KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-139659 Kohtuasi Osaühing

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

1. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluses on leidnud tõendamist, et kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga ning hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites selgitanud, et tal puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Mistahes mõistlikke jõupingutusi hageja aga eelviidatud kostja sedastatud andmete väljaselgitamiseks teinud ei ole. Kostja ei ole hagi pärast selle esitamist rahuldanud. Hageja esitatud maksekorraldused, millega kolmas isik on teostanud hagejale kolm makset, ei anna alust järeldada, et kostja oleks hagi rahuldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus võttis 31.03.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 322,50 eurot. 6.
3. Määruse põhjenduste kohaselt võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 alusel.

6.2. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja on rahuldanud hagi pärast hagi esitamist.

Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale kokku 90 eurot, s.o leppetrahvide võlgnevuse. Maksekorraldustel märgitud viitenumbrid kattuvad leppetrahvinõuetel märgitud viitenumbritega. Maakohus leidis, et nimetatu alusel võib asuda seisukohale, et kolmas isik on tasunud kostja kohustuse hageja ees kostja nimel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1). Kostja vastuväited ei anna alust kalduda kõrvale

§ 168lg 5 sätestatud reeglist ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja on esile toonud, et kostja on juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites teatanud, et tal puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. Seega tulnuks kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et sõiduk ei kuulunud leppetrahvide väljastamise ajal talle. Kostja seda enne hagi esitamist teinud ei ole. Kostjal tekkisid õigusabikulud tema enda tegevusetuse tõttu. Kostja oleks saanud mõistlikult vältida tema vastu hagi esitamist ja menetluskulude tekkimist, kui oleks edastanud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki omaniku või kasutaja andmed maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites või hageja 12.01.2023 e-kirjale vastates. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites üksnes märkinud, et tema ei olnud sõidukite omanik või valdaja leppetrahvide väljastamise ajal, sõiduki omaniku või kasutaja andmeid ta hagejale avaldanud ei ole. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et hagi saaks esitatud õige kostja vastu, saates sh kostjale 12.01.2023 e-kirja, milles selgitas, et kostjal tuleb tõendada asjaolu, et sõiduk ei kuulunud talle või et ta ei olnud sõiduki vastutav kasutaja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu 322,50 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. 3 2-22-139659 7.
2. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 78 lg-t
3. Hageja ja kostja vahel ei ole olnud võlasuhet. Võlasuhte, sh kostja rahalise kohustuse hageja ees, olemasolu ei ole tõendatud ega tuvastatud. Lisaks ei ole kolmas isik teostanud makseid kostja nimel. Kui hageja esitab hagi vale kostja vastu ja seejärel täidab rahalise nõude kolmas isik, kes on tegelikult õigussuhte pool, siis ei saa pidada valet kostjat õigussuhte pooleks ega kohustuste täitjaks. 7.
4. Kostja teatas juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tal puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Kostjal ei olnud kaasaitamiskohustust või tõendamiskoormist – vähemalt sõiduki II osas, mis ei olnud tema nimele registreeritud. Nimetatut oleks pidanud teadma ka hageja, sest varasemas tsiviilasjas nr 2-22-112036 on hageja esitanud hagi (seoses 09.07.2019 parkimisrikkumisega) sõiduki II tegeliku registrijärgse omaniku vastu. Seega oleks pidanud hageja olema teadlik, et kostja ei ole sõiduki II eest vastutav kasutaja ja et kostja suhtes ei ole hagi esitamine põhjendatud. Kostja on tõendanud, et ta ei ole sõiduki I ega II vastutav kasutaja või omanik. Olukorras, kus isikul puuduvad omandiga seotud õigused sõiduki osas, siis ei kehti ka Riigikohtu lahendis viidatud tõendamiskoormisest kõrvalekaldumine – kostjal ei saanud lasuda hageja poolt enne hagi esitamist hoolsuskohustust, tõendamiskoormist või kaasaaitamiskohustust sõiduki tegeliku kasutaja isiku väljaselgitamisel. Seega antud juhul ei saa auto juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda kostjat, kuna ta ei olnud sõidukite omanik või vastutav kasutaja.
5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja (resolutsiooni p-d 3–4) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud 28,57% ulatuses tema enda kanda ja 71,43% ulatuses hageja kanda, hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

11. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse määrust üksnes selle resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega menetluskulud jäeti kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu 322,50 eurot. Seetõttu on maakohtu määrus vaidlustamata osas, st hagist loobumise vastuvõtmise, menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise osas jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna kostja soovib nende tõenditega tõendada asjaolu, et kolmas isik ei täitnud kostja kohustust ja et hageja pidi olema teadlik, et kostja ei ole õige kostja, on 4 2-22-139659 tegemist

§ 238

mõttes asjakohaste tõenditega ning ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde. 13.

§ 168

reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda

§ 168lg 4 alusel menetluskulud.

13.1.

§ 168

lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus viitas menetluskulusid kostja kanda jättes VÕS § 78 lg-le 1 ja leidis, et kuna kolmas isik tasus kostja kohustuse hageja ees kostja nimel, on kostja hagi peale hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. 13.

1. Kostja on määruskaebuses põhjendatult väitnud, et kolmas isik ei saanud kostja eest kohustust täita, kuivõrd kostja ei olnud hagi aluseks olevate parkimislepingute pooleks, st tal ei olnud hageja ees kohustust, mida kolmas isik oleks saanud täita. Parkimislepingu pooleks sai olla isik, kes leppetrahvide tegemise ajal sõidukit kasutas ja selle hageja opereeritavale parkimisalale parkis ning tulenevalt hea usu põhimõttest saab auto juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p-d 21–24). Kostja on tõendanud, et ta ei olnud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki I ega sõiduki II omanik ega vastutav kasutaja (dtl 106–108). Kostja ei ole leppetrahvide ajal sõidukeid kasutanud, mistõttu ei saa lugeda, et ta oleks olnud vaidlusaluste parkimislepingute pooleks. Järelikult ei saanud kolmas isik ka kostja kohustust täita, kuna kostja ei olnud kohustatud isik. 13.
2. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 78 lg 1 kohaldamiseks peab kolmandal isikul olema tahe täita kohustus kostja eest (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-133-16, p 13; 28.02.2008, 3-2-1-1-08, p 14). Kostja esitatud C, kes leppetrahvide võlgnevuse hagejale tasus, kinnituskirjast nähtub, et ta on täitnud kohustused Q ja Y nimel, mitte kostja nimel, korraldusel või tema huvides (dtl 204; lisaks Q ja Y kinnitused dtl 218–221). 13.
3. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vääralt kohaldanud nii

§ 168lg-t 5 kui ka VÕS § 78 lg-t 1.

Menetluskulusid ei saa kostja kanda jätta

§ 168lg 5 alusel, kuna kostja ei ole hagi peale selle esitamist rahuldanud.

14. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on hagist loobunud, tuleb menetluskulud jätta

§ 168

lg 4 üldreegli järgi hageja kanda, v.a seoses sõiduki I leppetrahviga nr 0700502211909251 summas 30 eurot, mille osas tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt ka RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). 14.1. Ringkonnakohus leiab, et sõidukiga I seoses oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja sai eeldada, et hagi on esitatud õige isiku vastu ning kostja lükkas vastava eelduse ümber alles vastuses hagiavaldusele. Kostja põhjendas maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet järgmise lausega: „Ei tunnista nõuet, kuna 5 2-22-139659 puudub võlgnevus ja võlasuhe avaldajaga ega ole avalduses nimetatud sõidukite omanik ega ka juht avalduses toodud ajal ja kohas.“ Kuigi vastuväidet ei pea

§ 485

lg 2 teise lause järgi põhjendama, saab vastuväite põhjuseid arvestada hiljem hagimenetluses menetluskulude jagamisel (

III komm

§ 200

lg 1 järgi oodata, et ta märgiks vastuväites vähemalt seda, et ta ei kasutanud sõidukit I leppetrahvide tegemise ajal, s.o et avaldus on esitatud vale isiku vastu, ning esitada müügileping, mille kostja esitas hagimenetluses, millelt nähtub, et kostja on sõiduki I müünud Y-le. Müügileping oli sõlmitud 03.05.2020, mistõttu oli kostjal võimalik vastuseks hageja 15.06.2022 kirjale, 05.08.2022 kirjale, 08.08.2023 kirjale, maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastates (10.01.2023) kui ka vastuseks hageja 12.01.2023 kirjale sõiduki I uue omaniku nimi ja müügileping esitada. Kuigi kostja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagiavalduse esitamise ajal sõiduki I omanik, ei olnud omanikuvahetust Transpordiametis tehtud, mistõttu sai hageja vastavalt eelnevalt viidatud Riigikohtu sisukohale tugineda Transpordiameti andmetele sõiduki I omaniku kohta ning eeldada, et kostja oli parkimislepingu pooleks. Kostja sai ette näha, et vastuväite põhjendamata ja tõendamata jätmisel läheb maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks

§ 486

lg 1 järgi, kuivõrd hageja ei saanud kostja vastuväite alusel veenduda, et tema ei ole õige kostja. 14.2. Ringkonnakohtu arvates ei ole ülejäänud osas, s.o sõidukiga II seotud leppetrahvidega nr 1351110201210033 ja 0791112201408585 summas 60 eurot ja sissenõudmiskuludega summas 15 eurot, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

§ 162lg 4 tähenduses jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas vastuses maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, et ta ei olnud avalduses nimetatud sõidukite omanik avalduses toodud ajal ja kohas. Kuigi kostja ei tõendanud, et ta ei olnud enam sõiduki II omanik, oleks ringkonnakohtu hinnangul pidanud hageja enne hagi esitamist vähemalt kontrollima, kas tema andmed sõidukite omaniku või vastutava kasutaja kohta on õiged. Kostja on esitanud Transpordiameti tõendi, et kostja ei ole alates 09.11.2019 sõiduki I registrijärgne omanik, vastutav kasutaja või kasutaja (dtl 106). Hageja hagiavaldusega esitatud dokument, mis hageja väitel kajastavad Transpordiameti saadetud andmeid ning millele tuginedes on hageja väitnud, et sõiduki II omanik on kostja, on tegelikkuses tabel, kuhu on märgitud mh sõiduki II omaniku / vastutava kasutaja isikukood, mis kuulub kostjale (dtl 66). Tõendist ei nähtu, et selle tabeli oleks väljastanud Transpordiamet. Kuna tegemist on üksnes tabeliga, mis võib olla ka hageja enda poolt koostatud ning tabelisse märgitud andmed sõiduki II omaniku / vastutava kasutaja kohta on valed, ei saanud hageja selle dokumendi alusel eeldada, et kostja on sõiduki II omanik. Kostja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt oli hageja vähemalt 18.07.2022 teadlik, et leppetrahvide ajal, mis tehti perioodil 13.09.2021–11.05.2022 oli sõiduki II omanik või vastutav kasutaja Q (dtl 205–213). Kuna hageja on esitanud sõidukiga II seotud leppetrahvide osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi oma eksimuse tõttu vale isiku vastu, tuleb need menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Lisaks ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda osas, mis puudutab sissenõudmiskulusid. Hageja esitas kostja vastu nõude 105 eurot, millest 90 eurot oli leppetrahvide võlg ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Hageja loobus leppetrahvide nõuetest, kuna need olid tasutud. Hageja loobus ka sissenõudmiskuludest, kuigi need olid hagejale tasumata. Kuna hageja loobus sissenõudmiskuludest omal initsiatiivil, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks selles osas menetluskulusid poolte enda kanda jätta, vaid lähtuda tuleb

§ 168lg-st 4.

15. Arvestades eeltoodud põhjendusi leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta 28,57% ulatuses

§ 162

lg 4 alusel tema enda kanda, kuna 105 euro suurusest nõudest 30 euro suuruse sõiduki I leppetrahvi osas oleks ebaõiglane jätta kulud hageja kanda, ja 71,43% 6 2-22-139659 ulatuses

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 4 alusel tema enda kanda.

16. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kaebuse rahuldamise ulatust arvestades

§ 171

lg 1 ja § 163 lg 1 alusel 14,28% ulatuses kostja kanda ja 85,72% ulatuses hageja kanda. 17. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikuna

§ 174

lg-s 4 sätestatud korras (vt nt ka RKTKm 12.05.2021, 2-1915916, p 16; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj). 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 7