Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4206 Tsiviilasi V. T. hagi D. T

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.03.2023 esitatud ja 03.04.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V. T. (hageja) alaealise lapse D. T. (kostja) isa. Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega xxxx mõisteti hagejalt välja kostja kasuks igakuine elatis summas 195 eurot, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, selliselt, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hagejal on elatise võlgnevus, mis tulenes Harju Maakohtu menetluses xxxx tähelepanuta jäänud asjaoludest, milleks on hageja tervislik seisund ja tema võime teenida sissetulekut, millega oleks võimalik õigustatud isikut ülal pidada. Aastal 2013 juhtus hagejaga õnnetusjuhtum, mille käigus tal sai kannatada peaaju, mis olulisel määral raskendab hageja tööturul konkurentsivõimet, millest tulenevalt hästi tasustatud töökoha leidmine on raskendatud. Terviseseisund võib halveneda koormava füüsilise tööga. Hagejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega üle 6 aastat ja 2 olulist positiivset dünaamikat oodata ei ole. Hageja ei saa töötada täiskohaga tööl ega kandideerida töökohtadele suure füüsilise töökoormusega. Eeltoodu tulemusena on tööotsingute protsess muutunud hageja jaoks komplitseerutuks ning aeganõudvaks, mida raskendab asjaolu, et tööotsimine toimub regioonis, kus tema tervisliku seisundi arvestades tööpakkumiste arv on niigi madal. Hageja on Eesti Töötukassa töötuna arvele võetud. Hageja sissetulekuks on raha juhutöödest. Hageja elab oma vanemate juures. Hagejal ei ole kinnisvara ega muu vara, mille arvel tal oleks võimalik realiseerida ja saadud raha arvel kostjat ülalpidada. Eeltoodud arvestades hageja on seisukohal, et kostja kasuks (praegusel ajal) väljamõistetud elatis summas 292 eurot on liiga suur, sest ühe lapse kohta nii palju ei kulu. Laps on tema teada õnneks terve, tal pole kalleid erivajadusi, laps elab ema juures, kus ema ei kuluta lapsele igakuiselt riietele ning muudeks kulutusteks. Alates 01.01.2023 on riigi poolt makstava lastetoetuse suurus 80 eurot lapse kohta kuus ning alates 01.01.2022.a on riigi poolt kehtestanud uus elatise määramise kord, mis tuleb samuti arvestada elatise määramisel. Lähtudes eeltoodust palus hageja vähendada Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx väljamõistetud elatist kuni 100 euroni kalendrikuus lapsele alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole aastaid maksnud kostjale elatist ega välja toonud uusi kaalukaid asjaolusid pärast esialgset kohtulahendi tegemist. Hageja ei ole muuhulgas tõendanud, et tal oleks püsiv invaliidsus või muud püsivad tervisekahjustused. Värskem tervisetõend näitab, et hagejal on alkoholismist tekkinud probleemid, st et hageja on ise viinud end sellisesse seisundisse. Samas ei ole see põhjus elatise vähendamiseks. On eluliselt ebausutav, et hageja ei ole leidnud endale üldse tööd, hageja ilmselt varjab enda sissetulekuid ja üksnes kohtuasjadega võtab end töötukassasse arvele. Selleks et töötukassas saaks olla arvel, siis pidi hageja käima vahepeal ka tööl. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et lapse kulud on suurenenud, laps on 9 aastane ja hageja ei ole kõik need aastad maksnud lapsele elatist. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta 3 on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
7. aasta
8. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (dtl 7-10). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 100 euroni.
10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 04.11.2015 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas ning samuti tagasiulatuva elatise (asjaolud nähtuvad 04.11.2015 kohtuotsusest ning samuti on tsiviilasja xxxx materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja vastuse kohaselt ei olnud hageja nõus lapsele elatist maksma, kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei lubanud hagejal lapsega kohtuda. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjale miinimumsummas 2015 aastal igakuiselt tasuma ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Kohus märgib, et aastal 2015 oli elatise miinimumiks 195 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et kostja igakuised kulud vastasid 2015 aastal vähemalt 390 eurole (195 x 2).
2. Kostja ei ole oma vastuses elatise vähendamisega nõustunud. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostja igakuised kulud käesoleval ajal. Kohus on kostjale 09.05.2023 kirjas selgitanud, et olukorras, kus hageja on pöördunud elatise vähendamiseks kohtusse, kuid kostja nimetatuga ei nõustu ning soovib endiselt elatist summas 292 eurot kuus (mis on suurem kehtivast miinimumist), siis peab kostja tõendama, et baassummat (mis on väiksem PKS § 217² lg-st 1 tulenevast elatise suurusest ehk 292 eurost) tuleb, kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 217² lg-s 1 sätestatud suuruseni (dtl 47-50). Kohus on kostjale ka selgitanud, et juhul, kui kostja soovib suuremat elatist kehtivast miinimumelatisest, siis tuleb kostjal välja tuua oma igakuised kulud koos tõenditega. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2015 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 8 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud. Kuna kostja ei ole aga välja toonud ega tõendanud, et tema kulud oleksid kahekordsest miinimumelatisest suuremad, siis loeb kohus, et kostja igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele miinimumsuurusele. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist.
3. Hageja on palunud menetluses elatist vähendada viidates eelkõige oma tervislikule seisundile ja majanduslikele raskustele. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et hageja poolt viidatud 2013 aastal toimunud õnnetusjuhtumile oli hagejal võimalus viidata ka juba 2015 aasta menetluses. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on hageja pöördunud 2014 aastal haiglasse 5 xxxx, mis oli tingitud aasta tagasi olnud aju kahjustusest (dtl 26-30). Epikriisist nähtuvalt on provotseerivaks faktoriks alkoholi tarbimine ning seega on hagejal absoluutne alkoholi keeld. Samuti on hageja esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2013 aastal pöördunud samuti xxxx Medicumi poole (dtl 31-33). Samas nähtub esitatud epikriisist, et tegemist on nö korduvhaigestumisega ja koljusisese vigastuse jääknähtudega. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvenenud. Seega ei ole hageja tervislik seisund uus asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on esitanud tõendi, milles Eesti Töötukassa on kinnitanud, et hageja on registreeritud töötuna alates 15.10.2020 (dtl 12). Samas on hageja välja toonud, et on perioodil 2015 – 2020 töötanud erinevates ettevõtetes, sh T AS, AS F, B OÜ, E OÜ (dtl 59). Seega on hageja suuteline ka tööd tegema. Kohus märgib, et hageja ei ole töövõimetu ning mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et hageja tervislik seisund takistaks hagejal sissetuleku teenimist. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus loeb tõendatuks, et alates maist 2022 on hagejale määratud toimetulekutoetus suuruses 200 eurot (dtl 62). Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et hageja omab AS-s Xxxx arvelduskontot ja kogumishoiust ning Xxxx AS-s kahte arvelduskontot (dtl 94-98, 103). Vabad vahendid nimetatud kontodel puudusid. Samas ei nähtu esitatud kontodelt toimetulekutoetuse laekumine hagejale. Seega on alust eeldada, et hagejale määratud toetus ja muud võimalikud sissetulekud laekuvad kolmanda isiku kontole. Kohus asub seega seisukohale, et kuna puuduvad tõendid, et hageja tervislik seisund oleks halvenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga või takistaks hagejal sissetuleku saamist, siis ei ole elatise vähendamine tervisliku ega halva majandusliku olukorra tõttu käesoleval juhul põhjendatud.
4. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist selliselt, et hagejal tuleb tasuda kostjale elatist perioodi eest 17.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 104,34 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 6 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta
6. aprillil (esimest korda
7. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
8. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7