← Eesti

2-23-7884/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7884 Tsiviilasi O. B. hagi V. B. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: O. B. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: V. B. (ik XXX, elukoht XXX e-post XXX) RESOLUTSIOON

  1. Lahutada O. B. ja V. B. abielu, mis on registreeritud 11.01.2002 Tallinna Perekonnaseisuametis.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  4. 30.05.2023 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, kuna hageja ja kostja ei ela koos alates 2021 aastast. Hageja soovib jätta perekonnanimeks B..
  5. Hageja jäi 25.09.2023 kohtuistungil esitatud hagi juurde, hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada ja palub abielu lahutada. Pooled elavad lahus eraldi 2021.aastast. 2-20-16534 Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
  6. Kostja sai hagimaterjalid allkirja vastu kätte, kuid ei ole hagile vastanud. Samuti ei ilmunud kostja 25.09.2023 ärakuulamisele. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
  7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  8. Poolte abielu sõlmiti 11.01.2002 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel elavad pooled alates 2021.aastast eraldi ning abielu suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei pidanud abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka ärakuulamisele. Kohtule ei ole istungile mitteilmumise põhjus teada.
  9. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada.
  10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.