikese mahuga menetlusega. Menetlus kestis maakohtus veidi üle kuu, kuna avaldaja võttis oma maksejõuetusavalduse tagasi ja menetlus lõppes avalduse läbivaatamata jätmisega. Seega isegi juhul kui oleks kujunenud praktika, et usaldusisikul kulub vajalike toimingute tegemiseks aega 15–20 tundi, ei ole selline töömaht põhjendatud antud menetluse asjaolusid arvestades. Võlgnikul on olnud olemas ülevaade oma varast, sissetulekutest ja kohustustest ning ta on esitanud vajalikud andmed usaldusisikule lühidalt ja selgelt. Ajakulu standardsete päringute tegemiseks kuue võlausaldajaga menetluses ei saa olla suur, võlgniku kohustused ei olnud sellised, mille kindlakstegemine olnuks aeganõudev, problemaatiline vms, võlgniku vara hulka ei kuulu sellist vara, mille eeldatava väärtuse hindamine olnuks keeruline, võlgniku majanduslikule olukorrale hinnangu andmine ei nõudnud keerulist ja aeganõudvat analüüsi. 8.
3. Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et praegusel juhul on põhjendatud määrata usaldusisikule tema ülesannete täitmise eest tasu 5,8 tunni eest tunnitasumääraga 100 eurot, s.o 580 eurot. Sellises suuruses tasu arvestab ringkonnakohtu hinnangul nii tehtud töö sisu, mahtu ja keerukust kui ka usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik on palunud

§ 54

lg 9 alusel tasu maksta büroole (Saneerimismenetluse OÜ), mille kaudu ta tegutseb. Kuna Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 alusel käibemaks, s.o 116 eurot, tasu koos käibemaksuga 696 eurot. Asjaolu, et võlgnik maakohtus usaldusisiku tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud, ei ole kohtule aluseks mõista tasu välja usaldusisiku taotletud suuruses.

1. Menetlusosaliste menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda.
2. Võlgniku määruskaebuselt Viru Maakohtu 05.06.2023 määruse peale on tasutud riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotluse tagastada tasutud riigilõiv kontole, millelt see tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja