Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav N.J , elukoht: XXX, viibib Vanglas ; isikukood: XXX; kodakondsus - Eesti; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta ; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 24.04.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 4 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) 29.03.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga; 3) 29.06.2009 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ,
lg 1 alusel 1 kuu ja 7 päeva vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga; 4) 18.05.2010 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ,
lg 2, § 68 lg 1 alusel 7 kuud ja 3 päeva vangistust; 5) 27.01.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel 1 kuu ja 10 päeva vangistust alates 25.01.2011 ; 6) 05.05.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 3 kuud ja 10 päeva vangistust ;7) 05.12.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 kuud ja 20 päeva vangistust; 8) 03.05.2012 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel 3 kuud ja 8 päeva vangistust asendatud
lg 1 alusel 196 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 7 kuud; 13.06.2012 Harju Maakohtu kohtumäärusega pööratud vangistus täitmisele, karistusaja algus 13.06.2012 ; 9) 10.01.2014 Harju Maakohtu poolt
lg2 p 9- § 25 lg 2,
MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel 3 kuud ja 26 päeva vangistust; 10) 25.03.2015 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2,3; § 120 järgi
g1, § 68 lg 1 alusel 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga Vahistamine alates 28.05.2015, oli kinni peetud 27.05.2015 Kaitsja Urmas Simon Kohus juhindus KrMS § 175, § 180, § 306, § 309, § 311- 313, § 315 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.J
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada N.J-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka N.J-i eelvangistuses viibitud aeg 17.05.-19.05.2015, s.o. 3 päeva ning alates 27.05.2015.a. kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.J-ilt menetluskulud KrMS § 175 lg.1 p. 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 648 eurot ja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 585 eurot, kokku 1233 eurot riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse N.J-ile Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: – CD-R plaat kõnesalvestisega– jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, teatades kirjalikult 2 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest . Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistuse sisu : N.J-i süüdistatakse ja ta on üldmenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega karistatud
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 17.05.2015 kella 18.45 ajal Tallinnas, Läänemere tee 3-107 asuvas korteris lõi oma ema abikaasat XXXd korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused näo piirkonnas vasaku kõrva juures ning marrastused vasakul kõrval. Samuti tema 21.05.2015 ajavahemikul 17.00 kuni 18.00 Tallinnas, Läänemere tee 3-107 asuvas korteris haaras oma emal XXXl käega kaelast kinni ja tõmbas allapoole, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Seega pani N.J toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk
MENETLUSE KÄIK Süüdistusasja kohtulikul uurimisel N.J end talle
lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnistanud väites 17.05.2015 episoodis, et lõi kannatanut hädakaitse seisundis ning 21.05.2015 episoodis , et seda pole tegelikult toimunud . Kohtuliku uurimise käigus andsid 27.oktoobri 2015 kohtuistungil ütluseid kannatanud XXX ja XXXning tunnistaja XXX. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid : Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga /tl 14-16/ nähtub, et 17.01.2015 kell 20.15 on XXXl fikseeritud marrastused vasaku kõrva piirkonnas; Asitõendi vaatlusprotokollist /tl 17/ nähtub , et 17.05.2015 kell 18.46 helistas numbrilt XXXPõhja Prefektuuri häirekeskusele XXX, kes teatas, et korteris viibiv kasupoeg räägib varastatud lapsest ja ähvardab kõiki ära tappa; palub saata politsei ; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /tl 19-20 / nähtub, et 17.05.2015 kell 19.02 peeti XXXTallinnas kinni N.J, kes tekitas lähisuhtes olevale kannatanule kehavigastusi ja põhjustas füüsilist valu Indikaatorvahendi kasutamise protokollist /tl 21/nähtub, et 17.05.2015 kell 19.38 tuvastati indikaatorvahendiga N.J-i väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,65 mg/l Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /tl 21-24 / nähtub, et 27.05.2015 kell 08.10 peeti XXXTallinnas taas kinni N.J , kes 21.05.2015 tekitas lähisuhtes olevale kannatanule füüsilist valu karistusregistri väljavõttest /tl 25-30/ nähtub N.J-i varasem karistatus; Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /tl 31/ nähtub, et N.J-i 2014.aasta keskmine päevasissetulek oli 1,90 eurot; 3 Tõendist isiku maksustatava tulu kohta /tl 32 /nähtub, et 2014.aastal oli N.J-i deklareeritud tulu 2041 eurot; N.J-i varasemad kohtuotsused ja –määrused, süüdistusaktid /tl 33-59/ millest nähtub N.J-i varasem karistatus; Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna erakorralisest ettekandest, kohtuistungi protokollidest, kohtumäärustest /tl 60-69/ nähtub N.J-i talle mõistetud tingimusliku karistuse täitmisse; Kriminaalmenetluse lõpetamse määrus /tl 70/, millest nähtub, et 17.06.2015 on N.J-i suhtes
MS § 203 lg 1 p 2 alusel Prokurör asus seisukohale, et N.J-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud eelkõige kannatanute Inna ja XXX ütlustega, süüdistatava N.J-i väide, et lõi XXX enesekaitseks ei ole eluliselt usutav ning toimepandu asjaolusid arvestades ei ole adekvaatne selgitus 21.05.2015 episoodi osas, et sel kuupäeval midagi sellist ei juhtunud. N.J tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mida suurendada 25.03.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Süüdistatava N.J-i kaitsja advokaat Simon asus seisukohale, et N.J tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna ta tegutses hädakaitse seisundis ning lõi XXX enesekaitseks. XXX suhtes 21.05.2015 toimepandud episoodi osas puuduvad N.J-i süüd kinnitavad tõendid. KOHTU SEISUKOHT Kohus uurinud kohtulikke tõendeid s.o. kuulanud vahetult kohtuistungil süüdistatava, kannatanute ja tunnistaja ütluseid ning avaldanud kogutud kirjalikud tõendid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 17.05.2015 leidis süüdistatava N.J-i ja kannatanute XXX, s.o. süüdistatava ema ja tema abikaasa XXX elukohas XXX aset sündmus, mille käigus N.J lõi XXX rusikaga näo ja pea piirkonda, tekitades sellega XXX füüsilist valu ja marrastused näo piirkonnas vasaku kõrva juures ning marrastused vasakul kõrval. Süüdistatava N.J-i ütluste kohaselt ta tõepoolest 17.05.2015 kakles XXX, kuid see sai alguse sellest, et kui XXX köögist väljus oli tal selline ähvardav nägu , et talle tundus Arnold tahab temaga kakelda, ehmus ja lõi Arnoldit näkku, mingit tüli või konflikti tal Arnoldiga ei olnud. Kannatanu XXX antud ütluste kohaselt elab tema abikaasa XXX poeg N.J nendega ühes korteris, kuid tema üritab igasuguseid suhteid Ruslaniga vältida. 17.mai 2015 õhtul vaatas ta teises toas televiisorit, kui abikaasa palus politsei välja kutsuda, kuna Ruslan oli agressiivseks muutunud, ei tea, mis oli enne seda korteris toimunud. Helistas politseisse , kõne ajal oli XXX ja Ruslani vahel esikus juba kähmlus, seejärel läks XXX kööki ja kui kõne lõpetas, avas helina peale fonoluku ja läks ka kööki, Ruslan jäi tuppa. Ütles XXX, et politsei tuleb ja kui politsei uksekella andis, ei lasknud Ruslan neid enam köögist välja vaid hoidis lingist ust kinni. Umbes paari minuti pärast sai köögist välja. Siis lõi Ruslan teda vastu nägu, hakkas nagu Ruslaniga maadlema ja hoidis teda eemale, et XXX saaks minna korteri ust 4 avama. Sai veel Ruslanilt mõned löögid vastu nägu ja kukkus peale seda maha, kuna ei saanud piisavalt kiiresti püsti, istus Ruslan tema selja peale ja lõi veel rusikaga vähemalt viis korda vastu kukalt , siis tuli politsei ja tõstis Ruslani ära. Vastu nägu saadud löögid tabasid näo vasakut poolt ja sellest marrastus kõrva juures, järgmisel päeval tuli näole ka väike sinikas ning paar päeva hiljem vannis käies avastas sinikad turja peal. Kannatanu XXX antud ütluste kohaselt oli 17.05.2015 õhtul Ruslan esialgu rahulik, ta ei saanud aru kas oli alkoholi tarbinud, siis hakkas nõudma, et kus on tema seljakott kasiinost võidetud miljoni euroga ja kus on tema laps, kellega koos ta öösel koju tuli. Sai aru, et Ruslan on joonud ja ei ole adekvaatne, kartis, et iga hetk võib Ruslan muutuda agressiivseks , läks teise tuppa abikaasa Arnoldi juurde ja palus kutsuda politsei. Kuna see on peaaegu igapäevane asi nende korteris, siis abikaasa juba teab, et tuleb kutsuda. Vägivalda veel ei olnud, kuid Ruslan vehkis juba kätega ja ähvardas , et „tahate mind vangi panna“ ja „mida te minuga teete“, „mida te kõik välja mõtlete minu kohta“. Arnold sündmusest midagi ei kuulnud, sest see toimus köögis aga tema oli toas. Pärast politseile helistamist tuli ka Arnold kööki suitsetama ja siis oli uksekella helin, nad ei jõudnud minna ust avama, sest toas olnud Ruslan pani köögi ukse kinni ja ei lasknud neid välja. Kuskil 2-5 minuti pärast õnnestus neil kahekesi lingile vajutades uks lahti saada, väljusid koos köögist ja Ruslan kargas kohe Arnoldile kallale , hakkas lööma, tema hakkas karjuma ja läks politseile ust avama ning politsei ütles ukse tagant, et kuuleb . Ruslan lõi Arnoldit rusikatega vastu pead, esikust koos politseiga tagasi tulles nägi, et Arnold oli põrandal pikali ja Ruslan istus tema seljas ja peksis Arnoldit vastu pead ja keha ülemist osa. Politsei tõmbas Ruslani Arnoldi pealt ära. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütluseid, et 17.mail 2015 sai koos paarilisega väljakutse XXX, kus poeg käitub agressiivselt , ähvardab pere liikmeid. Koridoris korterite vaheust helistamise peale kohe ei avatud ja korterist oli kuulda karjumist, lõpuks avas naisterahvas, kelles tunneb ära saalis viibiva kannatanu XXX, ukse. Korterisse sisenedes oli näha rüselust, kus vanem mees, kelles tunneb ära kannatanu XXX, oli pikali maas ja noorem mees, kelles tunneb ära süüdistatav N.J-i, oli tema peal , vehkis kätega ja karjus. Tõmbasid koos paarilisega noorema mehe vanema pealt ära, pidasid kinni, paariline küsitles kannatanuid, tema oli koos kahtlustatavaga, seejärel toimetasid kahtlustatava politsei sõidukisse , tulid ka kannatanud ja sõitsid jaoskonda. Peale kinni pidamist kahtlustatav rahunes, oli tarvitanud alkoholi, tema joovet kontrolliti jaoskonnas. Kannatanud olid visuaalselt kained. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega, s.o. kannatanute ja süüdistatava ütlustega, üheselt kinnitust leidnud asjaolu, et 17.mail 2015 N.J peksis rusikatega kannatanu XXX , kellel vastavalt isiku läbivaatuse protokollile (t.l.14) ja fototabelitele (t.l. 15,16) tuvastati marrastused vasaku kõrva juures näol ja vasakul kõrval. Kannatanute ja süüdistatava ütlustest ilmnevate asjaolude põhjal asub kohus seisukohale, et millegagi ei ole kinnitust leidnud N.J-i väide, et lõi XXX enesekaitseks ning et tegemist oli süüdistatava kaitsja väitel hädakaitsega.
lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (lk 154) komm 1, 2 kohaselt hädakaitse on tegu , mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks , see tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu ning hädakaitsest rääkimiseks tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühegi kogutud tõendiga kinnitust leidnud, et N.J oleks 17.05.2015 õhtul oma kodus viibides olnud hädakaitseseisundis, s.t et pole 5 tuvastatud, et oleks esinenud mingigi oht ründeks N.J-i õigushüvede vastu. Kannatanute XXX ja XXX ütluste kohaselt politsei jõudmisel korteri ukse taha takistas N.J neil politseile ukse avamiseks köögist väljumist, hoidis jõuga ust kinni ning köögist välja pääsemisel Ruslan koheselt lõi XXX ning N.J väitis, et lõi seetõttu, et XXX oli ähvardava näoga . Kohtu hinnangul ei ole isiku näol olev ähvardav ilme või pilk käsitletav väliselt kallaletungina võetava inimkäitumisena ehk ründena. Samuti ei saa pidada ründeks teise inimese poolt jõuga kinni hoitava ukse jõuga avamist, kuna rünne on vaid tegu, mis on vastuolus õiguskorraga, mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Kohtu hinnangul on ka eluliselt väheusutav, et XXX , teades, et korteri ukse taga on politsei , oleks kavatsenud köögist välja pääsedes N.J-i rünnata. Seega asub kohus seisukohale, et N.J-i antud ütlused selle kohta, et ta lõi XXX enesekaitseks , on antud lähtuvalt aktiivsest kaitsetaktikast ja sooviga end võimalikust süüdi mõistmisest päästa. Kannatanu XXX suhtes 21.05.2015 toime pandud füüsilise valu tekitamise kohta väitis süüdistatav N.J , et sellist episoodi pole üldse olnud ning et kõik toimus ühel päeval, siis kui tuli politsei, s.t. 17.05.2015 ning et ema, s.o. kannatanu XXX ajab kõik segamini ja paisutab üle. Mingit konflikti pole olnud ja ta palus emal lihtsalt kööki minna ja pani tema veenmiseks käe õlale. Süüdistatava hinnangul tema ema paisutab kõike üle ning mingi panuse sellesse annavad naabrid, kuna neil ei ole naabritega head suhted ja naabritel on tuttav politseinik ja nad tahavad lihtsalt ema üle nalja teha. Kannatanu XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 21.05.2015 üksi kodus kui Ruslan õhtul koju tuli, oli joobes, algul oli rahulik, aga hakkas siis rääkima, et meie tahame teda kinni panna, käskis avalduse politseist tagasi võtta ja hakkas ähvardama ning võttis tal kaelast kinni ja kallutas keha tugevalt ette poole, nii et tal oli ebamugav seista ja pärast oli selg valus. Politseid ei hakanud kutsuma, sest oli Ruslaniga kahekesi kodus ja teadis, et ei saa temaga hakkama. Politseis tegi avalduse paar päeva hiljem kui kohalik konstaabel kohal oli. Arsti juures pärast seda juhtumit ei käinud. Kõik kodused intsidendid on olnud põhjustatud alkoholi tarbimisest , politseid on tihti kutsunud. Kannatanu XXX ütluste kohaselt rääkis abikaasa talle õhtul, et Ruslan oli talle käsitsi kallale tulnud, kuid ei tea täpselt millal see juhtus. Muid tõendeid 21.05.2015 toimunud episoodi osas kogutud ei ole, sest kannatanu XXX ütluste kohaselt viibis ta sel korral N.J-iga korteris kahekesi. Kohtul puudub aga antud asjas alus kahelda kannatanu XXX ütlustes, kuna tegemist on menetlusosalisega, keda kohus on hoiatanud teadvalt vale ütluste andmise eest, samas on kannatanu puhul tegemist süüdistatava lähedase inimesega, kellele kohus on selgitanud õigust loobuda oma lähedase vastu ütluste andmisest. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et ema, kes on jätkuvalt oma ammu täisealise poja ülalpidajaks, hakkaks oma poega süüdistama tegudes , mida viimane ei ole toime pannud . Samas aga hinnates süüdistatava N.J-i ütlusi , leiab kohus, et neisse tuleb suhtuda kriitiliselt , sest on otseselt süüdistatava huvides, et 21.05.2015 toime pandud episood ei leiaks tõendamist ja süüdistataval oleks võimalik talle mõistetavast karistusest pääseda. Kohtu hinnangul on N.J-i süü talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises eeltooduga täielikult tõendamist leidnud. N.J on Harju Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega
aasta märtsis toimepandud tervisekahjustuste tekitamise eest, mistõttu on põhjendatud tema poolt 17.05.2015 XXX 6 suhtes ja 21.05.2015 XXXsuhtes toimepandud teod kvalifitseerida korduvalt toimepandud tervisekahjustamise ja valu tekitamisena. N.J-i poolt lähisuhtes, s.o. temaga koos elava ema ja tema abikaasa suhtes korduvalt toime pandud teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav väärkohtlemine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtu hinnangul pani N.J talle süüks arvatud lähisuhtes korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise , s.o
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega, kuna ükskõik millise kehalise väärkohtlemise teo, s.o antud juhul rusikaga näo piirkonda korduva löömise ning kaelast haarates keha allapoole surumise, toimepanemisel on täiskasvanud tavalise elukogemusega isikul võimalik aru saada , et see põhjustab teisel isikul nii füüsilist valu kui ka võimalikke tervisekahjustusi . KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuseliiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole ( Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele. N.J pani toime tervisevastaste süütegude hulka kuuluvad II astme vägivallateod , mille toimepanemise eest on seaduses karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks tuleb arvestada ka teisi asjaolusid. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust kergendavate või raskendavate asjaoludega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). N.J-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka , et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ( RKKKo 3-1-1-91-07). Prokurör taotles N.J-i karistamist
lg 2 p 2,3 järgi 2 aastase vangistusega, millele
lg 2 alusel liita Harju Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, millest
lg 1 alusel arvestada maha 3 7 päeva kahtlustatavana kinnipidamise aega ja karistusaja algust lugeda alates vahistamisest 27.05.2015. Kohus nõustub prokuröri taotlusega. Kohtu hinnangul on N.J-i poolt toimepandud teod äärmiselt küünilised, kuna tegemist on täisealise mehega, kes tõstab käe oma ema ja teda lapse east saadik kasvatanud mehe vastu, kuigi just nende inimeste näol on tegemist isikutega, kes on täisealisele, enda kinnitusel mitte kunagi tööd teinud mehele kindlustanud elukoha ja ülalpidamise . Kuigi N.J-i poolt toimepandu tagajärjel ei tekkinud kannatanutele Arnold ja XXX olulist tervisekahjustust , on tegemist siiski N.J-i poolt korduvalt samade isikute suhtes toimepandud tegudega ja veel kõigest ca 2 kuud peale eelmiste tegude eest tingimisi karistuse mõistmist. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista N.J-ile muud kui vangistuslikku karistust ning selle tähtaeg ei võiks jääda oluliselt keskmisest madalamaks. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 punkti 4 alusel tuleb N.J hüvitada kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 648 eurot. Riigi õigusabi osutajana N.J-ile määratud kaitsja advokaat Urmas Simon esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks kokku summas 384 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu hüvitamiseks põhjendatud ja kaitsja esitatud taotlus riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks tuleb rahuldada summas 384 eurot. Seega on põhjendatud N.J-ilt välja mõista kohtumenetluses advokaat Simoni osutatud riigi õigusabi eest 384 eurot ning kohtueelses menetluses advokaatide Viili ja Simoni osutatud õigusabi eest 264 eurot, kokku 648 eurot. Samuti kuulub N.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuuplaga alammäära, so. 585 eurot. ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõendiks 17.05.2015 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestusega CD-R – plaat , mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.