) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning
lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 12.02.2007 kohtuotsus (õigeksvõtul põhinev otsus) tsiviilasjas nr xxx. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algatati täitemenetlus 21.05.2008 AS-i E 12.05.2008 täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur on avaldanud, et AS E on loovutanud täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudjale. Sundtäitmisele esitati tagaseljaotsusega välja mõistetud 6349,15 krooni ja menetluskulude 1329,36 krooni tasumise nõuded (kokku 490,75 euro tasumise nõue). TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt ka RKTKo 3-2-1-116-13 p 13; RKTKo 3-2-1-141-13 p 22). Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 12.05.2008 (vt kohtutäituri 28.08.2023 vastus). Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 12.05.2008. Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 12.05.2038. Seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011. Täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 05.04.2011 ja aegumistähtpäev oli 05.04.2021. Kuni 31.03.2021 katkestas TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumise võlgnetava osaline tasumine, intresside maksmine, tagatise andmine või muu tegu. Alates 01.04.2021 kehtiv TsÜS § 158 lg 3 ei ole 2
Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. 3.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TMS § 2231 lg-s 1 nimetatud avalduse alusel algatatud hagita menetluses lahendatakse sissenõudja ja võlgniku vaidlus selle üle, kas nõude täitmine on aegunud. Avalduse rahuldamise korral teeb kohus lahendi sissenõudja kahjuks, mistõttu on
Kohus arvestab käesoleval juhul sellega, et võlgnik on pöördunud avaldusega otse kohtu poole, mistõttu on sissenõudjal puudunud võimalus kohtumenetlust vältida sellega, et ta tunnistab kohtuväliselt nõude aegumist. Sissenõudja on nõude aegumist tunnistanud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulusid sissenõudja kanda. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta menetluskulusid võlgniku kanda, sest võlgnik kasutas oma seaduses sätestatud õigust esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks otse kohtule. Võlgnikul ei olnud kohustust esitada avaldus esmalt kohtutäiturile. Kui sissenõudja ja võlgnik ei vaidle nõude aegumise üle, ei sõltu sissenõudja kulude suurus sellest, kas ta avaldab nõude aegumisega nõustumist kohtuväliselt või kohtumenetluses. Seega ei ole kohtumenetluses osalemine sissenõudjale koormav ega õigusta menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Eeltoodut arvestades on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.