← Eesti

1-23-1542/32

Obsah (12)§ 121§ 200§ 73§ 65§ 2§ 68§ 24§ 16§ 32§ 56§ 57§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1542 (22233000614) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Sergei Jegorov Kaitsja isikukood 37004063723; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel XXX; ei tööta, XXX varasemalt kriminaalkorras karistatud l-l korral: 22.10.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-19-7510

§ 200

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 4 aastat 10 kuud.

§ 73

lg 2, 3 kohaselt kuulus 4 kuud vangistust kohesele ärakandmisele ning ülejäänud 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et isik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 22.10.2019 - 21.10.2024. tõkendit ei ole kohaldatud vandeadvokaat Sergei Politšev (RÕA korras) Kohtuistungi toimumise aeg 29.03.2023, 18.04.2023 ja 19.04.2023 1

(17)RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 309 lg 3, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1, kohus otsustas: Tunnistada Sergei Jegorov süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Suurendada

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsuse järgi ära kandmata karistuse, s.o 4 (neli) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Sergei Jegorovile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Sergei Jegorovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Jegorovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Jegorov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Mõista Sergei Jegorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti sundraha ja 1895 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 76 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Sergei Jegorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2983 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm) eurot ja 26 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700014086 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi - Sergei Jegorov, kriminaalasja number - 1-23-1542, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 20.04.2023. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 20.04.2023. 2

(17)Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 12.05.
  1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL TUVASTATU
  2. S. Jegorovit süüdistatakse isikuvastases kuriteos. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse teda selles, et ta isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 119-7510

§ 200lg 2 p 8, 9 järgi (13.01.2019 röövimise käigus kasutas kannatanu L.

Z suhtes füüsilist vägivalda) kriminaalkorras karistatud, 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas A-A. Tiimanni tn 18 juures lõi I M kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda. Sergei Jegorov põhjustas kannatanule I M tugevat füüsilist valu ja tekitas järgmised kehavigastused: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3x3 cm reie ülemises piirkonnas. Seega Sergei Jegorovit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui on see toime pandud korduvalt.

  1. 08.03.2023 koostatud süüdistusakt selles süüdistustes saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja 09.03.2023 ja kriminaalasi nr 1-23-1542 jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik MariLiis Aviksoni menetlusse. 20.03.2023 toimunud eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväiteid ka S. Jegorovi kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 20.03.2023 määrusega andis kohus S. Jegorovi kohtu alla.
  2. Kohtuistungil ütles süüdistatav S. Jegorov, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta tunnistas ennast süüdi osaliselt, tuues välja, et end kaitstes tekitas ta noahaavad kannatanule. Ta ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest.
  3. Prokurör palus S. Jegorovi

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada S.

Jegorovile mõistetud karistust 22.10.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-7510 mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 4 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve suudavad tagada isiku liikumise kontrolli. Isiku enesekontrolli kaotamise ja uue kuriteo, sealhulgas vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise ärahoidmist need tagada ei suuda. Häirekeskuse kõne, vormikaamera ja turvakaamerate salvestised jätta kriminaaltoimiku juurde. Mõista S. Jegorovilt välja ka menetluskulud.

  1. Kaitsja leidis, et S. Jegorovi poolt kuriteo toimepanemine oli tingitud kannatanu I. M õigusvastasest käitumisest, mille tõttu S. Jegorov tegutses esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Seda asjaolu kinnitas tunnistaja A. Š, kes ütles, et vahetult peale seda, kui süüdistatav lõi I. M noaga, S. Jegorov helistas talle ja oli väga emotsionaalses seisundis. Arvestades eeltoodud kergendavaid asjaolusid ja seda, et süüdistataval on töökoht ja sissetulek, siis palus kaitsja määrata süüdistatavale S. Jegorovile karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot. Süüdistatava varalist seisundit ja tema töötasu suurust arvestades palus kaitsja KrMS § 424 alusel ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna tasumise tähtaega. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et Sergei Jegorovi töötasu suurus on minimaalne 725 eurot kuus. Tal ei ole muud vara, mille arvelt tal oleks olnud võimalik rahaline karistus täita.
  2. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu I M ning tunnistajad D, A K ja A Š. Kaitsja loobus tunnistajana J B ülekuulamise taotlusest. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri ja kaitsja esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja kaitseaktis ning mida kohus käsitleb täpsemalt allpool. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, 3

(17)kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. I Süüdistus kehalise väärkohtlemise toimepanemises • Faktilised asjaolud 8. S. Jegorovit süüdistatakse selles, et ta isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510

§ 200lg 2 p 8, 9 järgi (13.01.2019 röövimise käigus kasutas kannatanu L.

Z suhtes füüsilist vägivalda) kriminaalkorras karistatud, 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas A-A. Tiimanni tn 18 juures lõi I M kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda. Sergei Jegorov põhjustas kannatanule I M tugevat füüsilist valu ja tekitas järgmised kehavigastused: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3x3 cm reie ülemises piirkonnas.

  1. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega kinnitust leidnud see, et süüdistatav S. Jegorov süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles kannatanu I. M, lüües viimast kahel korral noaga tuhara ja reie piirkonda, põhjustades kannatanule süüdistusaktis ära toodud vigastused.
  2. Sündmuste toimumist just sel viisil kinnitavad esmalt kannatanu I. M ristküsitlemisel kohtuistungil antud ütlused seoses tema väärkohtlemisega süüdistuses toodud ajal ja kohas (KoTo, tl 38-42). Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna kohtulikul uurimisel ei avaldatud tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluseid, mis annab aluse asuda seisukohale, et tema ütlused on olnud samasisulised erinevas menetlusstaadiumis. Ka haakuvad kannatanu I. M ütlused teiste alltoodud usaldusväärsete tõenditega. Kannatanu ütluste kohaselt osaliselt tundis ta enne seda sündmust S. Jegorovit, seltskondades kokku said. Ta on tundnud teda võib-olla ligikaudu aasta, umbes aasta tagasi sai tuttavakski, umbes nii. Neil ei ole mingeid omavahelisi suhteid. See sündmus oli umbes pool aastat tagasi. Käes oli suvi, kuupäeva ei mäleta. Tema meelest oli palav, juulis oli tema meelest, täpsemalt ei mäleta ta juba, peaks meenutama. See toimus päevasel ajal Maxima poe taga XX, Tempo lähedal, kus XX Maxima asub. Ilmselt on Tiimani tänav Narvas. Ta oli poes, väljus poest siis ja juhuslikult väljudes riivas õlaga antud inimest. Seejärel toimus väikene sõnavahetus ja ta hakkas minema poe ees ja süüdistatav siis järgnes talle. Hiljem süüdistatav võttis välja noa, kuidas see toimus, kuidas öelda kohe meelde tuleb. Ta ei mäleta, mida ütles, mis jutt nende vahel toimus. Ta mäletab, et ta lahkus või oli eemaldumas. Kui ta riivas süüdistatavat õlaga, ta ütles, kas võib hoolsamini. Mille peale süüdistatav ütles vahi ise, mille peale ütles ta süüdistatavale, et ta vahib küll. Seejärel kokkuvõttes ei mäleta ta, mis oli edasi, et hakkas tema järele minema õiendamaks või arveid klaarima ja kui nad jõudsid poe nurga taha, siis süüdistatav võttis noa välja, mille peale ta ütles, et võta see ära, kui sa tahad midagi, siis nad võivad välja selgitada ausas võitluses. Kuid ilmselt see ei mõjutanud süüdistatavat, siis süüdistatav lõi esimesena, parema käega lõi ja ta võttis käe eemale. See löök oli pealiskaudne, lõi kintsu ja siis kohta pisut tuharast allapoole. Tal on siin arm. Pärast oli tal juba adrenaliin, kuidas öelda ehmus ära, tagurdas, et pöörata ennast ja seal on puidust astmed. Ta astus sellele peale ja ta pisut lonkab. Süüdistatav tabas teda just sel ajahetkel ja lõi tuharasse ja ta tundis juba siis konkreetset lööki. Süüdistatav ei läinud juba talle järele, pööras ennast ja läks poe suunas. Seejärel ta helistas, talle oli teada, et ta ei liiguta ennast enam, sest verd jooksis juba. Ta helistas
  3. Seejärel tuli kohale politsei väga kiiresti ja osutas talle esmaabi. Ta riivas S. Jegorovit, sest tal olid kõrvaklapid peas, siinkohal on automaadid ja see uks ei lähe täiesti lahti. Ta trügis sisse ja tuleb nii välja, et siin süüdistatav kõndimas koos kamraadiga ja toimuski see kokkupõrge. Ta tuli kauplusest välja ja pööras paremale piki pakiautomaate. Ta pööras paremale ja sisuliselt kohe toimus kokkupõrge selles kohas, kus nende pakiautomaatide algus ja seal nende juures juhtuski. Võib-olla juhuslikkus, juhtub ikka kui poes näiteks toimub kokkupõrge ja palutakse vabandust, et ei ole hullu midagi. 4

(17)Seda võib hinnata kui kogemata juhtunud kokkupõrget. Ta ütles S. Jegorovile, et kas ettevaatlikumalt ei saa. Sõna-sõnalt ta ei mäleta, midagi taolist jah. S. Jegorov läks tema järele, ütles kohe siis näeme, täpsemalt ei mäleta, kas kohe näeme või midagi taolist, täpsemalt ei ütle. Ta jõudis liikuda sellest esimesest kokkupõrke kohast 15 m ehk. Ta ei oska öelda, milline nuga välja nägi. Tavaline lahti käiv. Ta ei vaadanud põhjalikumalt. Ta nägi noatera. Ta kohe lõi ega näidanud. Noa tera ta ei tea kui pikk, kuid tema kehasse ulatus ikka pikemalt. Ta ei tea, kui süüdistatav oleks terves ulatuses, siis võib-olla siis pikemalt kintsus oleks. Ta ei mäleta kui süüdistatav tegi esimese löögi ära, kas ta siis ka midagi ütles, vist mitte. Pärast seda esimest lööki hakkas ta pöörama ja süüdistatavast minema eemale. Ta ei jõudnud süüdistatavast eemale minna mitte palju. Kui pööras end, siis kohe sai teise löögi, tundis seda. See teine löök praktiliselt järgnes kohe. Ta tundis nendest löökidest valu. Kiirabi osutas esmaabi. Nad peatasid verd ja viisid teda haiglasse, et haava kinni õmmelda ja tehti ka süsti, et poleks vist tüsistust. Ta andis politseile ka edasi informatsiooni juhtunu kohta. S. Jegorov oli kellegiga koos, mingi poisiga kõndimas, kes ei läinud neile järele, jäi poe juurde seisma.
  1. Eeltoodud kannatanu I. M ütluste tegelikkusele vastavust ning kannatanule süüdistatava S. Jegorovi poolt 09.07.2022 noalöökide tagajärjel tekitatud süüdistusaktis ära toodud kehavigastuste esinemist tõendavad SA Narva Haigla poolt 07.10.2022 vastuses nõudekirjale nr 2-1.5/1279-1 (KoTo, tõendite köide, tl 2) väljastatud tõendid, s.o SA Narva Haigla ambulatoorse epikriisi ja kiirabikaardi koopiad. Kannatanu I M on andnud nõusoleku terviseandmete avaldamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses nr 22233000614 (KoTo, tõendite köide, tl 1).
  2. Eeltoodud SA Narva Haigla statsionaarsest epikriisist (KoTo, tõendite köide, tl 3-4) tuleneb see, et haigusjuht leidis aset 09.07.2022 kell 14:30-12.07.2022 kell 09:
  3. Põhihaigusena on ära märgitud S31.7 kõhu, selja alaosa ja vaagna lahtised hulgihaavad. Välispõhjusena Y04.41 rünne kehalise vägivallaga. Tänav ja (maa)tee, puhke- ja vaba aja tegevus. Kirjelduses on ära toodud, et 09.07.2022 14:30 toodud kiirabiga, sai lõikehaavad mõlema tuhara p/s noaga teada mehelt. Vägivaldne trauma 30 tundi tagasi, käib ise. Läbivaatusel lõikehaav 3-3 cm vasaku tuhara keskmisel joonel, haava suund on tagant ettepoole sügavusega u 10-12 cm ilma olulise verejooksuta. Haav on reie ülemises kolmandikus keskmisel joonel suurusega 3×3 cm ilma olulise verejooksuta. Haava kanal on naha sees tagant sissepoole. Haavad suletud õmblustega lokaalse anesteesia all. Liikumine alajäsemes on aktiivne.
  4. SA Narva Haiglast saadetud kiirabikaart90003217NARVA9320220709140213 (KoTo, tõendite köide, tl 5) tõendab seda, et sündmuskohaks A-A Tiimani tn 18, Narva ning teatatud 09.07.2022 kell 14:
  5. Teatajat lõi tuttav mees noaga, lööja lahkunud. Patsiendiks I M. Diagnoosiks: T01 Mitut kehapiirkonda haaravad lahtised haavad. T01.1 Rindkere ja ühtlasi kõhtu, selja alaosa ning vaagnat haaravad lahtised haavad.
  6. Seda, et kannatanu I. M on usaldusväärne tõendiallikas ning et süüdistusaktis ära toodud hüpotees peab paika tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 13.10.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 6-14), mille kohaselt on vaadeldavateks objektideks WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1 helifail, DEMS WEB LIBRARY kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1 videosalvestis, M OÜ esitatud 3 videosalvestust. Esmalt on vaadeldud kõnet, mis on tehtud häirekeskusesse 09.07.2022 kl 14:00:04 telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 2 minutit ja 47 sekundit. Teataja räägib meeshäälega (edaspidi teataja): Kutsuge kiirabi. Kutsuge kiirabi. Kutsuge ruttu kiirabi. Tiimani
  7. Lasteaed. Mind rünnati noaga. Inimene…. Häirekeskusest küsimusele: „Kes lõikas noaga?“ on teataja vastanud: „Meesterahvas. Ma tunnen teda.“. Häirekeskuse küsimusele: „Kus te asute?“ on teataja vastanud „Tiimani
  8. Kiiremini, mul on kaks noahaava. Veri voolab. Häirekeskuse küsimusele: „Kes lõi noaga kohapeal?“ on teataja vastanud: „Ma tunnen teda. Ta läks minema. Jooksis minema. Kutsuge kiiremini kiirabi“. Teataja on veel välja toonud: „ Ta, ühesõnaga, jooksis kauplusesse“. Teisena on vaadeldud videosalvestist P25205 [09.07.2022 14_01_55].MP4, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga nr P25205 ja kus alguseks on 09.07.2022 kl 14:01:55 ning kestab 15 minutit 17 sekundit. 5
(17)Vormikaamera teostab liikuvat, värvilist ja helilist pilti. Kannatanu on välja toonud vestluses politseiametnikuga: „Ühesõnaga, ma läksin kauplusesse, ta läks kauplusesse … taga on kaks noahaava. Politseiniku soovitusele istuda on kannatanu vastanud: „Ma ei saa istuda. Mulle vot siia. Taga on noahaav“. Patrullpolitseiniku nr 2 küsimusele, kes teda lõi noaga on kannatanu vastanud: „Ma saan näidata kes“. Patrullpolitseinik 2 küsimusele: „Aga kus ta on?“ on kannatanu vastanud: „Ta jooksis kauplusesse. Ma saan leida isegi tema numbri“. Patrullpolitseinik 2 küsimusele: „Kas on tuttav“ on kannatanu vastanud „Tuttav. Värdjas“. Kannatanu on veel välja toonud: „Ma leian ta üles. Ta elab siin, selles majas. Viiekorruselises majas.“ Patrullpolitseinik 3 küsimusele „Kuidas ta välja nägi see, kes teid lõi?“ on kattanu vastanud: „Ma tunnen teda, leiame üles. Noh kuidas välja nägi. Seal t-särk, kas ma jätsin meelde?“. Patrullpolitseinik 1 küsimusele: „Aga kuidas on tema nimi“ on kannatanu vastanud „Tema nimi on Jegor“. Patrullpolitseinik 2 küsimusele: „Aga perekonnanimi?“ on kannatanu vastanud: „Ma ei tea tema perekonnanime. Kohe leiame üles. Vot selles majas, ühesõnaga kolmandal korrusel. Vist on kui sisened vasakule, ühesõnaga … Jah, ta läks poodi, nagu poleks midagi juhtunud. Ma tean, et see maja, sealt esimene trepikoda, ühesõnaga ja teine korrus või kolmas korrus. Ühesõnaga, vasakule.“ Patrullpolitseinik 2 küsimusele: „Öelge kus see juhtus? Kus ta lõikas? On kannatanu vastanud: „See, ühesõnaga Maxima kaupluse küljel. Vot siin … Ühesõnaga see kauplus. Kui väljud kohe paremale.. Ma jooksin“. Patrullpolitseinik 2 küsimusele: „Kas sa täna alkoholi tarvitasid?“ on kannatanu vastanud: „Ei, mis alkohol. Ma olen kaine“. Patrullpolitseinik 2 on küsinud: „Aga mis oli konflikti põhjus?“ ning sellele on kannatanu vastanud: „Põhjus, ühesõnaga, et me temaga, ühesõnaga, kunagi, teate, sõnalised… lihtsalt see sama… Ma kohtasin teda, ta ühesõnaga, hakkas karjuma, ma löön sulle näkku, ühesõnaga jah. Ja mina üldiselt näen teda, karjun selline: „Noh ja mis?“ Sa tead, ta võtab järsult noa välja. Kas sa oled noaga, hakkasin eemale jooksma. Aga minu jalg on haige. Aga tema ühesõnaga torkas kaks korda tagant. Elajas…. „ Kolmandana ja neljandana on vaadeldud kahte M OÜ poolt väljastatud videosalvestust. Esimene videosalvestus UUS_01.avi on esitatud M OÜ poolt politseipäringule ning alguseks 09.07.2022 kl 13:51:28 ning kestab 07 minutit 39 sekundit. Vormikaamera teostab liikuvat ja värvilist pilti. Kaamera salvestab kaupluse Maxima aadressil Tiimani 20, Narva väljapääsu. Kell 13:51:52 kannatanu sisenes kauplusesse, kell 13:58:37 kannatanu väljus kauplusest. Teine videosalvestis T500_066085_T500_Väljapääs_2022-07-09_13-5930_2022-0709_14-14-30.avi on esitatud M OÜ poolt politseipäringule ning alguseks 09.07.2022 kl 13:59:28 ning kestab 07 minutit 39 sekundit. Vormikaamera teostab liikuvat ja värvilist pilti. Kaamera salvestab kaupluse Maxima aadressil Tiimani 20, Narva väljapääsu. Kell 13:59:46 kaadrisse ilmub meesterahvas, kes kõnnib Tiimanni tänava poole. Tal on lühikesed püksid jalas, tume spordijakk ja helesinine T-särk seljas ning helesinine nokamüts peas. Vasakus käes tal on kott ja pakett. Ta teeb mitu sammu ette ja jääb ootama. Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest selle meesterahva nimi on A K. Kell 13:59:48 kaadrisse ilmub ka murul seisva inimese jalg. Edaspidi on näha, et see inimene midagi korjab murult paketti. Samuti lomp peegeldab tema tegusid. Kell 14:00:07 see inimene ilmub kaadrisse. See on meesterahvas, kellel on tumedad püksid jalas ning tume jope seljas, valge nokamüts peas. Tal on pakett asjadega vasakus käes ning vihmavari paremas käes. Kriminaalasja materjalides nähtub, et see inimene on Sergei Jegorov. Mõlemad kirjeldatud meesterahvad hakkavad kõndima Vahtra tänava suunas. 15. Kannatanu I. M ütlustega haakuvad ka tunnistaja D. F ütlused (KoTo, tl 43-43 pöördel), kes nägi seoses enda tööülesannete täitmisega politseiametnikuna kannatanut vahetult pärast viimase kehalist väärkohtlemist süüdistatava S. Jegorovi poolt. 09.07.2022 kell 14:01 said nad Charlie prioriteediga väljakutse. See tähendab, et on kõrge prioriteediga väljakutse, kus võib inimese elu või tervis olla ohus. Nad reageerisid sellele sündmusele väga kiiresti. See oli nende lähipiirkonnas, kus nad ise olid ja seetõttu nad reageerisid sinna väga kiiresti. See oli Tiimani tänaval. Operatiivinfo ütles neile, et teatajale tuttav meesterahvas lõi teda noaga. Nad jõudsid sündmuskohale umbes minuti jooksul. Nad sõitsid Tiimani tänavale sisse, nägid naisterahvast, kes suunas paremale. Sõitsid natuke edasi ja paremal nägi keskeas meesterahvas, kellel olid jalas 6
(17)lühikesed püksid. Tal olid sääred ja reied kaetud verega ja asfalt oli ka verine. Kogus oli võrdlemisi suur. Tunnistaja tuli politseiautost välja, läks selle isiku juurde ja küsis, et mis oli juhtunud. Meesterahvas ütles, et talle tuttav meesterahvas lõi teda noaga tuhara piirkonda. Tunnistaja vaatas tuharat, tõmbas meesterahval püksid alla. Ta nägi kahte lõikehaava, kust tuli verd. I rääkis neile, et keegi tuttav meesterahvas, kelle nimeks ta ütles Jegor, suunas ta käega paremale poole, kus oli kortermaja Tiimani 14 ja ütles, et see isik elab seal viimases trepikojas neljandal korrusel, vasakul pool on korteri uks. I ütles, et see isik Jegor andis talle nuga Maxima poe ees, mis oli sellest kohast, kus ta I leidis, kuskil 100 m kaugusel. I ütles, et ta jooksis sealt ära, kartes oma elu pärast. Antud sündmusel kasutas tunnistaja enda vormikaamerat. Ta ei mäleta, et kannatanu oleks talle öelnud, mis põhjusel toimus konflikt ja mis põhjusel tema tuttav lõi teda.
  1. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on seega tõendatud see, et süüdistuses püstitatud hüpotees, mille kohaselt S. Jegorov 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas A.-A. Tiimani tn 18 juures lõi I. M kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda, vastab tegelikkusele. Eeltoodut ei ole vaidlustanud ka süüdistatav S. Jegorov enda ütlustes (KoTo, tl 68 pöördel). Seetõttu eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakuvas osas ei ole kohtul alust kahelda tema kui isikulise tõendiallika ütluste tegelikkusele vastavuses.
  2. Eeltoodud kannatanu I. M ütluste kohaselt oli tegemist kogemata juhtunud kokkupõrkega Maxima poe ees (KoTo, tl 38 pöördel). Süüdistatava S. Jegorovi ütlused (KoTo, tl 64-64 pöördel) välistavad täielikult selle, et tegemist oleks olnud juhusliku kokkupõrkega. Nii tuleneb tema ütlustest, et juba enne juhtunut olid nad tuttavad. See ei olnud kaua, võib-olla mõne kuu vältel. Ta on arvel metadooni programmis. Kannatanu küsis talt narkootikume. Ta ütles ära, kannatanu ähvardas. Ta ütles kannatanule ära, sest teab, et siis süüdistatavat võetakse programmist maha. Kannatanu hakkas teda ähvardama. Ta ei andnud, sest kui annab, siis võetakse programmist maha. Ta teab, et kannatanu käib mööda rajooni ja kõiki terroriseerib, kellelt võtab ära, kellelt kuidas ja tema oli kannatanule ära öelnud. Kannatanu tuli tema koju ka, pidevalt käis, ta ütles kannatanule ära. Viimast korda kui ta tuli, siis kannatanu istus koos O. M, neil oli konjak. Kannatanu hakkas paluma, ta ütles, et mine metsa. Kannatanu helistas telefoni teel, ta keeldus. Kannatanu ähvardas teda igal viisil telefoni teel, muidugi tänaval kannatanu kartis küsida, teadis, et võib halb olla, aga sõnaliselt ähvardas. SMS-ide sisuks on sellised tõlkimatud ebatsensuursed solvangud, laagris selle eest tapeti. Ta näitas neid SMS-e oma elukaaslasele A. Š. Ta tuli koos K oma sõbraga, käisid Lidlis kaupluses, tegid jalutuskäigu ning hakkasid Maximasse minema, ta tahtis Maximas käia kaupluses. Ta tuli koos K ja ta ei näe, aga kõrvalt näeb, kuidas kogu kehast tuleb mingi löök. Teda oli pööranud 180 kraadi võrra, kõik toiduained olid laiali lennanud. Kannatanu tuli spetsiaalselt juurde ja tegi seda, sest kannatanu võis temast mööduda 2 m kauguselt.
  3. Ka tunnistaja A. K ütlustest (KoTo, tl 46-49 pöördel) tuleneb see, et I lõi õlaga Sergeid ja tahtlikult tegi seda (KoTo, tl 48). Tema ütluste kohaselt oli see sündmus suvel 2022, kuid kuupäeva ei mäleta. See toimus Tiimani XX Maxima juures Narva linnas. Nad liikusid poodi, ei mäleta, kust kohast ja astusid Maximasse toiduaineid ostma. See sündmus hakkas arenema peasissekäigu juures, 3 m kaugusel sellest umbes. I väljudes Maxima poest lükkas õlaga S. Jegorovit. I oli väljumas, ta tahtis I öelda tervist. Igor muigas see peale, läks ettepoole ja lükkas selliselt õlaga Sergeid. Praeguseks ei mäleta ta täpselt, kuhu Sergei pihta sai. Ta ei mäleta kummal poolel tema oli tookord, peaks videosalvestisest vaatama. Sergeil oli kilekott käes. Ta ei mäleta, kas I. M oli midagi käes. Tema jaoks küll ootamatult toimus see konflikt õlaga lükkamine I poolt. Tema juuresolekul ei olnud neil omavahel enne selle õlaga lükkamist mingi sõnaline vestlus. Algul oli see muigamine, siis seejärel hakkas teda kutsuma justkui arveid klaarima. Lükkamise ajal seisis tema nendest umbes meetri kaugusel. Lükkamise järel nagu ütles I hakkas õiendama Sergeile, et lähme räägime ja läksid 9-kordse maja poole hakkasid sinna minema. No Sergei läks. Ta ei 7
(17)kuulnud, kas Sergei ütles ka midagi. Ta oli kõndimas ja vaatamas ringi, et poleks lähedal politseid või muud taolist sel ajal kui nad läksid rääkima. I ütles niimoodi, et no lähme tapan su või löön maha, midagi taolist ütles. Need sõnad olid selle õlaga tõukamise järgselt. Vahepeal kui ta oli mujale keskendunud, siis toimus nende vahel vahejuhtum. Sergeil oli kilekott käes toiduainetega ja I vahepeal läks eemale ja hakkas taas karjuma ma tapan sind. Ta lähenes Sergeile ja võttis maast asjad ja läksid kodu poole. Tal ei ole meeles, mida Sergei vastas, kui I karjus, et ma tapan su ära. Kuulda oli väga tugevaid I karjeid. Ta kuulis ainult ähvardusi. Tal meeles on vaid, et I tagurdas ja karjus ja kõik. I hakkas eemale minema ja karjus, tal vist see kilepakk, mis maha kukkus. Kui kilepakk maha kukkus, siis ta lähenes Sergeile. Nad võtsid selle kaasa ja läksid kodu poole. Hiljem sai ta teada, et Sergeil oli kaasas nuga viimase käest. Sergei ei rääkinud, kas ta kasutas seda nuga.
  1. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja A. K puhul tegemist usaldusväärse isikulise tõendiallikaga osas, mil tema ütlused on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Eeltoodud tunnistaja muudab ebausaldusväärseks see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi, oskamata selliselt toimimist arusaadavalt ja usutavalt selgitada. Nii rahuldas kohus prokuratuuri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel, lubades prokuröril avaldada ristküsitlemisel järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused: „Hiljem, millistel asjaoludel ma ei mäleta Sergei jutustas mulle, et kakluse käigus ta lõi Igorit noaga“. Enda diametraalselt erinevasisulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis on tunnistaja selgitanud sellega, et jah võib-olla vist rääkis, jutustas jah Sergei talle hiljem, et oli kannatanut I. M noaga löönud, praeguseks ei mäleta. Kui tunnistajal seoses sündmusest möödunud ajaga polnud eeltoodu enam täpselt meeles, siis oligi võimalik talle esitatud küsimusele kohtus selliselt vastata. Käesoleval juhul on aga tunnistaja selgesõnaliselt eitanud seda, et süüdistatav rääkis talle, kas ta kasutas nuga kannatanu löömiseks.
  2. Seda, et tegemist ei ole usaldusväärse isikulise tõendiallikaga kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta on ka kannatanu I. M käitumisele andnud erinevas menetlusstaadiumis erineva hinnangu, oskamata seda arusaadavalt selgitada. Eeltoodud tunnistaja ristküsitlemisel esitas prokuratuur ka teisesküsitluses taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel, paludes avaldada tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „I tõukas oma õlaga Sergeid vastu õlga ning ütles muigega lähme“. Tunnistaja A. K on selgitanud, et ta näitas ju kuidas. Ta ei tea, millega tegemist on, kas löömise või tõukamisega, asi on selles, et I. M on seda esimesena teinud. Seda, et pole võimalik tugineda A. K kui sündmuse pealtnägija ütlustele selles osas, mis täpselt toimus kannatanu I. M ja süüdistatava S. Jegorovi vahel 09.07.2022 Maxima poe ees aadressil Tiimani tn 18, Narva kinnitab ka see, et ta on ristküsitlemisel prokurörile ja kaitsjale erinevalt vastanud, mida kannatanu I. M tegi, kas lükkas või lõi õlaga süüdistatavat. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et tunnistaja ei taha mäletada või ei mäleta toimunut. Eeltoodut kinnitab ka see, et tunnistaja, olles ka ise vahetult sündmustes osaleja, ei mäleta isegi seda, kuhu kohta Sergei pihta sai. Nii on ta andnud ütlused (KoTo, tl 46 pöördel): „Praeguseks ei mäleta täpselt, ma ei mäleta kummal poolel mina olin tookord, peaks videosalvestisest vaatama“. Ka selgus, et tunnistaja A. K on erinevasisulisi ütlusi andnud seoses sellega, millal kannatanu I. M ütles süüdistatavale, et tapab viimase ära. Pärast tema mälu värskendamist KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tõi ta välja enda ütlustes, et I karjus sõnu tapan sind kui nad hakkasid juba kodu poole minema (KoTo, tl 49). Samas ristküsitlemisel andis ta järgnevad ütlused: „Mitte see poleks ähvardamine, vaid ta ütles niimoodi, et no lähme tapan su või löön maha, midagi taolist ütles“.
  3. Seda, et kannatanu I. M on usaldusväärne tõendiallikas kinnitab ka see, et süüdistatava S. Jegorovi ja tunnistaja A. K ütlused ei ole omavahel kooskõlas, mis samuti annab aluse asuda seisukohale, et eeltoodud isikulised tõendiallikad on moonutanud tõde eesmärgiga näidata süüdistatava S. Jegorovi süüd toimunus võimalikult väiksena. Nii on süüdistatav S. Jegorov enda ütlustes (KoTo, tl lk 10) välja toonud, et kaasas olnud kilekott kukkus pärast kannatanuga kokkupõrget maha. Eeltooduga seoses on ta andnud järgmised ütlused: „Tulen koos K ja mina ei 8
(17)näe, aga kõrvalt näen, kuidas kogu kehast tuleb mingi löök, mind oli pööranud 180 kraadi võrra, kõik toiduained oli laiali lennanud“. Samas tunnistaja A. K ütluste kohaselt kukkus S. Jegorovi kilekott koos toiduainetega maha kakluse käigus (KoTo, tl 48). Samuti ei ole eluliselt usutav see, et kui toimunu oleks tõesti aset leidnud mingi varasema süüdistatava S. Jegorovi ja kannatanu I. M erimeelsuse tõttu, siis puuduks A. K sellekohane teave. Tema ütluste kohaselt Sergei ei jutustanud talle, mis konflikt nende vahel oli varem (KoTo, tl 48). Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et kui kannatanu S. M oleks tõesti otsinud konflikti nagu on tunnistaja A. K enda ütlustes välja toonud (KoTo, tl 49 pöördel): „Ilmselt soovis ta konflikti nii mõtlen“, et kannatanu oleks hakanud tõuklema suvepäeval lõunasel ajal poeukse ees. Nii nähtus asitõendi vaatlusprotokollist 13.10.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 6-14) M OÜ esitatud videosalvestustest, et liikvel oli palju inimesi ning ka nähtub see, et kannatanu I. M tuleb poest välja reipal sammul kõrvaklapid peas ning sai käes rippumas. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et kannatanu I. M olid teised plaanid, mis kardinaalselt muutusid seoses juhusliku kokkupõrkega süüdistatava S. Jegoroviga. Lisaks on süüdistatav S. Jegorov (KoTo, tl 64 pöördel) ja tunnistaja A. K (KoTo, tl 46, 49 pöördel) andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kas nad on sõbrad või mitte, mis samuti kahandab nende usaldusväärsust kohtu silmis. Nii on süüdistatav S. Jegorov jaatanud sõprussidemeid, samas kui tunnistaja on vastanud sellekohasele küsimusele: „Ei, tuttavad“. Süüdistatava ütluste kohaselt: „Tulin koos K oma sõbraga, käisime Lidlis kaupluses, tegime jalutuskäigu ning hakkasime Maximasse minema, tahtsin Maximas käia kaupluses“. Tunnistaja A. K on enda ütlustes (KoTo, tl 46 pöördel) välja toonud, et nad helistavad teineteisele, käivad poes, 1-2 korda nädalas kindlasti on. Kohtu hinnangul, arvestades süüdistatava S. Jegorovi ja tunnistaja A. K suhtlemise sagedust, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et neid seovad ikkagi tõenäoliselt sõprussidemed.
  1. Kohtu hinnangul kui jaatada ka mingi konflikti varasemat esinemist S. Jegorovi ja kannatanu I. M vahel, siis puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid sidumaks seda süüdistuses ära toodud teokirjeldusega. Nii süüdistatava S. Jegorovi ütluste kui ka kannatanu I. M ütluste kohaselt on nad varasemalt tuttavad. Tegemiste ei saa olla pinnapealse tutvusega, kuna asitõendi vaatlusprotokoll 13.10.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 6-14), kus on vaadeldud videosalvestist P25205 [09.07.2022 14_01_55].MP4, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga nr P25205, tõendab seda, et kannatanu I. M teadis, kus elab süüdistatav ning oli isegi valmis telefoninumbri ütlema. Nii on ta vastanud patrullpolitseiametnikule 2: „Ta jooksis kauplusesse. Ma saan leida isegi tema numbri“. Kannatanu I. M on veel välja toonud: „Ma leian ta üles. Ta elab siin, selles majas. Viiekorruselises majas“.
  2. Kohtu eeltoodud seisukohta kokkupõrke juhuslikkuse osas ei muuda ka tunnistaja A. Š ütlused (KoTo, tl 61-63 pöördel), kelle ütluste tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Eeltoodud isikulise tõendiallika ütluste kohaselt on ta teada saanud süüdistatava S. Jegorovi ja kannatanu I. M vahelisest konfliktist süüdistatavalt. Ta ei tea, milles seisnes see konflikt nende vahel. Ta ei tea, kuidas öelda kannatanu nimetas S. Jegorovit halbade sõnadega. Ta ei tea miks, aga S. Jegorovile see ei meeldinud. Selline konflikt nende vahel tekkis pool aastat või 4 kuud enne seda situatsiooni. Kõrvutades eeltoodud tunnistaja ütluseid süüdistava ütlustega nähtub see, et nende ütlused ei ole omavahel kooskõlas nii süüdistatava ja kannatanu tuttavaks oleku aja pikkuse osas kui ka konflikti põhjuse osas. Nimetatu kinnitab kohtu seisukohta, et süüdistatav on kohtulikul uurimisel moonutanud tõde, pisendamaks enda süüd toimunus. Süüdistatav on andnud selles osas, kui palju ta varem tundis kannatanut vastates kaitsja küsimusele järgmised ütlused (KoTo, tl 64 pöördel): „Enne seda, see ei olnud kaua võib-olla mõne kuu vältel“. Samuti ei olnud tunnistaja A. Š kindel selles, et on ise lugenud ähvardava sisuga SMS-e, mis kannatanu I. M väidetavalt saatis süüdistatav S. Jegorovile, kuna on vastanud kaitsja küsimusele, kas te ise lugesite neid SMS, mis olid S. Jegorovi telefonis: „Vist jah“. Ka ei haaku süüdistatava S. Jegorovi ja tunnistaja A. Š ütlused 9
(17)selles osas, miks oli süüdistataval kaasas nuga. Nii on tunnistaja A. Š vastanud pärast kohtu poolt märkuse tegemist süüdistatavale, et ta ei segaks ütluste andmist: „Ta oli kartnud I ähvarduste pärast, seetõttu kandis kaasas nuga. 3 kuud ta käis kindlasti külmrelvaga.“ (KoTo, tl 62 pöördel). Arvestades süüdistatava S. Jegorovi ütluseid, mille kohaselt ta tundis kannatanut enne seda, see ei olnud kaua võib-olla mõne kuu vältel (KoTo tl lk 10) on põhjust kahelda selles, et süüdistatav kandis nuga kaasas seoses hirmuga I. M ees. Seda ka seetõttu, et süüdistatav S. Jegorov on ka ise eitanud eeltoodut, tuues välja noa kaasasoleku kohta järgneva: „Ma töötan. Olin töölt. Ma töötan metsas. Töötan trimmeritega, saagidega ja mul on kõik sellised asjad kaasas“. (KoTo, tl 65). Ilmselgelt ei olnud süüdistataval osturetkel kaasas ei trimmerit ega saagi. Seega kui põhjendada noa kaasaskandmist üksnes tööülesannete täitmisega, siis puudus vajadus selle valdamiseks. Seda, et süüdistatav pole ära rääkinud tunnistaja A. Š kogu toimunu detaile ning on pisendanud enda süüd kinnitavad ka viimase ütlused, mille kohaselt on ta prokuröri küsimusele, kas süüdistatav täpsustas ka mitu korda ta lõi noaga vastanud: „Ühe korra“ (KoTo, tl 63). Eeltoodu, mis ei haaku usaldusväärsetes tõendiallikates kajastatud tõendusteabega ning ka süüdistatava enda ütlustega, annab seega aluse kahelda kogu tunnistaja A. Š olevas tõendusteabes, mille algallikaks on süüdistatav S. Jegorov. 24. Seda, et süüdistatava eesmärgiks on olnud näidata toimunut tegelikkusele mittevastavana kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütluseid. Nii rahuldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel prokuröri taotluse ning lubas avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Sellepärast minu jaoks oli ootamatult kui ma tundsin lööki vastu vasakut õlga“. Kohtulikul uurimisel ütlusi andes on süüdistatav välja toonud seoses küsimusega, kus ta tundis füüsilist valu: „Õlg ja põlv, 2 nädala pärast pidi mul olema operatsioon seetõttu ei hakanud pöörduma, sest tuleb ju operatsioon“. Seoses prokuröri küsimusega, mille kohaselt kohtueelsel uurimisel ei rääkinud süüdistatav löögist külje peale ja jala vastu, rääkis ainult õla vastu, on S. Jegorov selgitanud: „Ei öelnud sellest, sest mõtlesin, milleks ma hakkan sellest rääkima kui ükskõik nädala pärast tuleb mul operatsioon põlvele ja külje kohta ei öelnud ka midagi“. Kohus, hinnates eeltoodud süüdistatava S. Jegorovi selgitust, leiab, et ta pole eluliselt usutavalt selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel esinevat vastuolu, sest kohtueelsel uurimisel on ta üheselt mõistetavalt enda ütlustes välja toonud, et löök oli üksnes vastu vasakut õlga, mis haakub ka kannatanu ütlustega ning kinnitab seda, et tähelepanematusest toimus süüdistatava S. Jegorovi ja kannatanu I. M vahel kokkupõrge Maxima poe ees aadressil A-A. Tiimani tn 18, Narva. Tunnistaja A. Š on enda ütlustes kinnitanud seda, et nägi süüdistatava S. Jegorovi õlal hematoomi. Nii tuleneb tema ütlustest: „Sinikat nägin, kas paremal või vasakul õlal sinikat. Samal ajavahemikul, hiljem (mitte samal päeval). Võib-olla nädala möödudes ta ise ehk ei märganud, et see oli tekkinud (KoTo, tl 62). Arvestades eeltoodud kannatanu ütluseid, mille kohaselt ei ole ta kindel, kummal süüdistatava S. Jegorovi õlal ta sinikat nägi ning ka sündmusest möödunud aega, ei saa kohtu hinnangul olla kindel selles, et eeltoodud hematoom on seotud 09.07.2022 toimunud sündmusega A. A. Tiimani 18, Narva maja juures. Seda ka seetõttu, et ka kohus märkas kohtuistungil, et süüdistataval on ühelt poolt nägu ja ka kael kriimustatud, mis tingis ka kohtu küsimuse, et ega süüdistatav S. Jegorovil pole olnud lähiajal mingit konflikti. Süüdistatava S. Jegoorovi vastus kohtule oli: „See on puude okstest, lõikasin puuoksi“ (KoTo, tl 69). Seega pole kohtu hinnangul kuidagi välistatud, et ka eelmise aasta suvel peale 09.07.2022 süüdistatava S. Jegorovi õlal olnud hematoom on tekkinud hoopis muul põhjusel kui kokkupõrke tagajärjena tema ja kannatanu I. M vahel. 10
(17)
  1. Seda, et süüdistatav S. Jegorov pole andnud kohtulikul uurimisel tegelikkusele vastavaid ütlusi kinnitab lisaks ka see, et tema ristküsitlemisel selgus see, et ta on korduvalt andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi, oskamata tema erinevasisulisi ütlusi mõistuspäraselt selgitada. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel ning lubas avaldada järgmised süüdistatava S. Jegorovi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Taganedes ta jätkas mind solvama ja ütles noh ja mida sa teed, mida sa saad teha“ (KoTo, tl 68). Eeltoodud ütluste avaldamise tingis see, et kohtuistungil süüdistatav tõi välja, et kannatanu ähvardas ta ära tappa. Seoses prokuröri küsimusega, et enne kannatanu ei rääkinud teile tapmisest, kuidas te selgitate seda vastuolu on süüdistatav vastanud, et vaikis. Kohtu jaoks ei ole eeltoodud selgitus eluliselt usutav, kuna eeltoodust nähtub, et süüdistatav on andnud detailsed ütlused ning seega arusaamatu on see, miks ta oleks pidanud vaikima asjaolust, mis võib vähendada tema süükoormat.
  2. Kokkuvõtvalt leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas A-A. Tiimani tn 18 juures lõi S. Jegorov pärast juhuslikku kokkupõrget kannatanu I. M viimast kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda. S. Jegorov põhjustas kannatanule I. M tugevat füüsilist valu ja tekitas järgmised kehavigastused: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3×3 cm reie ülemises piirkonnas. • Teo koosseisupärasus Objektiivne koosseis 27.

§ 121

„Kehaline väärkohtlemine“ näeb lõikes 1 ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Lõikes 2 nähakse ette vastutus sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt. Käesoleval juhul inkrimineeritakse S. Jegorovile kehalise väärkohtlemise korduvat toimepanemist. Tervise kahjustamine on erialakirjanduses välja toodu kohaselt tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04, p 8). 28. Eelpool leidis usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatav S. Jegorov täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu, põhjustades kannatanu I. M nii valu kui ka tervisekahjustuse: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3×3 cm reie ülemises piirkonnas. 29. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510 (KoTo, tõendite köide, tl 17-19) tunnistati S. Jegorov süüdi

§ 200

lg 2 p 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.05.2019-14.05.2019, s.o 2 päeva. S. Jegorovi ärakandmata karistus on 4 a 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 73lg-le 2, 3 kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva, ei pööratud täitmisele tingimusel, et S. Jegorov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ka karistusregistri väljavõtte (KoTo, tõendite köide, tl 16) kohaselt S. Jegorovit on karistatud varem kriminaalkorras ühel korral Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510. Katseaeg 22.10.2019-21.10.2024. 30. Kujunenud kohtupraktika kohaselt korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise 11

(17)väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt RKKKo 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost.

§ 121

kaitseb teise inimese tervist ehk kehalist ja vaimset heaolu (vt RKKKo 1-18-5540/50, p 14). Eeltoodu tähendab, et kui isik paneb toime kehalise väärkohtlemise ja ta on varem süüdi mõistetud näiteks tapmise eest, näitab seegi tema retsidiivsust

§ 121lg 2 p 3 tähenduses.

  1. Kokkuvõtvalt on seega tõendamist leidnud, et S. Jegorov täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, kuna teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510 röövimise eest, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et ta on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt. Subjektiivne koosseis
  2. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist.

Puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiselt võetavalt eitada S. Jegorovi tahtlust I. M noalöökidega põhjustatud valu ja ka tervisekahjustamise osas. Tõendid, mis kinnitavad valu tekitamist ja kehavigastusi, osutavalt ühemõtteliselt tahtlusele. Seega pole kahtlust, et S. Jegorov sai kannatanut korduvalt noaga lüües aru, et tema selline tegevus põhjustas märkimisväärset valu

§ 121lg 1 alt 2 tähenduses ja ka tervisekahjustuse ning see oligi tema eesmärgiks.

Arvestades seda, millist vahendit S. Jegorov kasutas kannatanu kehalisel väärkohtlemisel ja seda, et noalööke oli kaks, pani S. Jegorov kohtu hinnangul teo toime kavatsetult, seades eesmärgiks I. M valu ja kehavigastuste tekitamise. Lüües teist isikut korduvalt noaga ei ole võimalik mitte teadvustada, et see on ohvrile valus ja põhjustab ka tervise kahjustamise. Kavatsus kannatanut kehaliselt väärkohelda on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. Lüües teist isikut korduvalt noaga lähidistantsilt, peab iga keskmine inimene arvestama, et elementaarne tagajärg on lõike ja/või torkehaavad. Seda pidi S. Jegorov teadma ja kohtule pole esitatud andmeid, mis kinnitaks vastupidist. Kohus peab tõendatuks, et S. Jegorov pani

§ 121lg 1 nimetatud teo 09.07.2022 I.

M suhtes toime kavatsetult.

§ 121koosseis on seega tervikuna täidetud.

Õigusvastasus ja süü 33. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. S. Jegorovi süüdivuses

§ 32

lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. II Karistus 34.

§ 121

lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-40-04 ja
  4. veebruari
  5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik 12

(17)mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-140-04).
  1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Riigikohus selgitas ka juba
  2. märtsi
  3. a otsuses asjas nr 3-1-1-158-05, et süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb alati vaadata konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, mis võib ja enamasti ongi ka ühe kuriteokoosseisu raames erinev.
  4. Prokuratuur ja kaitsja olid põhjendatud karistuse liigi osas eriarvamusel. Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega ning kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91- 07, p 6.6).
  9. Karistust kergendavateks asjaoludeks on käesoleval juhul kohtu hinnangul

§ 57

lg 1 p-s 2 nimetatud karistust kergendav asjaolu, s.o kahju vabatahtlik hüvitamine. AS Swedbank konto väljavõtte kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 31) on S. Jegorov I. M tasunud 25 eurot 20.10.2022 kahju hüvitamiseks kriminaalasjas nr 22233000614. Kohtuistungil kannatanu esialgsete ütluste kohaselt S. Jegorov ei hüvitanud talle selle kahju, et püksid läksid katki. Mitte keegi mitte midagi ei hüvitanud. Tema pangakontole ei ole laekunud 25 eurot S. Jegorovi pangakontolt (KoTo, tl 40 pöördel). Hiljem siiski kannatanu ei välistanud seda, et süüdistatav on talle hüvitanud tekitatud kahju (KoTo, tl 41 pöördel). Kohtuistungil on süüdistatav ka vastanud kaitsja küsimusele, kas ta kahetseb: „Jah kahetsen, ise endale tegin elus käkki.“ (KoTo, tl 66). Kohtu hinnangul ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga

§ 57lg 1 p 3 mõttes, kuna süüdistatava S.

Jegorovi kahetsust pole võimalik pidada puhtsüdamlikuks, sest ta pole rääkinud kohtu hinnangul noalöökidele eelneva kannatanu I. M tegevuse osas tõtt. Ka nähtub tema vastusest see, et pigem morjendab teda see, et süüdimõistva otsusega kaasneb talle endale negatiivne tagajärg kui see, et kannatanul esinesid noahaavad, millega seoses langes ka viimase elukvaliteet. Nii on kannatanu enda ütlustes välja toonud seoses küsimusega, mida osutas kiirabi teile: „Esmaabi, nad peatasid verd ja viisid mind haiglasse, et haava kinni õmmelda ja tehti ka süsti, et poleks vist tüsistust. Hiljem anti mulle ka valuvaigistit, sest mul oli valus ja olin šokis. Vist 3 päeva (viibis ta haiglas), kui sain koju ehk nad jälgisid mind ja siis 3 päeva pärast välja kirjutati koju. Pidin magama külili, istuma siis ühele küljele ja hakkasin suuremal määral lonkama“ (KoTo, tl 38-39). Ka on kannatanu välja toonud, et noalöökidest on tal siiamaani armid (KoTo, tl 41 pöördel). Kaitsja leidis kaitsekõnes, et esineb karistust kergendava asjaoluna ka süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, s.o

§ 57lg 1 p-s 6 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Kohus eeltooduga ei nõustu, kuna tõendamist ei leidnud usaldusväärselt see, et süüdistataval esines tugev hingeline erutus. Seda ei tõenda ka tunnistaja A. 13

(17)Š ütlused: „Praktiliselt möödudes 1 minuti pärast juhtunut oli helistanud ja rääkinud.“ (KoTo, tl 61 pöördel). Samuti eeltoodud tunnistaja poolt toodud vastus: „Emotsionaalne“ küsimusele, kas süüdistatav S. Jegorov rääkides teile toimunust, et kas ta oli rahulik või kuidagi teistmoodi rääkis teile toimunust ei anna alust jaatada eeltoodud karistust kergendava asjaolu esinemist. Seda seetõttu, et tunnistaja A. Š ei tea täpselt, millal toimus talle helistamine pärast sündmust ning eluliselt usutav on see, et pärast teist isikut kahel korral noaga lüües tekitab see ka mingi emotsiooni, mis ei tähenda seda, et selle esilekutsujaks oli kannatanu enda õigusvastase käitumisega. 39.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul. Tuleb tõdeda, et S. Jegorovi süü on keskmisest suurem – ta pani toime noaga vägivallateo, mille tõttu lisaks valuaistingu tundmisele kannatanu poolt põhjustas ta ka kannatanule kaks lõikehaava, mille armid on siiani kannatanu kehal kannatanu ütluste kohaselt (KoTo, 41 pöördel). 40. Enne karistusmäära otsustamist tuleb valida karistuse liik, mis käesolevas kriminaalasjas kujunes peamiseks vaidlusküsimuseks.

§ 56

lg 2 lubab kohtul vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, ning kohus peab vangistuse mõistmist eraldi põhistama, kui

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi.

  1. Kohus on antud juhul seisukohal, et vangistuse mõistmine on põhjendatud. Seda seetõttu, et kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega ei ole võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eesmärke, s.o ei eri- ega ka üldpreventiivset karistuse mõistmise eesmärki. Kohtule on küll esitatud OÜ O (reg nr XXX) ja Sergei Jegorovi vahel sõlmitud tööleping nr 1008/2023 (KoTo, tõendite köide, tl 27-28 pöördel), mille p 1.
  2. kohaselt alustab töötaja tööandja juures tööd 01.02.2023 ja punkti 2.
  3. kohaselt töötaja asub tööle metsahoolduse töötajana. Punkti 3.
  4. kohaselt on töötaja töötasu 725 eurot kuus. Ka on kohtule esitatud O OÜ juhatuse liikme A Y poolt väljastatud iseloomustus 31.01.2023 (KoTo, tõendite köide, tl 29), mille kohaselt töötab Sergei Jegorov nende ettevõttes alates
  5. aastast. Ta saab hästi hakkama nii igapäevatöö kui ka konfliktsete olukordade lahendamisega. Ta on alati viisakas, professionaalne ning kohusetundlik ja julge, võtab vastutust. Tööl on just tema see, kellele kõik saavad kindlad olla, et asjad saavad tehtud õigeaegselt ja korrektselt. Ta saab hästi läbi kõigi kolleegidega. Lisaks on kohtule esitatud ka kinnituskiri 18.10.2022 (KoTo, tõendite köide, tl 30), mille kohaselt on selle väljastanud Eesti HIV-positiivsete võrgustiku programmijuht Jekaterina Smirnova, kes kinnitab, et S. Jegorov osaleb Eesti HIV-positiivsete võrgustiku programmides ja teenustes alates
  6. a. Vahepeal osaleb võrgustiku töös vabatahtlikult. Programmi raames osales psühholoogilistes, sotsiaalsetes ning kogemusindividuaal nõustamises.
  7. Kohtu hinnangul eeltoodu süüdistatavat positiivselt iseloomustav teave ei anna alust pöörduda kergemaliigilise karistusliigi poole. Nii nähtub eeltoodud iseloomustusest, et S. Jegorov on töötanud O OÜ-s alates
  8. Samas on ta Viru Maakohtu 22.10.2010 otsusega süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-19-7510 selles, et ta 13.01.2019 kella 21:30 paiku tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil, tungis korterisse aadressil XXX. S. Jegorov helistas trepikoja fonoluku kaudu antud korterisse, ning pärast seda, kui selles korteris elav L Z (sünd XXX) tegi talle trepikoja üldukse lahti, läks trepikoja neljandale korrusele, kus varjates oma nägu kapuutsi ja päikeseprillidega, avas korteri nr 66 lukustamata ukse ja sisenes sellesse. Seejärel S. Jegorov lõi korteri koridoris ja toas L. Z korduvalt elektrišokirelvaga, seejuures nõudes kannatanu käest raha ja sundis L. Z näitama raha hoiu kohta. Kannatanu, kartes oma elu ja tervise pärast, osutas diivanile, kus voodilina all on sularaha. S. Jegorov võttis voodilina alt sularaha summas 250 eurot ning lahkus sellega. Füüsilise vägivallaga S. Jegorov tekitas L. Z füüsilist valu ning kehavigastused: pea lahtised hulgihaavad. Röövimisega põhjustas S. Jegorov L. Z varalise kahju 250 eurot. Seega on S. Jegorov ka varasemalt pannud toime väga raske isikuvastase kuriteo, kasutades elektrišokirelva. Juhuslikult tõusetunud konflikti lahendamisel kasutas ta 09.07.2022 kahel korral nuga kannatanut sellega lüües, mis näitab seda, et paraku ei ole S. Jegorov varasemast karistusest vajalikke järeldusi 14

(17)teinud. Põhjendamatu on seega loota sellele, et rahalise karistuse mõistmisega on võimalik saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk, s.o see, et S. Jegorov tulevikus ei pane toime uusi raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Nimetatut kinnitab ka see, et tavapäraseks ei saa pidada poekülastustel taskunoa kaasas kandmist ning seda eriti kehtival katseajal, mil tuleb olla eriliselt õiguskuulekusele orienteeritud vältimaks karistuse täitmisele pööramist. 43. Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel on tähtis kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanutele tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (RKKKo nr 3-1-1-44-16 p 20). Kohtu hinnangul tuleb mõista käesoleval juhul eeltoodut arvestades alla keskmäära jääv karistus, kuna esineb ka üks karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

Seega peab kohus põhjendatuks tunnistada S. Jegorov süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kuna S. Jegorov pani uue kuriteo toime katseajal tuleb talle mõistetud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel.

Seega tuleb mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust suurendada Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-19-7510 ära kandmata karistuse, s.o 4 aasta 5 kuud 28 päeva, võrra ning mõista S. Jegorovile liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 44. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades ning lähtuvalt mõistetud liitkaristusest ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Kohus käesoleval juhul ei näe ühtegi sellist erandlikku asjaolu. 45. Tingimusliku karistusest vabastamise välistab ka karistusseadustiku süstemaatiline tõlgendamine, millest järeldub, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda ka põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa, kooskõlas

§ 73

lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga

§ 74

lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni viieks aastaks. Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 20.02.2007 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-9906 p-s 20. Kohus võttis kohtulikul uurimisel vastu ka elektroonilise valve nõusoleku koos elukoha sobivuse kontroll-lehega elektroonilise valve kohaldamiseks (KoTo, tõendite köide, tl 32-34), mille kohaselt A Š on andnud enda nõusoleku 01.12.2022 elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil XXX ning ka seda, et süüdistatava elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus leiab, et arvestades mõistetud liitkaristust, pole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik kohaldada elektroonilisele valvele allutamist ning osaliselt karistust täitmisele pöörata. Nii on Riigikohus 12.02.2021 otsuse p-s 17 obiter dictum’i korras välja toonud, et süüdistatavale mõistetud 6-aastast vangistust osaliselt täitmisele pööramata jättes kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt peab kohtupraktikas maksvusele pääsenud põhimõtte järgi olema tingimisi 15

(17)vabastatu katseaeg mõistetud vangistusest pikem. Järelikult ei saa

§ 73

lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat. Sellest nõudest ei saa irduda ka juhul, kui mõistetud enam kui 5-aastasest vangistusest pööratakse osa

§ 73lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele.

  1. Prokuratuur ei ole taotlenud kohtueelses menetluses süüdistatava S. Jegorovi vahistamist, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning kehtivat katseaega samuti raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega seoses. Samuti ei taotlenud prokuratuur S. Jegorovi vahistamist süüdistuskõnes. Ka ei pea kohus põhjendatuks kohtuotsuse kuulutamisel S. Jegorovi vahistamist KrMS § 130 lg 41 alusel, sest eeltoodud alusel on võimalik vabaduses viibiv süüdistatav vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Varasemalt on S. Jegorov asunud kandma Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõistetud nn 4 kuu pikkust šokivangistust ning käesoleval juhul pole kohtule esitatud andmeid, mis kinnitaks seda, et esineb oht, et S. Jegorov hakkaks kõrvale hoiduma karistuse kandmisest. Seega tulenevalt KrMS § 414 lg-st 1 teatab maakohus S. Jegorovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks S. Jegorovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu S. Jegorov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. III Menetluskulud
  2. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära.
  3. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ka määratud kaitsja Oleg Gorškaljovi tasutud kulu kokku 308, 40 euro ulatuses (KoTo, tõendite köide, tl 20-26) ja määratud kaitsja Sergei Politševile tasutud kulu kokku 1895, 76 eurot (KoTo, tl 23-25 ja tl 81-83).
  4. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatav S. Jegorovilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kogusummas 2983 eurot 26 senti (1087, 50 eurot sundraha ja 1895, 76 eurot muu menetluskulu).
  5. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude kogusummat, kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava igakuist töötasu suurust, s.o 725 eurot kuus, mis ei anna alust jaatada säästude olemasolu, määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub seda määrates KrMS § 180 lg-st 3, mis käsib kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldab määrata menetluskulud ositi tasumisele. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa S. Jegorov peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS § 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt

§-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude 16

(17)hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda ning raskendaks ka alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. (allkirjastatud digitaalselt) 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.