Obsah (5)

§ 152§ 155§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1956 Määruse kuupäev 11. oktoober 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maido Päike kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. augusti 20

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maido Päike esitas
2. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Politseija Piirivalveameti (PPA)
3. augusti
4. a otsuse nr 4.2-1/7808-3 tühistada. Nimetatud otsusega keeldus PPA relvaseaduse § 36 lg 4 p-le 3 ja lg-le 5 tuginedes relvaloa väljastamisest. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5. Kohus edastas
6. septembril 2023 PPA-le kohtunõude, milles palus esitada omapoolse seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. 3-23-1956
7. PPA esitas
8. septembril 2023 vastuse kohtunõudele, milles kinnitas, et PPA-le
9. mail 2023 hoiule antud revolver on alles ning PPA ei sundvõõranda nimetatud relva kuni kohtumenetluse lõpuni.
10. Tartu Halduskohus võttis
11. septembri
12. a määrusega kaebuse menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13. Vastustaja teatas
14. septembril 2023 kohtule, et on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud ning palub kohtumenetluse lõpetada.
15. Kohus andis
16. septembri
17. a määrusega kaebajale tähtaja menetluse lõpetamise osas seisukoha ning menetluskulude väljamõistmise taotluse korral menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Ühtlasi andis kohus sama määrusega vastustajale võimaluse kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas seisukoha esitamiseks.
18. Kaebaja esitas
19. septembril 2023 kohtule oma seisukoha menetluse lõpetamise kohta ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja on kaebuse eesmärgi seoses vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisega saavutanud ja on menetluse lõpetamisega nõus ning palub vastustajalt kohtumenetlusega kaasnenud menetluskulud välja mõista.
20. Vastustaja ei esitanud kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele seisukohta. KOHTU SEISUKOHT
21. Kaebaja pöördus halduskohtusse kaebusega, milles palus PPA
22. augusti
23. a otsuse nr 4.2-1/7808-3 tühistada. PPA tunnistas
24. septembri
25. a otsusega nr 4.2-1/7808-4 eelnimetatud otsuse kehtetuks ja palus kohtumenetluse lõpetada.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuna kaebaja on kaebusega soovitud eesmärgi saavutanud ning on väljendanud 27. septembri 2023. a vastuses asja menetluse lõpetamisega nõustumust, lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 155

lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 10. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus arvestab seejuures ka menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate muude normidega nagu väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ette nägev

§ 109

lg 6 ning õigluse põhimõttega (

§ 108lg 11).

11. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1354 eurot. Kaebaja menetluskulud seisnevad riigilõivust kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (2x20 eurot) ja õigusabikuludes (1314 eurot). 2 3-23-1956 12.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada.

See summa ei ole seega vastustajalt väljamõistetav.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (20 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu saab kohus arvesse võtta menetluskulude jagamisel.
4. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja menetluskulude suurusele. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 180 eurot tunnis). Sellist tunnihinda on kohtupraktikas aktsepteeritud ning tegemist ei ole ülemäärase kuluga. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohased arved nr 210823 ja nr 10923, millest nähtub kaebaja kohustus tasuda õigusabikulud eeltoodud ulatuses. Kaebajale osutatud õigusabi maht on kaebuse eset ja tehtud menetlustoiminguid arvestades aktsepteeritav ning seda ei saa pidada ülepaisutatuks.
5. Käesoleval juhul ei esine

§ 108

lg-s 6 sätestatud erandlike asjaolusid, mil vastustajalt menetluskulude väljamõistmine oleks lubamatu. Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Eelnevat kokku võttes peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1334 eurot (õigusabikulud ning riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3