KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1391 Haldusasi X kaebus tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X, v

) sätestatud viisil ja korras ning juhiti tähelepanu ka sellele, et 11.05.2023 käskkirjas sisaldus osundus, et käskkirja saab vaidlustada halduskohtus vastavalt

-le.

1. Kaebaja esitas 21.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi 11.05.2023 käskkirja tühistamiseks. Kaebaja selgitab, et esitas tähtaegselt vaide, kuid eksis haldusorganiga, seega käitus ta heas usus. Haldusorgan viivitas vaide tagastamisega, mistõttu kaebaja minetas võimaluse tähtaegselt kaebuse esitamiseks. Vaidemenetluse kord ei ole selge, kaebajale ei selgitatud piisavalt vaide esitamise korda. Vaidlustamisviitest pidanuks selgelt nähtuma, et vaidemenetlus HMS § 71 lg 2 järgi ei rakendu. Viide kohtukaebeõigusele ei olnud piisav, sest halduspraktikas on tavapärane, et isikule ei selgitata võimalust vaiet esitada ja soovitatakse pöörduda kohtusse. Kaebaja riigipoolseks suhtluspartneriks oli Keskkonnaamet ja seega tundus õige läbida esmalt vaidemenetlus. Vaide esitamise õiguse puudumist selgitati kaebajale alles 15.06.2023 teates. Kaebus tuleks lugeda tähtaegselt esitatud kaebuseks. Alternatiivselt taotleb kaebaja tähtaja ennistamist põhjusel, et vaie tagastati peale tähtaja möödumist. Hea halduse tava kohaselt olnuks Keskkonnaministeeriumil võimalus vaie kohe tagastada. Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamine lubatav, kui tähtaeg lasti mööda asjaolul, et kaebaja ootas algse vastustaja vastust (RKHKm 3-3-1-64-16, p 15).
2. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse ja ennistamistaotluse osas seisukoha esitamiseks.
3. Vastustaja esitas 03.08.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vaidlustatud käskkiri edastati kaebajale elektrooniliselt läbi Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile 12.05.
4. Kaebaja pöördus seepeale Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialisti Jana Arula poole, märkides käskkirja kättesaamist ja lisades selle oma e-kirjale. Seega oli kaebetähtaja viimaseks päevaks 13.06.
5. Kaebaja lepinguline esindaja esitas käskkirjale 09.06.2023 vaide, mis tagastati HMS § 71 lg 2 alusel põhjusel, et kui haldusmenetlust läbi viinud haldusorganiks on ministeerium, ei saa isik selles haldusmenetluses oma rikutud õigus kaitsta vaide esitamisega, vaid peab pöörduma otse halduskohtusse. Ministri käskkirja vaidlustamiseks ei ole seadusega ette nähtud kohtueelset õiguskaitsemenetlust. HMS § 57 lg 1 ei kohusta haldusaktis märkima vaidlustamise välistusi. Kaebetähtaja ennistamiseks pole mõjuvat põhjust. Kaebetähtaja möödalaskmise on tinginud eksimus vaidluse algatamise korra väljaselgitamisel kui subjektiivne asjaolu. Kaebaja esindaja on õigusteadmistega, seega ei ole see eksimus vabandatav. Vastustaja ei venitanud vaide tagastamisega, vaid järgis HMS § 70 lg-st 3 tulenevat tähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 12.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks 2

§ 47lg 2).

1. Praegusel juhul tehti vaidlustatud haldusakt kaebajale teatavaks 12.05.2023, seega olnuks seda võimalik tähtaegselt vaidlustada hiljemalt 12.06.2023 esitatava kaebusega. Kaebaja on selgitanud, et ta esitas tähtaegselt vaide, kuid eksis haldusorganiga ja käitus seega heas usus. Vaidlust ei ole, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest teadasaamist. Seega tuleb kõigepealt kontrollida, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
2. Vaide esitamise õigus on reguleeritud HMS §-s
3. HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Vastustaja on õigesti välja toonud, et VVS § 94 lg 1 kohaselt valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle Vabariigi Valitsus. Ka Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 2 järgi oli ministeerium aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Kuna ministri üle teeb järelevalvet Vabariigi Valitsus, ei olnud kaebajal õigust kliimaministri käskkirja vaidega haldusmenetluses vaidlustada.
4. Eelnevast tuleneb, et kaebuse tähtaegsuse osas ei saa praeguses asjas lähtuda

§ 47

lg-st 2 ehk vaideotsuse teatavaks tegemisest, kuivõrd selles sätestatud erandile tuginemise tingimuseks on üldine kohustus pidada kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kuna vaie tagastati õiguspäraselt, sest ministri käskkirja vaidega vaidlustamine ei ole HMS kohaselt lubatud, ei ole

§ 47lg 2 praegusel juhul kohaldatav.

Seega ei saa halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (

§ 46

lg 1) hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud käskkirja teatavaks tegemisest. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kaebust praegusel juhul lugeda tähtaegseks. 16. Järgnevalt tuleb lahendada alternatiivne ennistamise taotlus ehk küsimus sellest, kas kaebuse hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Ennistamistaotlust põhjendab kaebaja eelkõige sellega, et vaide esitamise kord ei olnud selge ja vaidlustamisviide täielik, samuti tagastati vaie vastuolus hea halduse tavaga alles peale kaebetähtaja möödumist. 17.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 18. Kaebuse põhjendustest ei nähtu praegusel juhul objektiivseid püsivaid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja esindaja seisukohast saab järeldada, et ta oli vaidemenetluse kasutamise võimaluse osas eksituses, kuid kohtule ei nähtu selliseid põhjendusi, mis õigustaksid eksituses olemist. Vaidlustatud käskkirjas on selgesõnaliselt märgitud, et käskkirja saab vaidlustada, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse

-s sätestatud korras. Käskkirjas pole esitatud teavet selle kohta, et selle peale saaks esitada vaide. Vaidlustamisviisi osas on käskkiri seega ühemõtteline ning kaebajat pole eksitatud. Kaebaja eksituses olemist ei vabanda asjaolu, et vaidlustamisviites ei sisaldunud sõnaselget välistust selle kohta, et käskkirja vaidlustamine vaidega ei ole võimalik, ega ka kaebaja väide, et halduspraktikas vaidemenetluse võimalusele vaidlustamisviidete märkimisel tihti ei viidatagi. 19. Vale vaidlustamiskorra kasutamine pole praegusel juhul seega vabandatav, arvestades nii ülaltoodut kui ka asjaolu, et kaebajat esindas vandeadvokaat, kellelt tuleb eeldada kõrgemaid õigusalaseid teadmisi, sh nii HMS-i kui ka

-i normide kohaldamise osas. Kaebaja esindajal oli vajadusel võimalik ennast kurssi viia HMS § 71 lg-ga 2. Kaebaja, sh tema esindaja võtsid vaide esitamisega teadliku riski, et nad võivad seeläbi minetada kaebetähtaja. Kaebajal ei esinenud ühtegi takistust esitada vaide asemel kaebus halduskohtusse. Seda ei väära vaide tagastamisega seonduvad asjaolud, sest õige on vastustaja seisukoht, et vaide tagastamisel ei 3

§ 47lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Viidatud norm kohaldub nendes olukordades, kus seadusega on ette nähtud kohtueelne vaidluse lahendamise kord. Praegusel juhul seadus kohtueelset vaidluse lahendamise korda ette ei näinud. Kliimaministri tegevuse vaidlustamiseks tuli esitada kaebus halduskohtusse. Kuna ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seetõttu tuleb

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel käesoleva kohtuasja menetlus lõpetada.

21. Tulenevalt

§ 43

lg 1 p-st 2 ja § 155 lg-st 6 koosmõjus ei ole lubatud halduskohtule kaebuse esitamine, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud 22.

§ 109

lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb seega kaebajale tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna vastustajal ei saa olla väljamõistetavaid menetluskulusid, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4