RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 2901 lg 2 kohaselt kannatanu täiendavat küsitlemist. Kannatanu täiendav küsitlemine oli vajalik ka seetõttu, et viimane soovis ise istungil ütlusi anda. Seepärast ei saa alaealise täiendavalt küsitlemata jätmist põhjendada tema kaitsevajadusega. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel viitas kohus asjatundjale, kuigi sellise hinnangu andmine ei kuulu asjatundja pädevusse. Rikuti ka süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale, seejuures on venimise põhjustanud menetleja. 9. Kannatanu esindaja palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saata asi uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kaebuse kohaselt rikkus kohus nii kannatanu kui ka süüdistatava õigusi, kui jättis kannatanu kohtumenetluses üle kuulamata. Riigikohtu seisukoht on oluline küsimuses, kas

§ 2901kohaldub alaealise suhtes, kes saab menetluse kestel 14aastaseks.

Lisaks pole õige asjatundja ütluste kasutamine tõendina, kuna ta ei suhelnud kannatanuga ega selgitanud välja lapse tajumisvõimet, seksuaalseid kogemusi ja teadmisi.

1. Prokuratuuri hinnangul on kassatsiooniväited alusetud. Kannatanu ülekuulamisel kohtueelses menetluses järgiti kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning videosalvestatud ütlused on lubatud tõend. Samuti jätsid kohtud kannatanu õigesti kohtulikul uurimisel vahetult üle kuulamata. Vastupidine seisukoht ei arvestaks lapse tegelike huvidega. Asjatundja andis istungil ütlusi vastavalt oma erialasele pädevusele ning neile tuginemine oli lubatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Esmalt selgitab kolleegium, et kannatanu esindaja kassatsioon tuleb jätta

§ 350lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus, kui tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust või kui ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või 2

§ 344lg 1 p-d 1 ja 2).

Kannatanu esindaja ei apelleerinud süüdimõistvat otsust ning ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Seega puudub kannatanu esindajal kassatsiooniõigus.

1. Järgnevalt hindab kolleegium kaitsja kassatsiooni alusel, kas kannatanu ülekuulamisel kohtueelses menetluses järgiti menetlusseaduse nõudeid, ning analüüsib, kas kannatanut oleks pidanud kohtumenetluses täiendavalt küsitlema.
2. Lapse ütluste kui tõendi kogumist kriminaalmenetluses reguleerivad

§-d 70, 290 ja 2901. Nende sätete eesmärk on ühest küljest tagada nii tõendi kvaliteet kui ka kahtlustatava ja süüdistatava kaitseõigus, kuid teisalt vältida alaealise korduvat ülekuulamist ja traumeerimist (RKKK 15.02.2019, 1-18-1247/58, p 48).

§ 372

lg 2 ls 2 kohaselt eeldatakse, et alaealine vajab menetluses erikohtlemist ja kaitset. Seejuures lasub riigil kohustus vältida kuriteo ohvriks langenud lapsele lisakannatuste põhjustamist kriminaal- ja kohtumenetluses. Vajaduse rakendada riigisiseses õiguses lapsesõbralikke menetlusreegleid ning lähtuda laste huvidest näevad ette mitmed rahvusvahelised õigusaktid. Nende seas on lapse õiguste konventsioon (art 3 lg 1), laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (art 4 ning art 30 lg-d 1 ja 2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. oktoobri
2. a direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (art 1 lg 2), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3. detsembri
4. a direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (art 20). Hinnang sellele, mis on lapse parimates huvides, peab olema individuaalne ning lähtuma konkreetse kriminaalasja asjaoludest ja alaealise isikust. Samas ei tohi kannatanu kaitsmiseks võetud meetmed rikkuda kaitseõigust ega süüdistatava õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Seetõttu tuleb kohtul hinnata näiteks seda, kas poolte õigusi on võimalik tasakaalustada kaugülekuulamise või tunnistajat ja süüdistatavat eraldava vaheseina kasutamise kaudu (

§ 287lg 5).

14.

§ 2901

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada tema kohtueelseid ütlusi, kui (

1. a)need on videosalvestatud, (
2. b)kaitsjal oli võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta ning (
3. c)tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega. Kohus võib vastu võtta vaid sellised kohtueelses menetluses antud ütlused, mille puhul on alaealine tunnistaja rakendatud seaduspäraselt. See tähendab, et talle tutvustati eakohasel viisil tema õigusi ja kohustusi (

§ 68

lg 1), sealhulgas õigust keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel (

§ 71

) ja kohustust rääkida tõtt (

§ 66lg 3).

Lisaks peab ülekuulamine olema toimunud

§-s 70 sätestatud alaealise tunnistaja ülekuulamise erisusi arvestades. (Vt ka RKKK 23.10.2015, 3-1-1-73-15, p-d 18–20.) Need reeglid kehtivad ka kannatanu puhul (

§ 37lg 3).

15. Kui kohtueelses menetluses antud ütlused võetakse seaduspäraselt tõendina vastu, saab last kohtumenetluses siiski täiendavalt küsitleda, kuid seadusandja on kehtestanud sellele selged piirangud. Nii lubab

§ 2901

lg 2 kohtul pärast kohtueelses menetluses antud ütluste uurimist küsitleda alaealist täiendavate asjaolude kohta omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel. Alaealise õiguste paremaks tagamiseks ei võimalda seadus last sellises olukorras uuesti täies mahus üle kuulata (vt ka RKKK 28.04.2022, 1-21-1652/56, p 31). 16. Täiendavad asjaolud

§ 2901lg 2 tähenduses ei ole piiratud tõendamiseseme asjaoludega.

Alaealise täiendava küsitlemise võib tingida mistahes üksikasi, mis on oluline otsuse tegemiseks. Nii võib täiendava küsitlemise viia läbi ka näiteks isikulise tõendiallika usaldusväärsuse 3

§ 70lg-s 4 sätestatud korras.

Vastava taotluse võib esitada ka kannatanu või tema esindaja, selgitades, millistes kohtueelses menetluses käsitlemata küsimustes on täiendavaid ütlusi vaja, et asja õigesti lahendada. Ka kannatanu enda taotluse korral tuleb kohtul hinnata täiendavate asjaolude esinemist, alaealise kaitsevajadust ja kaaluda erinevate osapoolte huvisid. 18. Olukorras, kus varem üle kuulatud alaealine kannatanu soovib ise kohtus ütlusi anda ning kohtu hinnangul esinevad ka täiendavad asjaolud

§ 2901

lg 2 tähenduses, saab kannatanu küsitlemisest keelduda vaid kaalukatel põhjustel. Kannatanul on õigus anda ütlusi ja võtta osa kohtulikust arutamisest (

§ 38lg 1 p-d 3 ja 8; lapse õiguste konventsiooni art 12).

Samuti on

§-s 2901 sätestatud kaitseõiguse piirang õigustatud vaid lapse kaitsmise eesmärgil. Kui kannatanu kaitset (enam) ei vaja, puudub alus tema küsitlemata jätmiseks. Seetõttu ei saa kannatanu taotluse rahuldamata jätmisel piirduda abstraktsete viidetega lapse vanusele, tema potentsiaalsele mõjutatavusele ja ütluste andmisest möödunud aja pikkusele. Kohus peab tooma jälgitavalt välja konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et suure tõenäosusega pole tegemist kannatanu tegeliku tahtega ja/või täiendav küsitlemine on alaealise kannatanu huvidega ilmses vastuolus. 19. Kolleegiumi hinnangul võttis maakohus kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused õigesti tõendina vastu. Ülekuulamisel tutvustati kannatanule tema õigusi ja kohustusi eakohasel viisil (

§ 68

lg 1), sh võimalust keelduda lähedast süüstavate ütluste andmisest ja kohustust rääkida tõtt (

§ 66lg 3, vt videosalvestise 4.

minut).

§-st 70 tulenevate alaealise tunnistaja ülekuulamise erisuste kohaselt tegi menetlustoimingu vastava väljaõppega menetleja, toiming videosalvestati ning T. Pärnalal võimaldati kohtueelses menetluses esitada kannatanule küsimusi. Süüdistatav seda võimalust ei kasutanud. Seega ei kaldunud menetleja kõrvale tunnistaja rakendamise üldistest nõuetest ega rikkunud ülekuulamisel menetlusõigust. 20. Videosalvestatud ütluste tõendina vastuvõtmise hetkel oli kannatanu 13-aastane, mistõttu ei väära tõendi lubatavust ka asjaolu, et ta sai hiljem maakohtu menetluse ajal 14-aastaseks. Kuigi üldreegli kohaselt peab vähemalt 14-aastane tunnistaja andma oma ütlused kohtuistungil ristküsitluse vormis (

§ 287

lg 1 ja § 288), tuleb menetlustoimingule kohaldada toimingu tegemise ajal kehtinud kriminaalmenetlusõigust (

§ 3lg 2).

Seega on kõnealune tõend lubatav hoolimata sellest, et kannatanu sai varsti pärast toimingu tegemist 14-aastaseks. 21. Samuti ei jätnud maakohus kannatanule täiendavaid küsimusi esitamata kergekäeliselt. Mõlemas astmes hindasid kohtud põhjalikult, kas esinevad täiendavad asjaolud

§ 2901lg 2 tähenduses, ning põhjendasid, miks tuli poolte taotlus jätta rahuldamata.

Nii leidsid kohtud, et asjaolud, mida sooviti kohtus täpsustada, olid pooltele teada juba enne kohtumenetluse algust, mistõttu oleks saanud nende kohta kannatanult küsida juba kohtueelses menetluses või taotleda tema küsitlemist istungil hiljemalt kaitseaktis. Kuna kannatanu ja süüdistatava lähedased ei usu kannatanu kohtueelses menetluses väljendatud versiooni juhtunust, siis on see olnud perekonnas pideva arutluse all, mh on teemat korduvalt arutatud ka kannatanuga. Seetõttu oli põhjust arvata, et alaealise kannatanu soov anda kohtuniku ees ütlusi lähtus lähedaste mõjutustest ega olnud tema tegelik tahe. Kohtute põhjendused on jälgitavad ja veenvad. 4

§ 299

lg 1; vt ka

§ 38

lg 5 p 5) ning väljendada oma seisukohta apellatsiooni esitades (

§ 318lg 1).

Sellega tagab menetlusõigus kannatanule õiguse olla ära kuulatud kohtumenetluses isegi juhul, kui täiendava küsitlemise eeldused pole täidetud. Kumbagi nendest võimalustest kannatanu isiklikult ei kasutanud. Kannatanu huve esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud esindajana vandeadvokaat, kes leidis nii kohtuvaidlustes kui ka apellatsioonimenetluses, et kannatanu kohtueelsed ütlused on usaldusväärsed, taotlust tema kohtus küsitlemiseks ei ole põhjust rahuldada ning T. Pärnala tuleb süüdi mõista. Kokkuvõttes ei saa praeguses asjas heita kohtutele ette sedagi, et nad jätsid kannatanu ilma õigusest olla ära kuulatud. 23. Viimaks vastab kolleegium kassaatori väidetele, mis puudutavad asjatundja ütlusi ja mõistlikku menetlusaega. 24. Kolleegium ei nõustu kassaatoriga selles, et kohtud tuginesid kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel lubamatult asjatundja ütlustele. Asjatundja mõiste, menetlusse kaasamise tingimused ja ülekuulamise eeldused nähakse ette

§-s 1091. Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina.

§ 1091

lg 3 p 2 alusel võib asjatundjana üle kuulata muu hulgas niisuguse eriteadmistega isiku, kellel pole selle kriminaalasja menetlusega olnud varem mingisugust kokkupuudet. Niisuguses olukorras saab asjatundja anda eeskätt üldist laadi ütlusi, selgitades sel moel mõnda spetsiifilist valdkonda, mis on puutumuses lahendatava kriminaalasjaga. (Vt RKKK 16.03.2023, 1-21-6698/50, p 17.) Praeguses asjas kuulati asjatundja kohtus üle selleks, et ta selgitaks seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud laste tüüpilisi käitumismustreid. Maakohus hindas asjatundja erialast pädevust ja kogemust. Pooled ei seadnud kahtluse alla asjatundja eriteadmiste olemasolu. Asjatundja ei ületanud ütlusi andes oma pädevust. Kohus ei rajanud hinnangut kannatanu ütluste usaldusväärsusest valdavas osas asjatundja ütlustele. Ütlused täitsid menetluses selgitavat rolli ning nende mõju kohtu hinnangule oli minimaalne.

1. Süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud. Kriminaalasja materjali põhjal tuleb mõistliku menetlusaja algust arvestada
2. juulist 2019, mil T. Pärnala kuulati esimest korda kahtlustatavana üle. Süüdistusakt saadeti kohtusse
3. märtsil 2022, mis tähendab, et kohtueelne menetlus kestis üle 2 aasta 8 kuu. Kuigi kohtueelne menetlus oli iseäranis teo olemust ja kannatanu vanust arvestades võrdlemisi pikk, puuduvad asjas viited sellele, et menetluse kestust oleks mõjutanud prokuratuuri vead. Kohtumenetlusele kolmes kohtuastmes on kulunud natuke enam kui poolteist aastat. Arvestades kriminaalasja mõningast keerukust kuriteo olemuse ja kaasnenud õigusküsimuste tõttu, ei ole kogu kriminaalmenetlusele kulunud aeg ebamõistlikult pikk.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19.

aprilli 2023. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kannatanu esindaja kassatsioon jääb

§ 350lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kuna Riigikohus teeb

§ 361

lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse, jääb kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale menetluskulud

§ 186lg 2 alusel rahuldamata. (Allkirjastatud digitaalselt) 5