← Eesti

2-23-109278/10

Obsah (11)§ 646§ 656§ 641§ 341§ 405§ 403§ 404§ 333§ 392§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-23-109278 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. september 2023 Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, In

) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

  1. Tühistada Tartu Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
  4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  5. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule Inndor Pärna (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4838 eurot 32 senti, intressi 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 293 eurot 88 senti ning viivise tasumata põhivõlalt alates
  6. juunist 2023 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja
  7. mail 2022 väikelaenulepingu nr XXXXXXX (laenuleping). AS LHV Finance väljastas laenulepingu alusel kostjale laenu 5000 eurot intressiga 25,90% aastas. Kostja kohustus laenuandjale laenu tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena iga kuu
  8. kuupäeval vastavalt maksegraafikule. Laen tuli tagasi maksta hiljemalt
  9. septembriks
  10. Laenusumma, millest arvestati maha lepingutasu 100 eurot, kanti
  11. mail 2022 kostja pangakontole. Laenuandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja rikkus laenulepingut. Kostja jättis tasumata kolm graafikujärgset makset. Kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles
  12. novembril 2022 laenulepingu üles. Laenuandja loovutas
  13. jaanuaril 2023 laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu hagejale. Laenulepingust tulenev kostja võlg on kokku 5528 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa 4838 eurot 32 senti, intress 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot ja viivised
  14. juuni
  15. a seisuga 293 eurot 88 senti. Hageja edastas pärast laenulepingu ülesütlemist kostjale viiel korral meeldetuletuskirju. Hagejal tekkis sellega seoses kulu 45 eurot. 2

(6)
  1. Hagiavaldus, hageja menetluskulude nimekiri ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale politsei kaasabil isiklikult allkirja vastu kätte
  2. juulil
  3. Kostja ei esitanud menetluses seisukohti. MAAKOHTU LAHEND
  4. Maakohus rahuldas
  5. augusti
  6. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3561 eurot 68 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 216 eurot 34 senti ning viivise põhivõlalt alates
  7. juunist 2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus jättis menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 462 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt. AS LHV Finance ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. AS LHV Finance ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Laenulepingu järgi oli intress 25,90% aastas. Laenulepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. See on kokkulepitud intressist madalam. AS-il LHV Finance ei olnud õigust kostjalt intressi nõuda. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi ka muid tasusid. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatust ei ole seega võimalik kõrvale kalduda. Kuna krediidiandja rikkus laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostjal kohustus tasuda hagejale üksnes põhivõlg. Hageja kinnitas, et kostja tegi tagasimakseid kokku 438 eurot 32 senti. Kostja tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3561 eurot 68 senti. Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist, kuna kostja rikkus rahalist kohustust (VÕS § 113 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab hageja nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Viivis ajavahemiku
  8. november 2022 kuni
  9. juuni 2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 216 eurot 34 senti. Maakohus jättis hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt 68% menetluskuludest kostja ja 32% hageja kanda. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu ja esindajatasu 50 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4838 eurot 32 senti, intress 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 293 eurot 88 senti ning viivis tasumata põhivõlalt alates
  11. juunist 2023 kuni 3
(6)põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu maakohtu menetluses 1385 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude üle ei ole vaidlust. Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid. Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks, need ei vaja tõendamist. AS LHV Finance täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna pooled ei vaidle vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise üle, ei ole kohtul õigust nõuda hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta tõendeid. Samas on hageja siiski tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Ükski õigusakt ei näe ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist saaks tõendada üksnes krediidisaaja panagakonto väljavõttega. VÕS § 4034 lg 7 esimene ja teine lause ei kohaldu, kuna kostja esitas laenu taotlemisel valeandmeid. Kohus hindas hageja esindajakulu vajalikust ja põhjendatust valesti. Hagejal ei olnud võimalik maakohtu menetluses tehtud toiminguid teha kaheteistkümne minutiga, nagu maakohus on otsuses järeldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 1, § 656 lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt nt Riigikohtu 24.

jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus tühistab

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. 7. Tsiviilasi vaadatakse

§ 341

lg 1 järgi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadus võimaldab kohtuistungi korraldamisest maakohtu menetluses loobuda eelkõige siis, kui on täidetud asja lihtmenetluses (

§ 405

lg 1 ja 2) või kirjalikus menetluses menetlemise eeldused (

§ 403ja 404).

  1. Maakohus menetles
  2. juuni
  3. a määruse kohaselt asja lihtmenetluses, kuigi lihtmenetluse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole asjas kohtuistungit korraldatud. 4

(6)Kohus saab

§ 405

lg 1 järgi menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi lihtmenetluses menetlemiseks ja

§-s 405 sätestatud lihtsustuste kohaldamiseks, sh kohtuistungi korraldamisest loobumiseks, ei tohi hagis esitatud põhinõuete hind olla seega suurem kui 3500 eurot ja hagi hind koos kõrvalnõuetega kokku suurem kui 7000 eurot. Hageja esitas maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4838 eurot 32 senti, intressi 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 293 eurot 88 senti ning viivise tasumata põhivõlalt alates 20. juunist 2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja põhinõue on seega suurem kui 3500 eurot. Maakohtul ei olnud seega

§ 405

lg-st 1 tulenevat õigust menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ega rakendada

§ 405lg-tes 1 ja 2 sätestatud lihtsustusi.

9. Maakohus menetles hagi üksnes kirjalikus menetluses. Asja materjalidest ei nähtu samas, et kostja oleks andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Maakohus pidi

§ 403

lg 3 järgi eeldama, et kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja ei saanud

§ 403lg 1 alusel asja kohtuistungil arutamata lahendada.

Maakohtul ei olnud ka

§ 404lg 1 alusel võimalik asja kohtuistungil arutamata lahendada.

Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 4838 eurot 32 senti, s.o suurem kui 4500 eurot. Isegi, kui asja kirjalikuks menetluses läbivaatamise eeldused oleksid olnud täidetud, oleks maakohus pidanud

§ 403

lg 1 ja § 404 lg 2 kohaselt andma kostjale enne kohtuotsuse tegemist võimaluse esitada avaldusi ja dokumente ning määrama otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Maakohus tegi pärast

  1. juulil 2023 kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamist järgmise menetlustoiminguna üksnes kohtuotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt.
  2. Maakohus rikkus

§ 341lõiget 1, kui tegi asjas otsuse seda kohtuistungil arutamata.

Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega, seda isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391/43, p-d 16 jj). Kostja ei ole kaotanud menetluses õigust kõnealusele rikkumisele tugineda (

§ 333lg 2).

11. Maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 1 alusel seega tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul asi lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohti arvestades. Maakohus peab täitma eelmenetluse ülesanded (

§-s 392), mh selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse (

§ 392lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2).

Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1). Eeldusel, et kostja ei avalda 5

(6)ka edasises menetluses maakohtule nõusolekut kirjaliku menetlusega, tuleb maakohtul asja lahendamiseks korraldada kohtuistung. 12. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.