← Eesti

3-23-1916/5

Obsah (4)§ 49§ 45§ 44§ 43

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1916 Haldusasi X ja Y kaebus Polits

) § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 9.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohustamisnõude esitamine ei täida oma eesmärki, kuna PPA pikendas kaebajate taotluse menetlustähtaega kuni 15.10.2023, kuid kohtumenetlus kestab kauem. Kaebajad esitasid taotluse kaebuse muutmiseks, nõudes PPA 15.08.2023 otsuse, millega pikendati kaebajate taotluste menetlustähtaega, õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamisnõude eesmärgina on kaebajad märkinud asjaolu, et kaebajad saavad tugineda vastavale asjaolule nende elamisloa taotluste menetluse käigus ning saavutada potentsiaalselt tulemuse, et vastustaja ei jätka kaebajate taotluste läbivaatamise viivitamisega põhjendamatult ja saavad tugineda vastavale asjaolule nende elamisloa taotluste menetluse käigus tulevikus, kui kaebajad taotlevad elamisloa andmist uuesti. Samuti on PPA toimingute tuvastamine vajalik juhuks, kui kaebajad soovivad esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. 10. Kaebajad on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2023 lahendile nr 3-19-2164, kus leiti, et: „Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2).

§ 44

lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on varem leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oma õiguste kaitsmisel on eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKo nr 3-17-749/24, p 11; RKHKo nr 3-19-882/22, p 23.1)“. Kohtu hinnangul ei saavuta kaebajad tuvastamisnõude esitamisega soovitud eesmärki. Nagu kohus eelnevalt tsiteeris, ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus luba tuvastusnõude esitamiseks.

  1. Lisaks ei nähtu kohtule selgelt ka preventiivsel eesmärgil tuvastusnõude esitamise vajalikkus. Praegusel ajal on kaebajate elamisloa taotlus PPA menetluses ning seega ei ole teada, kas kaebajatele keeldutakse elamisloa andmisest. Asjaolu, et PPA tunnistas kehtetuks A (X abikaasa ja Y ema) elamisloa, ei tähenda automaatselt, et ka kaebajatele keeldutakse elamisloa andmisest. Juhul, kui keeldutakse, on kaebajatel võimalik vastavaid keeldumisi eraldiseisvalt vaidlustada tühistamisnõudega, millega kaebajad saavutaksid soovitud eesmärgi. Mh on kaebajatel tühistamisnõude raames võimalik vaidlustada ka väidetavat menetlustähtaegade õigusvastast pikendamist. Kohtul puudub alus järeldada, et ka edaspidi pikendatakse tähtaegasid kaebajate elamisloa taotluste menetlustes, kuivõrd puudub kindlus, et kaebajad esitavad korduvad elamisloa taotlused või PPA pikendab vastavaid tähtaegu, mh praegusel ajal toimuvas haldusmenetluses.
  2. Kohtupraktikas on ka leitud, et tuvastamisnõude esitamist ei saa õigustada pelgalt kaebajate soov veenduda haldusakti või toimingu õiguspärasuses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2113, p 12). Seega kohus ei tuvasta PPA toimingu õigusvastasust üksnes põhjusel, et kaebajate hinnangul on PPA menetlustähtaegade pikendamine tavapärane praktika ning tähtaegasid pikendatakse ilma põhjuseta. Lisaks seab õigusvastasuse tuvastamiseks vastava piirangu 2

§ 44

lg 1, mille järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2), milliseid antud asjas ei esine.

  1. Kaebajad on mh märkinud tuvastamiskaebuse eesmärgiks asjaolu, et menetluse venitamise õigusvastasuse tuvastamine võib olla kaebajate jaoks oluliseks tõendiks A elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise menetluses. Ka sellel eesmärgil ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, kuivõrd A seotud asjaolud tuvastatakse vajadusel eraldiseisvalt vastavas (kohtu)menetluses.
  2. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 15. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. (digitaalselt allkirjastatud) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.