Obsah (13)

§ 187§ 62§ 371§ 423§ 70§ 104§ 106§ 79§ 168§ 174§ 150§ 426§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-23-121263 4 698,94 eurot Tsiviilasi O

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

1 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtus võttis menetlusse tsiviilasja nr 2-23-121263 OK Incure OÜ (hageja) hagis V C H (kostja) vastu 4698,94 euro nõudes.
2. Pärast hagi menetlusse võtmist, kuid enne kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist, sai kohtule teatavaks, et hagi on ekslikult menetlusse võetud. Hagi menetlusse võtmisest tulnuks keelduda, sest tsiviilasi ei allu Eesti kohtule.
3. Kostja on rahvastikuregistri andmete kohaselt xxx kodanik ning tal puudub Eestis kehtiv elukoha aadress. Kostja rahvastikuregistri kehtiv elukoha aadress on xxx. Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuna on kostjal õigus, et tema suhtes algatatud tsiviilasja alluvuse otsustab Saksa kohus (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud- edaspidi Määrus) art 4 p 2).
4. Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara. Maksu- ja Tolliamet andmebaasi andmete kohaselt sai kostja Eestis viimati tulu 2023 aasta mais ning deklaratsioonis on kostja märkinud enda elukohaks samuti xxx.
5. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et kostja elaks Eestis. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et kostja elukoht on xxx.
6. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11). 7.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lõike 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

1. Määruse art 6 p 1 sätestab, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.
2. Määruse artikli 25 punkti 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Järelikult tuleb kohtul kontrollida, kas pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ning kas selline kokkulepe on Eesti õiguse järgi kehtiv. 10.

§ 104

lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus-või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik- 2 õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 106

lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. 11. Hageja nõue tuleneb E AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud 10.03.2023 kokkuleppega. Poolte vahel sõlmitud lepingu teenusetingimuste punktis 11.3 on kokku lepitud järgmist: „Esimese astme kohtuks vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul õiguse imperatiivsete sätetega keelatud.“. E AS, kes on hagejale nõude loovutanud, sõlmis lepingu oma majandustegevuses kostjaga, kes on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Selline kokkulepe ei vasta

§ 104

lg 1 eeldustele ning järelikult on kohtualluvuse kokkulepe tühine

§ 106lg 1 p-i 1 alusel.

Tühist kokkulepet ei saa kehtivalt loovutada. Kuid käesoleval juhul puudub ka kokkulepe, millest nähtuks kohtualluvuskokkuleppe loovutamine – loovutatud on ainult nõue. Seega tuleb praeguses asjas Määruse artikkel 6 punkti 1 kohaselt kohtualluvus määrata kindlaks Eesti õiguse kohaselt. 12.

§ 79

lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks xxx. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hageja märkinud kostja elukohaks sama aadressi. Antud aadress on rahvastikuregistri andmetel kehtetu alates 30.07.2023 ning omanik on kinnitanud, et kostja ei ela enam nimetatud aadressil, vaid kolis välismaale.

1. Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxx. See selgub nii rahvastikuregistrist, Maksu-ja Tolliameti deklaratsioonist ning viimati kehtinud elukoha kinnistu omaniku kinnitustest.
2. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus.
3. Kohus jätab

§ 423

lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused 16. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad (kostja pole menetluses osalenud). 17. Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150sätestatud alustel ja korras.

18.

§ 426

lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 19. Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja esitada

§ 427alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3