← Eesti

2-23-107351/5

Obsah (10)§ 407§ 3141§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 455§ 468

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-107351 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista R. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 1837,95 eurot, millest 1119,75 eurot on põhivõlg, 129,47 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 553,73 eurot kuni 22.09.
  2. a arvestatud viivis põhivõlalt.
  3. Välja mõista R. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 23.09.
  4. a viivis tasumata põhivõlalt (1119,75 eurolt) lepingujärgses määras 38,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
  5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud R. K. kanda.
  8. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 590 eurot, sh 350 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.
  9. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  10. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine 1

(3)Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale

§ 3141lg 3 p 2 alusel e-posti teel kätte toimetatud 30.08.2023.

a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga 13.10.2021 krediidikonto lepingu nr 5699904211, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 euro ulatuses. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi. Kostja rikkus lepingut ega teinud alates 01.03.

  1. a enam tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles ESTO AS lepingu üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1119,75 eurot, intressi summas 129,47 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 428,42 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 38,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1837,95 eurot, millest 1119,75 eurot on põhivõlg, 129,47 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 553,73 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 38,90% aastas alates 23.09.
  2. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 790 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot,

§ 4842

alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 285 eurot, kokku 350 eurot. Riigilõivu on tasutud 2

(3)seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 350 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse esitamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud.

§-le 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole

§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 590 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 590 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

§ 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.